Märt Belkin • 13. veebruar 2018
Jaga lugu:

USA süüdistab Läti panka ulatuslikus rahapesus

Möödakõndijad ABLV Riia kontori ees.
Möödakõndijad ABLV Riia kontori ees.  Foto: Scanpix/Reuters

USA rahandusministeerium süüdistab Läti ABLV panka rahapesus ja Põhja-Korea režiimi rahastamises ning tahab panga Ühendriikide finantssüsteemist välja lõigata.

Läti rikkurite Olegs Filsi, Ernests Bernise ja Nika Berne suurosalusega Balti turu mõistes suurpank sattus USA rahandusministeeriumi finantskuritegudega tegeleva üksuse FinCEN uurimise alla. Ameeriklased leiavad, et ABLV on väga suur rahapesuoht.

USA rahandusminister Steven Mnuchin ütles, et FinCEN jätkab võitlust välispankade vastu, mis eiravad rahapesuvastaseid mehhanisme ning tegutsevad laiaulatusliku ebaseadusliku tegevuse käsilastena.

„Pankade puudulikud tegevused soodustavad laia hulka ebaseaduslikke tegevusi, sealhulgas Põhja-Korea relvaprogrammiga seotut ning Venemaa ja Ukrainaga seotud korruptsiooni,“ tõi Mnuchin pressiteate vahendusel esile.

USA rahandusministeeriumi hinnangul on ABLV rahapesu ehitanud enda äritegevuse üheks alustalaks. ABLV juhatus lubab FinCENi teatel pangal ja selle töötajatel punuda rahapesuskeeme ning soosib kõrge riskiga riiulifirmade tegevust, mis võimaldab pangal ja selle  klientidel raha pesta.

Samuti üritab ABLV juhtkond ameeriklaste teatel segada Läti rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise reeglite rakendamist, et enda hämarat äri elus hoida. Näiteks keelduvad lätlased FinCENi teatel tihti vastamast teiste finantsasutuste küsimustele, mis puudutavad ABLV tehinguid.

Seetõttu on mitmed USA pangad juba ennetavalt sulgenud ABLV sealsed korrespondentkontod. Kaudne mõju USA finantssüsteemile siiski jätkub ning samuti pole Läti pank loobunud riiulifirmadele läbipaistmatute tehingute vahendamisest, selgub USA rahandusministeeriumi memost, milles tehakse ettepanek lõigata lätlased USA finantssüsteemist välja.

Muutused on väheusutavad

Ehkki avalikult on ABLV öelnud, et vaatab enda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmed üle, on panga omanikud ja juhid tagatubades ameeriklaste kinnitusel mõista andnud, et ei soovi riskiäri lõpetada. Niisiis on USA rahandusministeeriumi teatel kahtlane, et firma ka reaalselt muutusi ellu viia soovib. Ameeriklaste teatel takistab ABLV ka Läti rahapesureeglite reaalset rakendamist ning on ametnike mõjutamiseks pakkunud neile ka altkäemaksu.

ABLV tegeleb suuresti just Lätist väljaspool olevate klientide teenindamisega. Enamik firma klientidest ei asu ise riigis ning ei aja Lätis ka äri, kui välja arvata ABLV juures avatud konto. Nende äri on justkui sild SRÜ finantssüsteemi ja Lääne oma vahel.

Läti pank pakub ettevõtetele ja isikutele, mis on enamasti SRÜst pärit isikute kontrolli all, ligipääsu pangakontodele, kus saab arveldada USA dollaris, naelsterlingis, euros ja Šveitsi frangis. ABLV korrespondentsuhted võimaldavad klientidel teha tehinguid vastaspooltega, kellel on kontod pankades üle kogu maailma, sealhulgas USA ja ELi finantsasutustes. Tihti on kliendid riiulifirmad, mis on registreeritud jurisdiktsioonides, kus tegelikud omanikud saavad varju raada.

FinCEN ei eita, et ABLVd kasutatakse ka seadusega kooskõlas oleval eesmärgil. Reeglite ja sanktsioonipoliitika eiramine on teinud panga siiski atraktiivseks partneriks hämarale ärile – organiseeritud kuritegevusele, relvaprogrammidele, korruptantidele ning sanktsioonide eriajatele.

Aidati Põhja-Koread

Panga ebaseaduslik finantstegevus hõlmab FinCENi teatel tehinguid osapooltega, millel on sidemed ÜRO kehtestatud nimekirja kuuluvate isikutega, kellest osa on seotud Põhja-Korea ballistiliste rakettide hankimise või ekspordiga.

Nende seas on näiteks Põhja-Korea pangad ning kaevandamisega tegelevad ettevõtted. ABLV vahendas ameeriklaste teatel tehinguid Põhja-Koreaga ka pärast seda, kui andis 2017. aastal teada, et hoiab terroririigi suhtes edaspidi nulltolerantsi joont.

„Lisaks on ABLV mahitanud tehinguid korrumpeerunud poliitiliselt haavatavatele isikutele ning vahendanud miljardeid dollareid avalikust korruptsioonist ning varade odavast ülesostmisest saadud tulu läbi riiulifirmade kontode,“ märkisid ameeriklased.

Vahendati korruptantide röövsaaki

ABLV ei suutnud USA rahandusministeeriumi teatel ka leevendada riske, mis on sääraste kontodega seotud. Nimelt liikusid läbi nende suured rahad, mis olid seotud ebaseadusliku tegevusega Aserbaidžaanis, Venemaal ja Ukrainas.

Nimeliselt toovad uurijad välja näiteks Ukraina energiaoligarhi Serhi Kurtšenko, kellega oli seotud vähemalt üheksa riiulfirmade kontot ABLV pangas. Varem gaasivõluriks ja Ukraina gaasikuningaks tituleeritud oligarhi äriedu tagasid väga head sidemed Ukraina endise presidendi Viktor Janukovõtši ja tema lähikonnaga.

Kui Janukovõtši režiim neli aastat tagasi langes, põgenes Kurtšenko välismaale, 2014. aasta märtsis andis Ukraina välja ka tema vahistamiskäsu. Ametlikult süüdistatakse teda 130 miljoni dollari ulatuses maksude tasumata jätmises ning 180 miljoni dollari omastamises. Ta on nii Euroopa kui ka USA sanktsiooninimekirjades.

Kõige selle tõttu tahab FinCEN lõigata ABLV lahti USA finantssüsteemist, keelates pangal või sellega seotud isikutel muu hulgas USAs korrespondentkontosid avada või sulgeda.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt