- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubavahetus oli möödunud aastal rekordtasemel
2017. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,8 miljardi ja imporditi Eestisse 14,7 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 2017. aastal 1,9 miljardit eurot, mille 315 miljoni euro suuruse süvenemise taga olid eelmisel aastal Eestisse ostetud praamid.Eesti suurim ekspordipartner oli 2017. aastal Soome – 16 protsenti Eesti koguekspordis. Teisel kohal oli Rootsi (14%) ja kolmandal kohal Läti (9%). Aastaga suurenes kõige enam eksport Soome, Venemaale ja Saksamaale. Enim vähenes eksport Rootsi, Mehhikosse ja Nigeeriasse.
Mis aitas kaasa ekspordi kasvule?
„Üha enam kasvab ettevõtete hulk, kes pööravad tähelepanu riskide maandamisele välisturgudel,“ kommenteeris KredEx Krediidikindlustuse juht Erki Aamer ja lisas, et ekspordi kasv Eestis on tugevalt sellega seotud.
Suur osa nii alustavatest kui ka juba kogenud eksportijatest laieneb uutele eksportturgudele just tänu krediidikindlustusele – see võimaldab pakkuda välispartneritele pikemaid maksetähtaegu ja kindlustada end võimalike riskide, näiteks maksmata arvetest tulenevate kahjude, vastu, nentis riikliku krediidikindlustuse juht Aamer. Tema sõnul on Eesti ettevõtted nende juures end kindlustanud 61 riigis, üle 4200 erineva ostja võimalike kahjude vastu.
Eestist viidi nii nagu varasematelgi aastatel enim välja elektriseadmeid, nende osatähtsus Eesti koguekspordis oli möödunud aastal 17 protsenti. Elektriseadmete väljavedu samas vähenes 2017. aastal kõige rohkem, sektorit mõjutab kõige rohkem Ericssoni Eesti tehase tellimuste suurus.
Teisel ja kolmandal kohal olid puit ja puittooted ning mineraalsed tooted. Kasvas nii mineraalsete toodete (sealhulgas kütuse), metalli ja metalltoodete (sealhulgas metallijäätmete) ning puidu ja puittoodete (sealhulgas saematerjali) väljaveo suurenemine.
Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus koguekspordis oli 2017. aastal 72 protsenti. Enim on suurenenud Eesti päritolu kaupade ekspordis mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Märgatavalt on vähenenud Eesti päritolu elektriseadmete väljavedu. Eesti päritolu kaupade peamised sihtriigid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. Enim suurenes Eesti päritolu toodete väljavedu Saksamaale ja Soome ning vähenes Rootsi ja Mehhikosse.
Eestisse imporditi kõige rohkem samuti elektriseadmeid – osatähtsus Eesti koguimpordis oli 15 protsenti. Järgnesid transpordivahendid, põllumajandussaadused ja toidukaubad, mehaanilised masinad ning mineraalsed tooted (nende osatähtsus 10%).
Eestisse imporditi 2017. aastal enim kaupu Soomest, Saksamaalt ja Leedust. Aastaga suurenes enim kaupade sissevedu Soomest, Venemaalt ja Rootsist. Enim vähenes import Ungarist, Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast.
Eestist eksporditi kaupu 180 riiki ja imporditi 133 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 130 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk tekkis kaubavahetuses Rootsi, Norra ja Ameerika Ühendriikidega. Suurim puudujääk oli kaubavahetuses Poola, Saksamaa ja Leeduga.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele