Davosi majandusfoorumi tähtsaima ja oodatuima kõne pidas USA president Donald Trump. Viimati osales USA president majandusfoorumil 2000. aastal, kui lavale astus Bill Clinton.
Trumpi üks teravamaid väljaütlemisi oli järgnev: “Meil ei saa olla vaba ja ausat kaubandust, kui mõni riik tahab süsteemi enda kasuks tööle panna.” Sellega kinnitas Trump, et jääb tugevalt USA-keskse poliitika juurde, kusjuures ta soovitas ka teistel riikidel rohkem iseenda peale mõelda. Samas ei tähenda see Trumpi sõnul, et uksed koostööks USAga on suletud. "Põhimõte America first ei tähenda, et Ameerika peaks olema üksi. Kui USA kasvab, kasvab kogu maailm,” sõnas Trump.
IHS Markiti peaökonomist Nariman Bahravesh ütles, et Trumpi kõne andis põhjust optimismiks. “Ta ei püüdnud inimesi oma vaadetes veenda, vaid ütles, et Ameerika on tugev majandus ning ettevõtted võiksid tulla ja USAsse investeerida.”
Reuters vahendab, et kui suures plaanis võeti Trumpi kõne vastu viisaka aplausiga, kostis mõnel puhul ka vilekoor. Näiteks ei jätnud Trump kasutamata võimalust süüdistada meediat valelikkuses ja õeluses ning majandusfoorumil osalejad ei kiitnud seda avaldust heaks.
Nõrga dollari saaga
Veel enne, kui Trump Davosi jõudis, lükkas presidendi administratsioon käima niinimetatud dollarisaaga. USA rahandusminister Steven Mnuchin ütles, et lühiajaliselt oleks nõrk dollar USAle kasulik. See saatis dollari tugevasse langusse ning põhjustas omajagu pahameelt Euroopa Keskpanga juhtide seas, kes süüdistasid riiki oma valuuta nii-öelda verbaalses nõrgestamises.
Mnuchin lükkas süüdistused kohe ümber, öeldes CNBC-le, et eesmärk on tugev dollar. “Pikas plaanis me kahtlemata usume tugevasse dollarisse,” lisas ta. Sama kinnitas neljapäeval majandusfoorumil ka Donald Trump.
Maailma kokkuliitmine
Euroopa liidrid rääkisid, kuidas globaliseerumine on ohus. Sellest kõneles näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron: “Ärgem olgem naiivsed, globaliseerumine on tõsises kriisis ning nii riigid kui ka kodanikuühiskond peavad koostööd tegema, et leida hea lahendus,” ütles ta. Macron lubas nii Prantsusmaal kui Euroopas teha reformi, mis muudab majanduse investoritele selgemaks ja läbipaistvamaks.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel keskendus paljuski Saksamaa probleemidele, tõdedes, et riigis on polariseerumine, millesarnast pole nähtud mitu aastakümmet. Samuti avaldas Merkel, et on mures süveneva isolatsioonipoliitika pärast, viidates selgelt Trumpile. Merkeli partei sai valimistel oodatust kehvema tulemuse, mistõttu on Saksamaal endiselt valitsus kokku panemata. Merkel sõnas, et Saksamaa suudaks oma rahvusvahelist rolli täita oluliselt paremini, kui riigis suudetaks valitsuse koosseisus kokku leppida. “Hoidke pöialt, et meil Saksamaal on varsti uus ja stabiilne valitsus,” lausus ta.
India valmis juhirolliks
Eesti jaoks üks märkimisväärsemaid kõnesid tuli Indiast. Riigi peaminister Narendra Modi ütles, et maailm seisab silmitsi kolme raskusega: kliimamuutus, terrorism ja süvenev protektsionism.
Modi märkis, et kui maailma riigid on võtnud nõuks vähendada õhku paisatava saaste hulka, peavad rikkamad riigid vaestele appi tulema. Seega rõhutas Modi, et kuigi India saastab üha enam, tahab ta sellele kiiresti ka piiri panna.
Modi sõnavõtust jäi kõlama optimistlik sõnum investoritele – India püüab end muuta palju avatumaks: Modi valitsus on peaministri sõnul juba tühistanud üle 1400 ajast ja arust seaduse.
Naiste õigused
Davosi foorumil räägiti ka naiste õigustest. Nobeli preemia noorim laureaat ning haridusaktivist Malala Yousafzai ütles, et ainus viis, kuidas naiste õigusi tagada, on harida noori poisse. “Noored poisid peavad naiste õigustest teadma. Kui me räägime feminismist ning naiste õigustest, räägime tegelikult meestega. Me peame noortele poistele õpetama, kuidas mees olla,” ütles Yousafzai.
Naiste õigustest kõneles ka IMFi juht Christine Lagarde, üks seitsmest naisest, kes foorumit vedas. “Isegi testosteroonita suudame luua positiivset ja konstruktiivset energiat,” rõhutas Lagarde ning lisas, et ettevõtted peaksid enam tähelepanu pöörama ka võrdsele kohtlemisele töökohas.
Davosi majandusfoorum
Toimus esimest korda 1971. aastal, kui korraldaja Klaus Schwab võttis nõuks, et kehvapoolse majandusega Euroopa peaks õppima edukate ameeriklaste kogemustest.
Nüüdseks on tagasihoidlikust konverentsist saanud võimas üritus, mida külastab igal aastal ligi 3000 inimest nii äri-, poliitika- kui ka finantsvaldkonnast.
Toimub Šveitsi suusakuurortis Davosis, kus külalised saavad osa aruteludest, kõnedest ja seminaridest.
Foorumil osalevad sageli ka teiste valdkondade kuulsused, näiteks tänavu said foorumist osa näitleja Cate Blanchett ja muusik Elton John.
Seotud lood
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.