Märt Belkin • 5 märts 2018
Jaga lugu:

Eestlase veetav ICO-fond ei saanud raha kokku

Indrek Reilson
Indrek Reilson  Foto: Erakogu

Tiheda konkurentsi tõttu ei saanud Rootsi pokkerimängija ja börsikaupleja ning Eesti IT-mehe ambitsioonikas ICO-fondi projekt vajalikku summat kokku, ent peagi võidakse turule naasta uute plaanidega.

Kui plaan oleks käivitunud, oleks süsteem toiminud nii:

Ettevõtja loojad „seemneraha“ ei panusta, aga ostavad ICOga token'eid samadel alustel teiste investoritega.

Haldustasu 1,5%.

Investeerimispõhimõte: ühte ICOsse ei paigutata rohkem kui 20% vahenditest.

60% vahenditest läheb ICOdesse, 20% krüptovaluutadesse, 13% lisainvesteeringutesse: tehnoloogiasektor, aga mitte tingimata krüptovaluutadega seotud, nt virtuaalreaalsusega seotud ettevõtted. 7% on rahaline puhver „kiirete otsuste tegemiseks“.

 

 

Rootsi tuntud pokkerimängija, börsikaupleja ja miljonär Andreas Hurtig ning Eesti noormees Indrek Reilson plaanisid Global ICO Fondi nime kandva ettevõtmise kaudu koguda investoritelt 5–10 miljonit dollarit, millega saaks minna jahtima investeerimiskõlbulikke ICOsid. Selline tavapärase ETFiga küllaltki sarnane fond oleks pakkunud krüptoasjandusest huvitatud investorile veidi hajutatuma riskiga laiemat valikut ICOdest.

Miinimumpiiriks seadis tiim ethereumist ümber arvutatuna 5 miljonit dollarit. Enampakkumisega seda summat aga kokku ei saadud – praeguses vääringus kaasati kokku umbes 900 000 dollarit. „See ei ole sugugi halb tulemus, aga piirist oli see kaugel,“ tõdes Reilson.

See tähendab, et ICO ehk krüptomüntide avalik esmapakkumine loeti ebaõnnestunuks ning kõik investorid saavad panustatud ethereumi tagasi – selle näeb ette juba investeerimisega seotud niinimetatud nutileping. Reilson kinnitas, et raha tagastamise protsess kulgeb sujuvalt ning ühtegi tõrget pole ette tulnud.

Saatuslikuks said boonussüsteemid

Miks aga projekt eduta jäi? Reilsoni sõnul oli see kombinatsioon erinevatest faktoritest. Üks põhjuseid on, et novembrist saadik on ICO-turg lausa plahvatuslikult kasvanud ning juurde tuli väga palju konkurentsi. Neist väga suur hulk pakub ka mitmesuguseid boonussüsteeme – näiteks saab liituja jagada boonuslinki ning kui selle kaudu keegi omakorda liitub, saab soovitaja boonuse.

Global ICO Fond otsustas lihtsalt turunduslikul eesmärgil müntide jagamise teed aga mitte minna, kuna tiim leidis, et selline süsteem pole tavainvestoritele kasulik, ütles Reilson. Investorid ootasid aga selliseid skeeme ning see tähendas, et konkurentide kõrval oli raskem silma paista.

Tulemus jäigi suuresti just turunduse ja üleüldise tuntuse taha, märkis Reilson. „Keskendusime hästi palju Skandinaavia, Saksamaa ja Euroopa turule, aga ei tulnud sellist hulka investoreid, nagu me lootsime,“ tõdes ta.

Alla ei anna

ICO-fondi loov meeskond: Karl Gullö, Andreas Hurtig, Indrek Reilson, Erik Bork, Ian Sandholm, Jason Gans
ICO-fondi loov meeskond: Karl Gullö, Andreas Hurtig, Indrek Reilson, Erik Bork, Ian Sandholm, Jason Gans  Foto: Indrek Reilson

Andreas Hurtig

Rootsis tuntud pokkerimängija, börsikaupleja ja ettevõtjana. Olnud mitme ettevõtte loomise juures, olnud ingelinvestor ning töötanud ka Bonnier ABs. Ta on kaubelnud krüptorahadega ning esinenud krüptoraha-teemaliste sõnavõttudega Rootsi meedias.

Pokkerimängijana kogus tuntust eelkõige 2000ndate keskel, kus spordiajakirjad nimetasid teda Rootsi kõige targemaks inimeseks ja pakkusid talle 178punktist IQd.

 Indrek Reilson

Õppis Copenhagen Business Schoolis, alguses müüki ja turundust, vahepeal töötas IT-firmas ja siis õppis magistris äriadministratsiooni ja ITd. Uuris blockchain’i kohta.

See kõik aga ei tähenda, nagu plaanid tingimata maha maetaks. „Mõte on hea,“ rõhutas Global ICO Fondi eestlasest eestvedaja. Kogu ICO protsessi vältel suheldi tema sõnul väga palju kogukonnaga ning saadi neilt väga positiivset tagasisidet. „Need inimesed, kes investeerisid ja liitusid, tundsid kindlasti, et selline plaan oleks kasulik,“ märkis ta.

Järgmine samm ongi tiimiga maha istuda ning arutada, mida edasi teha. Lävepakk on iseenesest täiesti olemas, kuna kogukonnaga on suhted head ning mingil määral neid ka tuntakse. Lisaks on veidi selgemaks saanud ka ICOnduse regulatsioonid ning seadusandlus.

Tormama siiski ei hakata. Kõige rohkem on Reilsoni sõnul ICOde turul puudu sellest, et tehtaks korralik uurimistöö ja kaalutaks otsused läbi – mitte ainult ei mõeldaks selle peale, kas raha kokku saadakse, vaid ka selle peale, mis siis saab, kui raha koos on.

Liialt palju mõtlemisaega Global ICO Fondil siiski pole, kuna sarnase põhimõttega krüptofondid on juba turule sisenemas, tõdes Reilson siiski.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt