Poliitikute kaitseingel?

EASi juhina president Toomas Hendrik Ilvese ettevõtet soosiva otsuse teinud Maria Alajõe võis viimastel riigikogu kantselei direktorina ametis oldud päevadel kergendada ka reformierakondlaste Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse murekoormat.

Vahetult enne riigikogu kantselei direktori ametiaja lõppu läinud aasta juulis allkirjastas Alajõe käskkirja arvutivõrgu kasutamise korra kohta. Kehtima hakkas käskkiri augusti algusest, kui kantselei uus juht Peep Jahilo oli saanud paar nädalat ametis olla. Kui seni polnud riigikogu liikmete ja kantselei teenistujate elektronpostkasti sisu varundamise ja säilitamisel tähtaega sätestatud, siis Alajõe käskkirja järgi määrati selleks üks aasta.

Samuti sätestati aastane tähtaeg e-kirjade tehniliste andmete ehk logide kustutamiseks.

Selle tulemusena kerkis küsimus kohtumääruse täitmise võimalikkusest, millega küsiti kantseleilt välja Rosimannuste e-kirjad (ka kustutatud kirjad).

Nimelt oli Harju maakohus juba aasta enne Alajõe käskkirja nõudnud Autorollo pankrotimenetluse raames riigikogu kantseleilt välja valiku Rosimannuste e-kirju perioodist 2008. aasta algusest kuni 2011. aasta märtsini.

Kantselei keeldus siis kirju väljastamast ning esitas kohtule vastulause. Hiljuti jättis kohus aga vastulause suures osas rahuldamata ning kohtumäärus jõustus. Seega peaks riigiasutus kohtumäärust täites ka e-kirjad väljastama.

Vahepeal Alajõe poolt allkirjastatud käskkiri sätestas aga logide kustutamiseks aastase tähtaja ning sama kaua varundati ning säilitati edaspidi ka elektronpostkasti sisu, mille arvutivõrgu kasutaja oli ära kustutanud.

Käskkirja taga eelseisev IT-audit

Riigikogu pressiteenistuse põhjendusel muudeti Alajõe allkirjaga arvutivõrgu kasutamise korda seoses eelseisva IT-auditi läbiviimisega ja see ei ole seotud ühegi kohtumäärusega.

Juhul kui Pentus-Rosimannusel peaksid väljanõutavad e-kirjad veel enda postkastis alles olema, ei kustuta kantselei neid aasta möödudes ära. "Milliseid e-kirju Keit Pentus-Rosimannuse e-postkast sisaldab või sisaldas, pole kantselei vaadanud ei enne ega pärast 2017. aasta 1. augustit," märkis pressiteenistus.

Alajõed telefoni teel tabada ei õnnestunud. SMSi saatmise järel võttis Äripäevaga ühendust Alajõe juhitava Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory pressiesindaja.

Kirja teel teatas Alajõe alul, et temal puuduvad volitused kommenteerida riigikogu kantselei töökorraldust reguleerivaid käskkirju ning küsimused tuleks suunata praegustele juhtidele.

Täpsustavate küsimuste peale vastas Alajõe, et riigiasutustele kehtestatud kord näeb ette kohustuse teatud regulaarsusega läbida IT-audit, mille ettevalmistamisega tegeleti riigikogu kantseleis 2017 aastal.

"Ettevalmistuse käigus ilmnes vajadus täiendada või muuta erinevaid infoturbega seotud kordi, mida ka tehti. See ei ole kuidagi seotud teie poolt nimetatud kohtuasjaga," lausus Alajõe.

Maksumaksjate arvel Ilvesele kasulik otsus

Alajõe tõusis avalikkuse tähelepanu alla 2016. aasta sügisel, kui selgus, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) küsis president Toomas Hendrik Ilveselt Ärma talu haldavale firmale OÜ Ermamaa eraldatud toetusest tagasi üksnes 10 protsenti. EAS lähtus tagasinõuet esitades EASi juhatuse 2012. aastal tehtud otsusest, tol ajal oli sihtasutuse juht Maria Alajõe.

Hiljem selgus, et Alajõe uuris 2012. aastal võimalust jätta toona presidendi eksabikaasale Evelin Ilvesele kuulunud firmale makstud 190 000 euro suurune toetus täielikult Eesti maksumaksja kanda. Sel ajal majandus- ja kommunikatsiooniminister olnud Juhan Parts pidas sellist lahendust vastuvõetamatuks ning soovitas EASil kiri tagasi võtta.

Alajõe kandideeris ka riigikogu kantselei direktori ametikohale teiseks viieaastaseks ametiajaks, kuid ei osutunud valituks. Seejärel võeti ta ilma avaliku konkursita ametisse Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory juhina.

E-kirjade väljanõudmise taust

Hiljuti jättis maakohus Autorollo pankrotimenetluses suures osas rahuldamata riigikogu kantselei vastuväite juba 2016. aasta juulis tehtud kohtumäärusele, millega kohustati riigikogu kantseleid kohtule väljastama Keit Pentus-Rosimannuse e-kirjavahetuse perioodist 2008. aasta algusest kuni 2011. aasta märtsini. Keit Pentus-Rosimannuse vastuväite jättis kohus täielikult rahuldamata.

Harju maakohus ei küsinud välja kõiki e-kirju, vaid need tuli välja selekteerida märksõnadega Väino Pentus, Rain Rosimannus, Siim Roode, Tiit Pohl, Maris Metsis, Toomas Tauts, Urmas Türk ning [email protected] või @ee.maqs.com.

Kirjavahetuse väljanõudmise taotluse esitas kohtule Autorollo pankrotihaldur, et nende kaudu püüda tõendada ettevõtte sularaha kassa kasutamist, Autorollo arveldusarvelt riigikogus ülekannete tegemist, Keit Pentus-Rosimannuse Viimsis maja ehitamist jms. Pankrotihalduri põhjendusel olid muud viisid tõendite kogumiseks Pentus-Rosimannuse poolt blokeeritud.

Riigikogu kantselei kirju välja ei andnud

Riigikogu kantselei juba varem esitatud vastuväite järgi on kogu riigikogu liikme tööalane kirjavahetus kaitstud immuniteediga. Ka leiti, et kantseleil pole õigust tutvuda riigikogu liikme kirjade sisuga või selgitada välja, kellega on kirjavahetust peetud.

Vastuväite esitas ka Pentus-Rosimannus, leides, et kohtumäärus rikub olulisel määral ja ulatuslikult tema põhiõigusi ning tsiviilkohtumenetluses (sealhulgas pankrotiasjas) ei ole sätestatud mitte mingisugust alust ega võimalust nõuda sõnumisaladust rikkudes tõendeid välja.

Põhjendamata vastuväited

Maakohus ei pidanud riigikogu kantselei ja Pentus-Rosimannuse vastuväiteid põhjendatuks, viidates, et välja ei nõutud mitte tööalaseid sõnumeid ega kirjavahetust, vaid e-kirjavahetust seoses osaühingu Autorollo sularaha kassa kasutamisega, ülekannete tegemisega osaühingu Autorollo arveldusarvelt, Keit Pentus-Rosimannuse maja ehitamisega Viimsis. Kohtu hinnangul ei saa sellist kirjavahetust pidada riigikogu liikme tööalaseks kirjavahetuseks.

Ühtlasi pidas kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et eeldusel, et Keit Pentus-Rosimannus pole toime pannud osaühinguga Autorollo seonduvaid tegusid, on tal endal alati võimalik ise esitada tõendid selle kohta, et ta pole teinud tehinguid ega toiminguid, milliste toimepanemist talle ette heidetakse.

Praktikas on riigikogu liikme kirjavahetus välja antud

Ka tõi kohus välja, et varasemalt on riigikogu kantselei väljastanud kaitsepolitsei päringu peale riigikogu tollase liikme Lauri Laasi elektronpostkasti kogu sisu väljaküsitud ajavahemikul.

Lisaks hindas kohus vastulauses väljatoodud viidet põhiseaduse paragrahvile 76. Kohtu hinnangul on selle paragrahvi mõte, et kriminaalmenetlusega ei sekkutaks meelevaldselt riigikogu liikme mandaadist tulenevate õiguste teostamisse.

Seaduse mõte ei ole aga, et immuniteet laieneks riigikogu liikme kogu tegevusele ja käitumisele selliselt, et tõstaks ta seadustest ja üldistest moraalinormidest kõrgemale, võimaldades tal piiramatu tegevusvabaduse ilma kohustuseta oma tegude eest vastutada, leidis kohus.

Autorollo kohtuasjad

Autorollo saagas oli vahepeal korraga käimas kolm kohtumenetlust.

Praeguseks lõppenud kriminaalasjas mõisteti Väino Pentusele karistuseks kaheaastane tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga. Siim Roode mõisteti kaasaaitajana süüdi pankrotimenetluses maksejõuetuse põhjustamises ning teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises. Roode sai rahalise karistuse ligi 13 000 eurot ning neljaks aastaks määrati talle ettevõtluskeeld.Tallinna ringkonnakohtus on nüüdseks kolmandal ringil Autorollo pankrotihaldurite hagi Rain Rosimannuse, Keit Pentus-Rosimannuse, Siim Roode ning NJORD Advokaadibüroo vastu. Viimasel istungil jaanuaris tegi kohus pooltele kompromissipakkumise 90 000 eurole. Autorollo pankrotihaldur Martin Krupp ütles, et hageja kompromissipiiriks on 200 000 eurot, ilma menetluskuludeta. Ringkonnakohus peaks otsuse tegema märtsi alul.Harju maakohtus on pooleli Autorollo pankrotimenetlus, mille raames kohus nõudiski riigikogu kantseleilt välja Keit Pentus-Rosimannuse e-kirju.

Äripäeva poole pöördus selgitustega Maria Alajõe. Saadud selgituste põhjal tegime algses loos täpsustusi. Lisaks selgitame, et Maria Alajõe allkirjastatud 12.07.2017 käskkiri "Riigikogu Kantselei arvutivõrgu kasutamise kord" näeb punktis 21 ette, et riigikogu liikme elektronpostkasti sisu varundatakse ja säilitatakse üks aasta. Sama korra punkti 9 alusel hoiustatakse arhiveeritud postkasti kasutamise kohta olemasolevad logid üks aasta. Äripäevale ei ole teada, kas Keit Pentus-Rosimannuse kirjad või postkasti arhiivifail on alles või hävitatud. Riigikogu kantselei Äripäeva vastavale küsimusele ei vasta. Niisiis ei pruugi kirjad või arhiivifail olla kustutatud. Samas ei saa olla ka kindel, et kirjad on alles. Niisiis ei ole teada, kas käskkiri põhjustas kirjade kustutamise või mitte. Seda, kas ja kuidas enne käskkirja arhiivifailidega toimetati, keeldub riigikogu avaldamast. Riigikogu kantseleist vastati, et 2017. aasta 1. augustist kehtiv riigikogu kantselei arvutivõrgu kasutamise kord kehtestati seoses eelseisva IT-auditiga. Niisiis ei saa välistada, et korra kehtestamise ja Rosimannuse kirjade väljanõudmise ajalise kokkulangevuse puhul võis olla tegemist juhusega. Sellisel juhul ei ole õige Maria Alajõele korra kehtestamise kontekstis etteheiteid teha.

Faktide kontrollimisel on selgunud, et ilma riigikogu kantseleilt täiendava informatsiooni saamata ei ole võimalik täie kindlusega tõendada, et Rosimannuste e-kirjade esitamine osutus võimatuks otseselt eelmisel aastal kehtima hakanud arvutivõrgu kasutamise korra tõttu. Kord kehtestas küll ühe aastase arhiivifailide säilitamise tähtaja, kuid puudub kindlus, kas e-kirjad olid korra jõustumise ajal veel alles (arhiivis). Teisalt, kui kirjad olid alles, puudub kindel teadmine, kas need on tegelikult ka kustutatud. Samas tõi kord endaga siiski kaasa muutuse. Nimelt puudus varem arhiivifailide säilitamisel tähtaeg. Ehk väär on Äripäevas avaldatu, et käskkiri andis aluse kõikide üle ühe aasta vanuste e-kirjade mittesäilitamiseks või kustutamiseks. Küll andis see aluse mitte säilitada üle aasta vanuseid e-kirju, mille kasutaja oli oma postkastist enam kui aasta tagasi kustutanud.

Riigikogu Kantselei arvutivõrgu kasutamise kord

12. juuli 2017

(punktid 9 ja 21)

9. Arvutivõrgu kasutusandmed

Kasutaja arvutivõrgu kasutamisega (seansi algus ja lõpp, külastatud veebilehed jms) kaasnevaid tehnilisi andmeid (logisid) arvutivõrgu liikluse, internetikasutuse ja nimelise elektronposti (sh arhiveeritud postkast) kasutamise kohta salvestatakse ning hoiustatakse üks aasta. Pärast nimetatud aja möödumist andmed kustutatakse ja neid ei ole võimalik enam taastada ega töödelda. Kantselei arvutivõrgu kasutusandmete töötlemine ja olemasolevate andmete väljastamine või neile juurdepääsu võimaldamine toimub üksnes:

9.1. kasutajale tema enda kohta;

9.2. kolmandale isikule, kui kasutaja on sellega kirjalikus vormis nõustunud;

21. Elektronposti varundamine

Iga Riigikogu liikme ja kantselei teenistuja elektronpostkasti sisu varundatakse ja säilitatakse üks aasta. Varukoopiatele salvestatud vähemalt kolme päeva vanused kirjad ja failid on taastatavad ühe aasta jooksul alates nende saamisest, salvestamisest või saatmisest.

9.3. seadusega ettenähtud tingimustel ja korras kriminaal- või väärteomenetluses uurimist teostava asutuse või tsiviilkohtumenetluses kohtu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järelepärimise alusel;

9.4. kasutaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetluses või töölepingu alusel tegutseva töötaja poolt lepingu rikkumise korral või infoturbe töögrupi poolt algatatud arvutivõrgu kasutamisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks.

Aegrida

Harju maakohtu 13.07.2016. a määrus Autorollo pankrotimenetluses, millega kohustati riigikogu kantseleid väljastama kohtule Keit Pentus-Rosimannuse e-kirjavahetus,muuhulgas taastada juba kustutatud e-mailid perioodist 01.01.2009. a kuni 29.03.2011. a filtreerituna/selekteerituna selliselt, et kohtule esitatakse vaid nimetatud isiku e-kirjavahetus antud perioodist järgmiste isikutega: Väino Pentus, Rain Rosimannus, Siim Roode, Tiit Pohl, Maris Metsis, Toomas Tauts, Urmas Türk ning e-maili aadressiga [email protected] või ,,@ee.maqs.com lõpuga e-maili aadressiga. Samuti antud isiku e-postkastides olevad e-mailid, mis annavad vaste otsingusõnale „Autorollo“, „AR“ (lühendina), „Viimsi“ ja „Viimsi maja“.Riigikogu kantselei esitas 02.08.2016. a kohtumäärusele vastuväite, mille põhjenduste kohaselt on kogu riigikogu liikme tööalane kirjavahetus immuniteediga kaitstud. Riigikogu liikme tööalast kirjavahetust on kantselei hinnangul võimlik välja nõuda teatud tingimustel kriminaalmenetluses, kuid mitte tsiviilmenetluses.Keit Pentus-Rosimannus esitas 10.08.2016. a kohtumäärusele vastuväite. Selle põhjenduste kohaselt rikub kohtumäärus olulisel määral ja ulatuslikult Pentus-Rosimannuse põhiõigusi. Ka on määrus vastuolus riigikogu liikme immuniteedi põhimõttega.Riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe allkirjastas 12.07.2017. a käskkirja, millega kehtestati riigikogu kantselei arvutivõrgu kasutamise kord.Alajõe allkirjastatud käskkiri hakkas kehtima alates 1.08.2017. a, kui riigikogu kantselei direktorina oli juba ametis Peep Jahilo.Kohtumäärus 16. jaanuar 2018. a Autorollo pankrotimenetluses, millega jäeti riigikogu kantselei vastuväide osaliselt rahuldamata. Rahuldamata jäeti ka Keit Pentus-Rosimannuse määrusele esitatud vastuväide.Riigikogu kantselei esitas kohtumäärusele määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtusse.Harju maakohtu 22.02.2018. a määrusega keelati Autorollo pankrotimenetluses pankrotiavalduse tagamise abinõuna riigikogu kantseleil kustutamast ja/või hävitamast maakohtu 13.07.2016. a ja 16.01.2018. a kohtumäärustes osundatud andmeid kuni 16.01.2018. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise lõpuni. Lisaks kohustati riigikogu kantseleid nimetatud andmeid säilitama eraldi andmekandjal.Riigikogu kantselei salatsemise tõttu on kantselei eelmise direktori Maria Alajõe allkirjastatud käskkirja mõjud Keit Pentus-Rosimannuse e-kirjade saatusele segased.