Riigikogu menetleb olulist maksuseadust
Täna läbis riigikogus esimese lugemise valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muutub ehitamiseks mõeldud kinnisasja käibemaksuga maksustamise regulatsioon.
Muudatus puudutab käibemaksukohuslasi, eelkõige maatükkide müüki ettevõtete vahel.
Praeguse korra järgi käsitletakse kinnisasja võõrandamist maksuvaba käibena, välja arvatud seaduses eraldi nimetatud juhtudel. Maksuvabastust ei rakendata näiteks siis, kui müüakse ehitamiseks kavandatud maa-ala. Ehitamiseks kavandatud maatükk on kehtiva seaduse järgi detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus.
Mõnikord ehitatakse aga ka nendele maatükkidele, millel pole detailplaneeringut. Seepärast muudetakse eelnõuga maksustamisele kuuluva maatüki mõistet ja tuuakse sisse ehitusmaa mõiste.
Ehitusmaa on eelnõu järgi hooneteta maatükk, mis on projekteerimistingimuste, riigi eriplaneeringu või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud, mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille sihtotstarve on elamumaa või ärimaa.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi. Eesmärk on maksustada sarnaseid objekte ühtmoodi ja saavutada vastavus direktiiviga. Direktiivi järgi tuleb käibemaksust vabastada üksnes sellise hoonestamata maatüki võõrandamine, millele ei kavandata ehitamist.
Peale selle kavandatakse eelnõuga pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade loetelust välja arvata teatud metalltooted: külmvormitud või -viimistletud lehtvaltstooted, näiteks profiilplekk, ning ventilatsiooni-, aspiratsiooni-, suitsu- ja vihmaveetorud. Muudatusettepaneku tegid ettevõtjad ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit.
Pöördmaksustamisel tekib käibemaksu tasumise kohustus müüja asemel ostjal. Eelnõuga kaotatakse nõue esitada pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade osas eraldi arve, välja arvatud juhul, kui arve esitamise ajaks ei ole käive täielikult toimunud. Muudatuse eesmärk on ettevõtjate halduskoormust vähendada.