Jaroslav Tavgen • 22. veebruar • 3 min
Jaga lugu:

Läti investeerimispankur: panganduskriis – see on täielik jama

Riia vanalinn.
Riia vanalinn.  Foto: Caro/Scanpix

Hiljutised skandaalid Läti panganduses on pannud ka meid siin Eestis küsima, kuivõrd toimuv mõjutab meid ja siinseid panku. Ja kas on oht uueks panganduskriisiks.

Nädalavahetusel vahistati Läti Panga president Ilmars Rimševics, kes lasti hiljem kautsjoni vastu vabaks, kuid talle esitati karmid süüdistused ja pakuti erruminekut, millest ta keeldus. Pangast ABLV on hoiustajad välja viinud 600 miljonit eurot pärast seda, kui USA rahandusministeerium teatas, et pank osaleb rahapesus, ning rakendas panga suhtes sanktsioone.

Teisegi panga, Norviki, omanik Grigori Guselnikov esitas aga rahvusvahelisele arbitraažile hagi Läti riigi vastu, väites, et Rimševics pressis temalt välja altkäemaksuna 100 000 eurot kuus.

Delovõje Vedomosti vestles Riias Läti inveseerimispankuri ja konsultatsioonifirma Prudentia partneri Girts Rungainisega sellest, kas need sündmused võivad põhjustada panganduskiriisi Lätis – või isegi terves Baltikumis.

Kas võib lahvatada suurem kriis?

Ei.

Miks nii?

Kõik, mis praegu toimub, mõjutab sisuliselt vaid neid panku, kelle kliendid on mitteresidendid. Balti turul domineerivad Skandinaavia pangad. Toimuv ei puuduta mitte kuidagi neid ega nende kliente. Praegu kannatavad eranditult mitteresidendid ja pangad, kes nendega töötavad. Nende pankade kliendid hakkavad üle kolima Skandinaavia pankadesse.

See tähendab, et Skandinaavia pangad võidavad sellest kriisist?

Ühemõtteliselt jah. Nimetasite terminit panganduskriis. Ma tahaksin rõhutada, et midagi sellist praegu ei sünni. See on täielik jama. Panganduskriisid juhtuvad siis, kui on majanduskriis, langeb kinnisvaraturg või tekivad teised mastaapsed probleemid. Siin pole mingit mastaapset probleemi.

Aga mis siis on?

On mõjutamine USA ja OECD poolt. Nad ütlevad, et vabanege, palun, rahapesust! Miks on praegu probleem just neil pankadel, kes töötavad mitteresidentidega? Sest nende ärimudel oli selline: nad pakkusid kiiret, efektiivset, ohutut, konfidentsiaalselt ja suhteliselt odavat rahaülekannet ja teisi pangateenuseid.

Aga mitteresidentidega panganduses niimoodi ei saa. Sest nad võivad olla rahapesijad. Nendega tuleb ajada asju aeglasemalt, teha väga põhjalik kontroll, rakendada kõige karmimaid standardeid. See vana mudel ei tööta enam. See toimis 1990. aastatel ja hakkas teisenema 2001. aastal, kui USA hakkas võitlema terrorismi ja vaenulikest riikidest tulevate rahavoogudega.

Panganduskriis? Unustage see mõiste. Olen panganduses töötanud 25 aastat ja näinud kõiki neid kriise. Panganduskriis on nähtus, mis puudutab kõiki panku. Praegusel juhul on puudutatud vaid need, kes töötavad mitteresidentidega. Lätis on see küllaltki suur sektor, aga Eestis ja Leedus selliseid panku peaaegu enam polegi. Nii et – see pole kriis.

Kas mitteresidentidega töötavad pangad siis kaovad?

Täiesti kindlasti peavad nad väga muutuma. Ma ei saa anda garantiid, et nad oma eksistentsi lõpetavad, kuid kui nad tahavad turule jääda, siis peavad leidma uue ärimudeli ja tugevalt mahtu vähendama.

See siis tähendab, et need pangad peaksid oluliselt väiksemaks muutuma?

Kui nad tahavad ellu jääda, siis peavad kõvasti muutuma.

Kas need pangad on ka rahapesukohad, millest Läti puhul räägitakse?

Ei, see on tühi jutt. Kui nad oleksid rahapesukohad, siis ei lubaks neil keegi üldse tegutseda.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt