Toetuste maksmine ettevõtjatele tuleb lõpetada

05. aprill 2018, 06:00
Riigikontrolör Alar Karis ja kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180405/NEWS/180409874/AR/0/AR-180409874.jpg
Ainult tellijale

Selleks, et eurotoetuste vähenemisega toime tulla, tuleb minna ettevõtjatele suunatud toetuste kallale.

Rahandusministeeriumi hinnangul vähenevad uuel eelarveperioodil eurotoetused 40 protsendi ehk 1,5 miljardi euro võrra. See tekitab palju küsimusi – millistes valdkondades kulusid kärpida? Kas tõsta makse tõsta või võtta hoopis laenu?

Eelkõige tuleks kärpida ettevõtluse toetamist, ütlesid riigikontrolör Alar Karis ja kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts Äripäeva raadiosaates „Isemajandav Eesti“. Nad rõhutasid ka raha targa kasutamise vajadust, sest viimastel aastatel on seda palju tuulde loobitud.

„Kui me ebamõistlikud otsused kokku lööme, siis summa ületab 200 miljonit eurot. Rumaluste vähendamisega kataksime selle summa lihtsalt,“ nentis Karis.

Toetusi tuleks ekspertide sõnul edaspidi suunata eelkõige haridusse, teede ehitusse ja projektidesse, mis vaatavad tulevikku.

Ettevõtluse toetamise võiks ära lõpetada

Praegu makstakse umbes 90 protsenti ettevõtetele mõeldud toetustest Euroopa Liidu abirahast. Eksperdid ja ettevõtjad arvavad, et neid toetusi polegi tegelikult vaja.

„Meie audit näitas seda, et tegemist on mahavisatud rahaga. Mingit arenguhüpet tänu nendele toetustele ei ole tulnud,“ nentis Karis. „See on arusaadav, et väikeettevõtjad võtavad raha vastu. Selle eest saab näiteks mõnele töötajatele palka maksta. Suuremas pildis vaadates pole mõju suur.“

Palts ei olnud nõus, et tegemist on täielikult mahavisatud rahaga, aga just sealt võiks raha kokku hoida. „Tõsi küll, enamikus on selgelt ka välja öeldud, et see võiks olla koht, kuhu maksumaksja raha ei peaks edaspidi panema.“

Palts lisas, et käis eelmisel neljapäeval eksporditeemalisel konverentsil, kus ettevõtjatelt küsiti sama küsimust. „Üsna selgelt tuli välja see, et taolised turumoonutused, mis pole tihtipeale läbi mõeldud ja põhjendatud, ei ole väga vajalikud.“

Töövõime reform vajab raha

Juba praegu on seadustega ette kirjutatud, kuidas Euroopa Liidu rahaga töö-, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda rahastatakse. Alar Karise sõnul on selle puhul tähtis töövõime reform, mida tehakse samuti ELi rahaga.

„Täna ei ole keegi välja arvutanud, et kui see raha ära kaob, mida siis tehakse. Reform peab jätkuma ja sinna lähevad suured summad,“ ütles Karis.

Palts nentis, et töövõime reformi alguses ongi rohkem raha vaja ning inimesed tööturule tagasi saada. „Auru läheb praegu sinna kindlasti rohkem kui mõne aasta pärast.“ Tema sõnul on tähtsamaks märksõnaks praegu rahvastiku vananemine ja selle mõju riigieelarvele.

Raha peaks suunama haridusse

Eksperdid on nõus, et haridusesse ja teadusesse minev raha peaks olema prioriteet. Karis nentis, et haridus- ja teadusvaldkonnas pole seis väga rõõmustav. „Teadus ja arendustegevus ei puuduta ainult riigi raha, vaid ka ettevõtlust. Praegu pole seis statistiliselt kõige ilusam.“

Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad on öelnud, et rahastuse vähenemisel võib tekkida probleem kõigil haridusastmetel – üldhariduses, kutsehariduses ja ka kõrghariduses. Kõigi nende kvaliteet võib toetuste alanemisel halveneda.

Paltsi hinnangul on teadus ja arendustegevus üks valdkondadest, mis peaks oleme prioriteetide eesotsas, sest sellega panustatakse tulevikku. „ELi rahaga tehtud investeeringud on olnud sellel puhul valdavalt mõistlikud ja ühekordsed. Investeeritud on näiteks kutse- ja üldhariduskoolide ehitamisse,“ nentis Palts.

Ta lisas, et praegu on paigutatud palju raha kooli seadmepargi kaasajastamisse. Kui ELi raha väheneb, tekib küsimus, kuidas tulevikus neid sama heas korras hoida. Palts pakkus välja, et ehk on mõistlikum teha investeeringuid koos ettevõtjatega ning mõelda ühislahenduste peale.

Kolm tähtsamat trassi tuleb valmis ehitada

Üsna palju raha suunatakse ka regionaalarengusse, mille eesmärk on see, et inimesed töötaks ja elaks ka väljaspool suurlinnu. Eksperdid arvavad, et siinkohal tuleks teravik suunata logistika parandamisele.

„Tallinna–Tartu maantee on hea näide. On paratamatu, et inimesed liiguvad linnadesse. Kui logistika on paigas, siis saavad inimesed arendada ka muid piirkondi,“ nentis Karis. Siinkohal põimub teema transpordi valdkonnaga, mis neelab samuti ELi raha.

Teede ehitust rahastatakse ajaperioodil 2014–2020 umbes 36 protsendi ulatuses Euroopa Liidu toel.

„Infrastruktuuri puhul oleme eurorahast sõltuvuses,“ nentis Karis. „Minu arvates tuleb välja ehitada teed kolmes suunas – Narva, Ikla ja Tartu. Need tuleks laenuraha või muude vahenditega korda teha.“

Palts oli nõus, et ühendused on väga tähtsad. „Keegi ei saa öelda, et nende teede ehitus pole tulevikku suunatud. Need võiks olla asjad, mida teeme Euroopa Liidu regionaaltoetuste abil esmajoones ära. Kui vähegi võimalik, siis laenu ei peaks võtma.“

See, kuhu raha jagama hakatakse ja kui pikk on eelarveperiood, selgub 2019. aastal, lisas Karis.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. April 2018, 14:31

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing