Ekspordi taseme hoidmine järjest keerulisem
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tunnustab ekspordi kasvu, mis on tugev vaatamata aastatagusele kõrgele võrdlusbaasile, kuid näeb selle juures mitut tõsist riskikohta.
Vaatamata möödunud aasta alguse kõrgemale võrdlusbaasile on selle aasta esimese kahe kuu jooksul kaupade ekspordi kasv väga tugev olnud. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas veebruaris 14% ning kahe kuuga on ekspordikasv olnud 13%. Samas tuli ligikaudu pool veebruari kasvust põlevkiviõlitoodete väljaveo suurenemisest Singapuri, Suurbritanniasse, Togosse ja Indiasse. Ilma selle kaubagrupita oleks ekspordi kasv mõõdukam olnud (ligikaudu 6%). Lisaks põlevkiviõlitoodetele kasvas rohkem ka raudmetallide, puittoodete ning teravilja väljavedu.
Sihtriigiks euroala
Eksporditellimuste kasv tuleb euroala riikidest, samas kui euroala välistest riikidest on tellimused keskmiselt vähenenud. Tellimused on kasvanud enamikus tegevusalades, v.a metallitootmine ja ravimitööstus. Tellimuste kasv näitab vähemalt mõõduka ekspordi kasvu jätkumist ka veel lähikuudel. Elektroonikatoodete ekspordi langus on sel aastal taandumas ning lähikuudel peaks selle positiivne mõju koguekspordile tõenäoliselt veelgi tugevnema.
Ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime ELi turul viimase aasta jooksul langenud. See näitab üha suuremat hinnakonkurentsi. Möödunud aastal kasvas peamises kaupu eksportivas majandusharus – töötlevas tööstuses – tootlikkus küll tööjõukuludest kiiremini, kuid mitme eelneva aasta jooksul on tööjõukulude kasv tootlikkuse kasvu ületanud ning halvendanud sellega meie ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet välisturgudel. Samas on Eesti tööstusettevõtete ootused lähikuudel ekspordi kasvatamiseks jätkuvalt kõrged.
Koht turul väiksema kasumi hinnaga
Möödunud aastal kaotasime me küll mitmes riigis veidi oma turuosa, kuid see on suurenenud Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Lätis ehk nelja suurima kaubanduspartneri juures, kuhu läheb ligikaudu pool kaupade ekspordist. (Rootsis on meie kaupade turuosa suurenenud sel juhul, kui jätta välja mobiilsideseadmete eksport). See näitab, et Eesti ettevõtted on oma turupositsiooni loovutamise nimel olnud valmis leppima pigem väiksema kasumiga.
Eesti kaupade hinnatase läheneb tasapisi meie peamiste kaubanduspartnerite omale ning Läti ja Leedu kaupade hindadest on Eesti hinnad juba ammu kõrgemad. Seega on Eesti kaupade konkurentsivõime tõstmine muutumas üha suuremaks väljakutseks.
Sel ja järgmisel aastal on oodata küll välisnõudluse nõrgenemist, kuid see peaks pakkuma Eesti ettevõtetele jätkuvalt häid ekspordivõimalusi. Kõige enam panustavad Eesti välisnõudluse kasvu Rootsi, Soome ja Läti. Samas on käesoleva aasta alguses näha, et euroala majandusel, kuhu läheb veidi üle poole meie kaupade ekspordist, paistab olevat möödunud aastal tehtud kasvukiirendusest raskem edasi liikuda: tarneahelates on viivitused, toorainete kättesaadavus on halvenenud, tööjõu ja oskuste puudus on üha kasvav, tugevam euro halvendab ekspordi konkurentsivõimet ning suurenenud poliitiline ja majanduslik ebakindlus võivad hakata nõudlust halvendama. Maailmakaubanduse mahukasv on küll jätkuvalt kõrge, kuid see kasv on pärast 2016. aasta keskpaigast alanud kiirenemist nüüd stabiliseerunud.
USA mõjutab Eestit
USA poolt terasele ja alumiiniumile väljakäidud tollitariifid ning võimalik kaubandussõja oht maailmas, on suurendanud aktsia- ja valuutaturgude volatiilsust. USA tollitariifide mõju Eestile avaldub peamiselt meie kaubanduspartnerite kaudu.
Terase ja alumiiniumi ning nende toodete eksport moodustab Eesti kaupade väljaveost küll ligikaudu 7%, kuid enamus sellest läheb EL turule. USAsse läheb vaid 0,1% meie terase- ja alumiiniumtoodangust. Eestis toodetud mootorsõidukite ekspordi mõju SKP-le on aga marginaalne. Seega oleks USA tollitariifide otsene mõju Eesti majandusele tagasihoidlik.
Samas ei saa ekspordist sõltuvat Eestit meie kaubanduspartneritest ja nendele avalduvatest mõjudest eraldi vaadata. Eesti ja Euroopa Liit tervikuna on vabakaubandusest ja mitmepoolsetest kaubandussuhetest kasu saanud. Tollitariifide jõustumisel hakkaksid Hiina jt riigid tõenäoliselt oma toodangut suunama ka ELi turule, mis suurendab konkurentsi Euroopa ettevõtetele ning võib osa kaupade hindu alandada. See võib suurendada ELis poliitilist survet oma majanduse kaitsmiseks.
USA on ELi suurim kaubanduspartner. Kõrgete tollitariifide mõju ei avalduks peatselt, kuna majandus on veel kasvutsüklis ja nõudlus on suur. Samas, mida kauem tollitariifid püsiksid, seda suuremaks nende mõju majandusele ja poliitikale läheb.