Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubavahetus oli möödunud aastal rekordtasemel

    Eestist eksporditi mullu kaupu 12,8 miljardi euro eestFoto: Raul Mee

    Kaupade eksport suurenes möödunud aastal statistikaameti andmetel võrreldes 2016. aastaga 8 ja import 9 protsenti.

    2017. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,8 miljardi ja imporditi Eestisse 14,7 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 2017. aastal 1,9 miljardit eurot, mille 315 miljoni euro suuruse süvenemise taga olid eelmisel aastal Eestisse ostetud praamid.Eesti suurim ekspordipartner oli 2017. aastal Soome – 16 protsenti Eesti koguekspordis. Teisel kohal oli Rootsi (14%) ja kolmandal kohal Läti (9%). Aastaga suurenes kõige enam eksport Soome, Venemaale ja Saksamaale. Enim vähenes eksport Rootsi, Mehhikosse ja Nigeeriasse. 

    „Üha enam kasvab ettevõtete hulk, kes pööravad tähelepanu riskide maandamisele välisturgudel,“ kommenteeris KredEx Krediidikindlustuse juht Erki Aamer ja lisas, et ekspordi kasv Eestis on tugevalt sellega seotud.

    Suur osa nii alustavatest kui ka juba kogenud eksportijatest laieneb uutele eksportturgudele just tänu krediidikindlustusele – see võimaldab pakkuda välispartneritele pikemaid maksetähtaegu ja kindlustada end võimalike riskide, näiteks maksmata arvetest tulenevate kahjude, vastu, nentis riikliku krediidikindlustuse juht Aamer. Tema sõnul on Eesti ettevõtted nende juures end kindlustanud 61 riigis, üle 4200 erineva ostja võimalike kahjude vastu.

    Eestist viidi nii nagu varasematelgi aastatel enim välja elektriseadmeid, nende osatähtsus Eesti koguekspordis oli möödunud aastal 17 protsenti. Elektriseadmete väljavedu samas vähenes 2017. aastal kõige rohkem, sektorit mõjutab kõige rohkem Ericssoni Eesti tehase tellimuste suurus. 
    Teisel ja kolmandal kohal olid puit ja puittooted ning mineraalsed tooted. Kasvas nii mineraalsete toodete (sealhulgas kütuse), metalli ja metalltoodete (sealhulgas metallijäätmete) ning puidu ja puittoodete (sealhulgas saematerjali) väljaveo suurenemine.
    Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus koguekspordis oli 2017. aastal 72 protsenti. Enim on suurenenud Eesti päritolu kaupade ekspordis mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Märgatavalt on vähenenud Eesti päritolu elektriseadmete väljavedu. Eesti päritolu kaupade peamised sihtriigid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. Enim suurenes Eesti päritolu toodete väljavedu Saksamaale ja Soome ning vähenes Rootsi ja Mehhikosse.
    Eestisse imporditi kõige rohkem samuti elektriseadmeid – osatähtsus Eesti koguimpordis oli 15 protsenti. Järgnesid transpordivahendid, põllumajandussaadused ja toidukaubad, mehaanilised masinad ning mineraalsed tooted (nende osatähtsus 10%).
    Eestisse imporditi 2017. aastal enim kaupu Soomest, Saksamaalt ja Leedust. Aastaga suurenes enim kaupade sissevedu Soomest, Venemaalt ja Rootsist. Enim vähenes import Ungarist, Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast.
    Eestist eksporditi kaupu 180 riiki ja imporditi 133 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 130 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk tekkis kaubavahetuses Rootsi, Norra ja Ameerika Ühendriikidega. Suurim puudujääk oli kaubavahetuses Poola, Saksamaa ja Leeduga.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Põhjamaade Notre Dame: Kopenhaageni börsihoone tulekahju šokeerib Taanit
Teisipäeval, renoveerimistööde käigus, süttis 1625. aastal ehitatud Kopenhaageni börsihoone. Kohalikud jälgivad pisarsilmi, kuidas ajalooline ehitis tules hävib.
Teisipäeval, renoveerimistööde käigus, süttis 1625. aastal ehitatud Kopenhaageni börsihoone. Kohalikud jälgivad pisarsilmi, kuidas ajalooline ehitis tules hävib.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.