Äripäev • 28. veebruar • 2 min
Jaga lugu:

Palgaootus päriselust kümme aastat ees

Foto: Panthermedia

Värskest palgaanalüüsist selgus, et inimeste palgaootused on reaalpalgast kümme aastat ees – tänase keskmise palgaootuse tasemeni (1560 eurot kuus puhtalt kätte) jõuab Eesti keskmine netopalk rahandusministeeriumi prognooside alusel alles aastaks 2028.

Rahandusministeeriumi andmetel kasvab Eesti keskmine brutokuupalk edaspidi umbes 5% aastas ja jõuab 2028. aastaks 2060 euroni. „Arvestades praegust maksupoliitikat, oleks töötajate netopalk umbes 1590 euro suurune, mis on  võrdväärne töötajate praeguse palgaootusega,“ ütles tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Loomulikult on keeruline – kui mitte võimatu – ennustada 2028. aasta maksupoliitikat, kuid on üsna tõenäoline, et aastatega kasvab töötajate palgaootus, kuna Eesti inimesed vajavad aastast aastasse toimetulekuks suuremat sissetulekut.“

„Meie riigi suure juubeli valguses otsustasime küsida inimestelt, kui suurt palka nad kümne aasta pärast saada tahavad,“ ütles Henry Auväärt. „Küsimusele vastas üle 2000 töötaja erinevatest valdkondadest ja veerand (24%) neist teatas, et sooviks aastal 2028 kätte saada rohkem kui 2400 eurot kuus.

Palgaootuste kasv võib aga veelgi kiirem olla. Möödunud aastal kasvas töötajate palgaootus 7% ja aasta varem 8%. Prognoosides, et palgaootus kasvab järgmise kümne aastaga keskmiselt 5% aastas, soovivad kümne aasta pärast Eesti töötajad saada kätte umbes 2600 eurot, mis tähendab, et erinevus reaalse palga ning Eesti inimeste palgaootuse vahel kerkiks 1000 eurole.

Auväärti sõnul näitab palgaootuste prognoosimine, et „loomulikust“ palgakasvust ega ka riigi poolt seatud reeglitega „rikkuse jaotamisest“ ei piisa, et jõuda Eesti inimeste ootustele järele.

Selleks, et tööandjad suudaksid Eesti 110. sünnipäeval pakkuda palgaootustele ligilähedast palka, tuleb Auväärti sõnul aidata inimestel liikuda töödele, mis toodaksid nii ettevõtetele kui ka riigile rohkem väärtust ja oleksid loomulikult ka kõrgemini tasustatud.

„Parematele töödele liikumiseks tuleb aga järgmise kümne aasta jooksul näha riigil palju vaeva, et pakkuda tööandjatele keskkonda, kus saab areneda, luua häid töökohti ja tuua turule ihaldusväärseid tööandjaid. Lisaks peab töövõtjate oskuste ja teadmiste ning tööandjate ootuste sobitamisel jälgima, et meie haridussüsteemist väljuksid vajaminevate oskuste ja teadmistega noored, kellel oleks võimalik õpitut kohe ka tööturule sisenedes rakendada,“ selgitas Auväärt.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt