Eelmisel aastal kuulutati püsiv maksejõuetus välja 343 äriühingul, mis on 2,4% ehk 8 ettevõtte võrra rohkem kui aasta tagasi, selgus Creditinfo pankrottide paneeluuringust. Vaatamata väikesearvulisele tõusule püsib pankrotistumise tase endiselt madal ja Creditinfo hinnangul jätkub sama trend tõenäoliselt ka 2018. aastal. Maksejõuetutest äriühingutest 199 juhul pankrot rauges varade puudumise tõttu.

Keskmiselt pankrotistus 2017. aastal 1,6 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta. Suurima pankrotistumise tasemega olid traditsiooniliselt majutus ja toitlustussektor ning töötlev tööstus. Traditsioonilisest esikolmikust langes esmakordselt välja ehitussektor.

Kümnest suurimast 2017. aastal pankrotistunud ettevõttest kolm tegutses hulgikaubanduses, kaks töötlevas tööstuses, samuti kaks ehituses ning kaks ka veonduse ja laonduse tegevusalal. Suurim pankrotistunud ettevõte Spratfil AS tegeles kala ja kalatoodete tootmisega.

Koguni 18 protsendil ettevõtetest ei olnud vahetult enne pankrotistumist maksuvõlgasid ega maksehäireid ning nende ettevõtete peamised majandusnäitajad olid rahuldavad. Pankrotistunud ettevõtete summaarsed maksuvõlad ja maksehäirete summad on viimastel aastatel järk-järgult vähenenud.

Kõrgeima pankrotistumise tasemega maakonnad olid Läänemaa ja Ida-Virumaa, kus pankrotistus vastavalt 4 ja 2,5 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta ning madalaima pankrotistumise tasemega maakonnad Lääne-Virumaa, Rapla- ja Järvamaa, kus pankrotistus vastavalt 0,3, 0,5 ja 0,6 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta.