Eksport tõotab kasvada

28. märts 2018, 06:00
Tõnu Mertsina sõnul on Skandinaavia ja Läti kõrval meie kaupadele ja teenustele üha avaramalt uksi paotamas Saksa- ja Venemaa turg.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180328/NEWS/180329679/AR/0/AR-180329679.jpg

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul jäi majanduskasvu tipp küll eelmisesse aastasse, kuid ka eesolevad paar aastat paistavad helged. Kõige enam suurenes möödunud aastal ekspordis Saksamaa osakaal, teisena tõusis esile Venemaa. Suurimateks partneriteks jäävad Soome, Rootsi, Läti.

Prognoosi kohaselt hoolimata välisnõudluse aeglustumisest eksport kasvab. Kui möödunud aastal avaldas ekspordinäitajatele tugevat negatiivset mõju mobiilside seadmete osakaalu tugev langus, siis tänavu ei tohiks see korduda. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine parandab madalama sissetulekuga elanike ostujõudu, mis tähendab võrreldes möödunud aastaga tugevamat eratarbimist, vähem eluaseme investeeringuid.

Soome endiselt suurim ekspordipartner

Mertsina rõhutas meie ekspordinäitajate juures valdkondade laiapõhjalist esindatust välisturgudel. Ühegi sektori tooted-teenused ei domineerinud märgatavalt teiste üle, mis tähendab, et ühe sihtturu äralangemine ei tooks meie ühele või teisele sektorile kaasa märkimisväärset kahju.

Hinnapõhine konkurentsivõime on samas halvenenud. Maailmaturgu vaadates pole me ekspordis turuosa kaotanud, kuid kasumid on olnud mitu aastat languses.

"Kui eksporditavad tooted kallinevad, tuleb investeerida tootarendusse, ettevõtete juhtimisse, tarneahelatesse," märkis Mertsina.

Meie suurima ekspordipartneri Soome möödunud aastal kiirenenud majanduskasv lõi soodsa pinnase ekspordi laiendamiseks. Statistikaameti andmetel oli meie ettevõtteid sealsel turul vähemalt 1756. See teeb veerandi kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest. "Viimase 10 aasta jooksul on Eesti oma turuosa Soomes parandanud. Kuna nende majanduskasv kergelt aeglustub, siis teeb sama ka meie eksport sinna. Kuid jääb sellegipoolest tugevaks," lisas Mertsina.

Venemaa majandus tõusuteel

Venemaa oli möödunud aastal Eesti jaoks suuruselt kuues kaubanduspartner. Mertsina kiitis idanaabri viimastel aastatel üles turgutatud majandust, mis eelmisel aastal kasvas 1,6 protsenti ning prognoosi kohaselt kasvab tänavu 2 protsenti. See toob meie poolt vaadates ka ekspordi kasvu, kuid see ei saa olema kiire.

Venemaa majanduse põhimõjutaja on nafta, mis moodustab nende ekspordist 40 protsenti (koos naftapõhiste toodetega). See loob oma riskid, mis on omakorda soodustanud välisreservide teket, et võimalikes majanduslikult raskemates olukordades pinnal püsida.

Teiseks märkis Mertsina ära laenuportfellid. Elanike juurdepääs pangateenustele on suhteliselt hea. Kuna nõudlus on tekkimas ja majapidamiste palgad kasvavad, siis nii ettevõtete kui ka majapidamiste laenuportfellid kasvavad. See loob paari aasta tagusega võrreldes märksa parema pildi.

Venemaa keskpanga tegevus väärib samuti kiitust. Rahapoliitika lõdvendamine on olnud väga kiire. 7,5 protsenti on Lääne standardite järgi küll range, kuid võrreldes varasemaga on asi palju vabamaks läinud. Ettevõtetel on vähenenud välisvaluuta võlg ja valuutade kõikumised mõjutavad ärisid üha vähem. Majanduskasvu kiirenemisele on aidanud kaasa ka valitsuse ühekordsed suurinvesteeringud taristusse.

"Nõrgad küljed on kesine õigussüsteem, korruptsioon, madal tootlikkus. Struktuurireforme pole nad piisavalt teinud ja vähenev tööjõud võib tulevikus saada tõsiseks väljakutseks," loetles Mertsina.

Trumpi tariifid lähevad Eestist mööda

Maailma kaubandussõda Mertsina hinnangul Eestit ei mõjuta. Pole küll kindel, kas pärast 1. maid pääseb Euroopa Liit tollitariifidest, kuid maailma majandust võib see mõjutada negatiivselt. Vaatamata sellele kasvab maailma majandus tänavu rohkem kui möödunud aastal. Euroalal kasv aeglustub eelmise aasta 2,5 protsendilt 2,3 peale.

"Euroalale läheb 50 protsenti meie eksporditavast kaubast. Edasiliikumine võib olla raskendatud, kuid midagi jubedat ei juhtu. Ekspordivõimalusi jagub endiselt," leidis Mertsina.

Viimase 25 aastaga on maailma kaubanduse maht suurenenud 3,3 korda. Kaubandust piiravate abinõude arv on vähenenud ja koos sellega majandus oluliselt liberaalsemaks muutunud.

Protektsionistlikke piiranguid on enim kehtestanud USA. Esimeses järjekorras tuleks nende all mõelda imporditariife, aga ka antidumpingut ja finantshanke kodumaisust. USA piiravatest abinõudest on kõige enam kahju kannatanud Hiina.

Terase tollitariifide otsene mõju Eestile on Mertsina sõnul väga väike. Kogu ekspordis on terase ja alumiiniumtoodete osakaal 7,3 protsenti. Ekspordi jaoks võib see tunduda meie kontekstis küll suur, kuid jagades selle riikide vahel, näeme, et 5,6 protsenti sellest on seotud Euroopaga. USAsse ekspordime ainult 0,1 protsenti oma terasest.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. March 2018, 16:21

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing