Kirjanen: poliitiline kultuur juba on populistlik

12. märts 2018, 06:00
"Arvestades, kui suures mahus juba praegu tehakse poliitikat arvamusküsitlustest johtuvalt, siis ma arvan, et avaliku surve suurendamine ei ole vajalik, pigem vastupidi," sõnas Raul Kirjanen.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180312/NEWS/180319986/AR/0/AR-180319986.jpg

Täna toimub riigikogu ees meeleavaldus rahvaalgatuse taastamiseks. Kui osa ettevõtjaid näeb otsedemokraatias võimalust hoida ära ettevõtluse arengut pidurdavaid seadusi, siis teised hoiatavad populistliku poliitinstrumendi lõksu langemise eest.

Ettevõtja Kalle Pildi sõnul kaasatakse huvigruppe praegu tähtsatesse otsustesse vaid näiliselt. Erialaliitude ja ettevõtjate huvigruppide esindajatega reeglina ei arvestata ning puudub sisuline arutelu. "Huvigruppide pelk informeerimine ei ole veel koostöö," ütles Pilt.

Teisalt on ettevõtjaid ja juhte, kes suhtuvad otsedemokraatiasse ettevaatlikumalt, kuna see eeldab rahvalt rohkem teadmisi ja arusaamist oma vastutusest. "Kui vaadata meie tänast poliitilist kultuuri, on see kaldumas pigem populistlikuks, mitte pikalt tulevikku vaatavaks," leiab Graanul Investi tegevjuht Raul Kirjanen.

Suurem otsustusõigus soosiks ettevõtlust 

Pilt rääkis, et ettevõtjate suurim mure on riigikogu ja valitsuse eluvõõras lähenemine. Paljusid seadusi tuleb hiljem muuta või suisa tühistada. "Ettevõtjatele, kes peavad tegema pikaajalisi investeerimisplaane, on see tõsine probleem," selgitas Pilt. Tema arvates vähendaks otsedemokraatia ebamõistlike seaduste ja määruste hulka. Samuti annaks hääletuseelne aeg võimaluse diskussiooniks kõikide huvigruppide vahel – nii pooldajate kui ka vastaste leerist.  

Teine otsedemokraatia pluss oleks Pildi arvates elanikkonna ettevõtlikkuse suurendamine. Tänu rahvahääletusele mõtlevad inimesed teemasid läbi ja teevad kaalutud otsustuse, oskavad nende eest vastutada. See on omakorda ettevõtlikkuse alus – analüüsida, otsustada ja vastutada. "Usun, et ettevõtjate arv tõuseks pärast otsedemokraatia rakendumist kiiresti," leidis Pilt. 

Šveitsi kogemus on hea 

Šveitsis on rahvaalgatusega võimalik taotleda ühe või mitme põhiseaduse artikli, lõigu või kogu põhiseaduse muudatust, samuti üleriigilise seaduse muutmist. Šveitsi Eesti Seltsi presidendi Mirjam Loertscheri sõnul ei suurenda otsedemokraatia mitte ainut üldist heaolu, vaid mõjub värskendavalt ka turukonkurentsile. Seda tõestavad mitmed uuringud. Olgugi et otsustusprotsess on aeglasem, on seadused paremini läbi mõeldud. Poliitiline stabiilsus on omakorda otsustav tegur (välis)investeeringute tulekuks. "Šveits on väga atraktiivne paik kindlustus- ja pangandussektorile, samuti innovatsioonifirmadele ja uuringukeskustele, IT-, tervisearengu ja bioloogia keskustele," rääkis Loertscher.

Loertscheri meelest pole ka probleem, kui seadusloome võtab otsedemokraata puhul kauem aega. Liialt kiiresti jõustuvad muudatused annavadki ettevõtjatele liiga vähe aega strateegia muutmiseks või alternatiivsete ellujäämismeetmete kaalumiseks. Näiteks suured riigihanked, mis lähevad rahvahääletusele, on põhjalikult plaanitud projektid, mille ajaline kestus ja hind on täpselt fikseeritud. Kuna rahvas on kaasatud otsustamisprotsessi, on tal usaldus riigi vastu ja ollakse huvitatud maksude maksmisest. 

"Rõhutaksingi sõna "usaldus". Šveitsis ei ole tarvis kulutada valimiskampaaniate ja valimiseelsete lubaduste peale meeletut raha, sest rahva otsustamise õigus ei lõpe vaid kandidaadi valimisega kohalikku omavalitsusse või riigikogusse," ütles Loertscher.

Oht muutuda populismi tööriistaks 

Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad näeb otsedemokraatia juures ohtu, et kontrollimehhanismist kodanike käes võib saada populismi tööriist. Nii on tema sõnul ka tänase meeleavalduse juures küsitav, kas teemasse peab sümboolselt tirima 1934. aasta ja riigipöörde aastapäeva. 

"Šveitsi tüüpi fakultatiivreferendumi mudel, kus rahvaalgatusega saab ennekõike tõrjuda parlamendi heaks kiidetud eelnõude seadusena vastuvõtmist, võiks olla mõistlik," leidis Oad.

Niigi liiga populistlik

Otsedemokraatia rakendamisele tänapäevases meediakeskkonnas tuleks ettevaatlikkusega läheneda ka Graanul Invest tegevjuhi Raul Kirjaneni sõnul. Teadmised ja vastutus, mida see lahendus eeldab, pigem põrkuvad praeguse populismimaigulise poliitkultuuriga. "Arvestades, kui suures mahus juba praegu tehakse poliitikat arvamusküsitlustest johtuvalt, siis ma arvan, et avaliku surve suurendamine ei ole vajalik, pigem vastupidi," sõnas Kirjanen. 

Küll aga tuleb otsuste kvaliteedile tema hinnangul oluliselt kasuks, kui asjaosaliste käest küsitakse ka nende seisukohti ja ka ettepanekuid, ning seda mitte ainult formaalselt, vaid ka sisuliselt. Kirjaneni sõnul on väga paljudes erialaorganistasioonides palju teadmist, andmeid ja ka ideid, kuid kui need ei ole koalitsioonilepingus, siis on kogu see teadmine suures osas kasutu. "Täna näevad paljud poliitikud sellistes aruteludes ainult poolte omakasu ja kindlasti ka seda seal on. Kuid riigi majanduslik edu sõltub otseselt sellest, kuidas ettevõtetel läheb, ja ettevõtjate omakasu ongi meie majandusliku edu üks olulisi komponente. Majandusvaldkonnas tehtavad otsused on väga keerulised ja õigete otsuste tegemine nõuab palju analüüsi ja teadmist," ütles Kirjanen.

Otsedemokraatia näiteid teistest riikidest 

Šveits

  • Rahvaalgatusega on võimalik taotleda ühe või mitme põhiseaduse artikli, lõigu või kogu põhiseaduse muudatust. Samuti üleriigilise seaduse muutmist. Rahvaalgatuseks on vajalik 100 000 kodaniku (1,2%) allkiri. 
  • Parlamendis vastu võetud seadusi on võimalik vaidlustada 100 päeva jooksul, vajalik 50 000 kodaniku allkiri. Edasi läheb eelnõu rahvahääletusele.
  • Šveitsis on alates 1848. aastast, st ajast, kui pärineb seni kehtiv Šveitsi põhiseadus, toimunud rahvahääletusi peaaegu 600 korda.

Itaalia

  • Seaduste muutmise referendum kutsutakse ellu, kui seda nõuab 500 000 valijat (1% elanikkonnast) või viis omavalitsust. Referendumi otsus on siduv, kui osaleb enamus valijaist.

Luksemburg

  • Rahvaalgatuse korras saab algatada põhiseaduse muutmist. Vajalik vähemalt 25 000 (4% elanikest) hääleõigusliku kodaniku nõue. Pärast maailmasõda on toimunud kaks refrendumit.

Läti

  • 10% hääleõiguslikest valijast võivad esitada väljatöötatud eelnõu põhiseaduse või seaduse muutmiseks. Kui Seim ei võta seda muudatusteta vastu, pannakse eelnõu rahvahääletusele.

Allikas: SA Terve Rahvas

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. March 2018, 15:36

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing