Koit Brinkmann • 15. aprill 2018
Jaga lugu:

Riigikogu kantselei Alajõe käskkirja mõjusid ei selgita

Riigikogu kantselei direktorina töötanud Maria Alajõe nõudis ebaõigete andmete ümberlükkamist.
Riigikogu kantselei direktorina töötanud Maria Alajõe nõudis ebaõigete andmete ümberlükkamist.  Foto: Andras Kralla

Riigikogu kantselei salatsemise tõttu on kantselei eelmise direktori Maria Alajõe allkirjastatud käskkirja mõjud Keit Pentus-Rosimannuse e-kirjade saatusele endiselt suure küsimärgi all.

Äripäev kirjutas veebruari alul, kuidas Maria Alajõe allkirjastas viimastel riigikogu kantselei direktorina ametis oldud päevadel käskkirja arvutivõrgu kasutamise korra kohta. Kui seni puudus riigikogu liikmete ja kantselei teenistujate elektronpostkasti sisu varundamisel ja säilitamisel tähtaeg, siis eelmise aasta augusti algusest kehtima hakanud käskkirjaga määrati selleks üks aasta.

Lisaks sätestati aastane tähtaeg e-kirjade tehniliste andmete ehk logide kustutamiseks.

Teema on avalikkuse jaoks oluline, kuna riigikogu kantselei oli enne korra kehtestamist keeldunud täitmast Harju maakohtu 2016. aasta juulis Autorollo pankrotimenetluses tehtud määrust, millega nõuti kantseleilt välja valik riigikogu liikme Keit Pentus-Rosimannuse e-kirjadest aastatest 2008–2011. Riigikogu kantselei vastuväited kohtumäärusele jättis kohus suures osas rahuldamata. Seejärel esitas kantselei ringkonnakohtusse määruskaebuse ning 9.aprillil tühistas ringkonnakohus maakohtu määrused. Kohus leidis, et pankrotimenetluse raames puudus õiguslik alus riigikogu kantseleilt nõuda välja e-kirju.

Esitas nõude

Praeguseks on Maria Alajõe esitanud advokaadi kaudu Äripäevale nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, 10 000 euro suuruse kahjuhüvitise maksmiseks ning vastavate artiklite veebist eemaldamiseks.

Nõudes väidetakse, et Alajõe allkirjastatud käskkirjaga kustutatakse ainult üle aasta vanused e-kirjade tehnilised andmed ehk logid, mitte e-kirjad, nagu kirjutas Äripäev.

Kuigi Alajõe ütles nõudes, et ta ei tea, kas Keit Pentus-Rosimannuse e-kirjade kohtule väljastamine on võimalik või mitte, on tema arvates põhjust eeldada, et riigikogu kantselei on kohtumäärusega oma tegevuses arvestanud.

Alajõe nimetab valeks väidet, justkui oleks enne arvutivõrgu kasutamise korra kehtestamist elektronpostkastide sisu faktiliselt säilitatud kauem kui üks aasta. "Asjaolu, et varasemalt riigikogu kantseleil puudus arvutivõrgu kasutamise kord, ei tähenda, et arvutivõrgu kasutusandmed ja elektronpostkasti sisu (eelkõige kustutatud ja/või arhiveeritud elektronpostkast) kuulusid igavesele säilitamisele," sõnas Alajõe nõudes.

See Alajõe selgitus võib aga tähendada, et Pentus-Rosimannuse 2008.–2011. aastast pärinevat postkasti sisu ning ka logisid ei olnud riigikogu kantseleil säilitatud juba 2016. aasta juulis, kui Harju maakohus need välja nõudis.

Teisalt, kui need olid säilitatud, siis erineb see praktika kardinaalselt uue korraga kehtestatust.

Kantselei selgitusi ei anna

Veebruaris avaldatud artikli ettevalmistamisel esitasime riigikogu kantseleile muu hulgas küsimuse, kas Alajõe allkirjastatud arvutivõrgu kasutamise korra tõttu on praegu kohtumäärusega väljanõutavaid Keit Pentus-Rosimannuse kirju võimatu kohtule esitada?

Kantseleist vastati, et 2017. aasta 1. augustist kehtiv riigikogu kantselei arvutivõrgu kasutamise kord kehtestati seoses eelseisva IT-auditiga. "Varem polnud kirjavahetuse varundamiseks ega säilitamiseks tähtaegu konkreetselt sätestatud. Säilitamise tähtaeg ei puuduta isiku postkastis olevaid e-kirju, neid ei kustutata ka aasta möödudes. Milliseid e-kirju Keit Pentus-Rosimannuse e-postkast sisaldab või sisaldas, pole kantselei vaadanud ei enne ega pärast 2017. aasta 1. augustit."

Kuidas toimiti aga nende kirjadega, mille kasutaja on ise enam kui aasta tagasi enda postkastist kustutanud?

Sellele küsimusele keeldus riigikogu kantselei vastamast, nagu ka logide kustutamise ning kirjavahetuse varundamise ja säilitamise varasema praktika ning uue korraga kaasnenud muudatuste kohta esitatud küsimustele.

"Oleme seisukohal, et kohtumenetlus on hetkel veel pooleli ja kuni määruskaebuse menetlemise lõpuni ringkonnakohtus ei saa me rohkem kommenteerida," edastas riigikogu kommunikatsioonijuht Epp-Mare Kukemelk napilt.

Kustatatud kiri taastatav aasta jooksul

Äripäeva käsutuses on riigikogu haldusdirektori Ahto Saksa selgituskiri riigikogu liikmetele ja kantselei ametnikele, milles ta ütles, et serveris on alles need meilid, mis inimene on ise alles hoidnud. "Kui inimene on oma kirjad postkastist kustutanud, siis hoitakse neid vastavalt korrale ühe aasta ehk teisisõnu öeldes – korra järgi on kustutatud kirjad taastatavad ühe aasta jooksul. Varundust juba kustutatud asjadest hoitakse kuni aasta ja pikem hoidmine oleks ebamõistlik," märkis Saks kirjas.

Harju maakohus keelas veebruaris Autorollo pankrotimenetluses riigikogu kantseleil pankrotiavalduse tagamise abinõuna kustutamast ja/või hävitamast Keit Pentus-Rosimannuse selekteeritud e-kirju perioodil 2008. aasta algusest kuni 2011. aasta märtsini.

Samuti kohustati riigikogu kantseleid määruskaebuse menetlemise lõpuni säilitama eelpool toodud andmeid eraldi andmekandjal.

"Riigikogu kantselei täidab Harju maakohtu määrust," edastas riigikogu kommunikatsioonijuht Kukemelk asjaolusid rohkem mitte avades.

Riigikogu kantseleile saadetud küsimused:

Harju maakohus on 22. veebruari määrusega osaühingu Autorollo pankrotimenetluses keelanud riigikogu kantseleil pankrotiavalduse tagamise abinõuna kustutamast ja/või hävitamast Harju maakohtu 13.07.2016 ja 16.01.2018 kohtumäärustes tsiviilasjas 2-10-65809 osundatud andmeid kuni tsiviilasjas Harju maakohtu 16.01.2018 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise lõpuni.

Samuti kohustati riigikogu kantseleid määruskaebuse menetlemise lõpuni säilitama eelpool toodud andmeid eraldi andmekandjal.

Kas ja kuidas on riigikogu kantselei kohtu määrust täitnud?

Kas ja kuidas on eelmise aasta augusti algusest kehtima hakanud käskkiri - Riigikogu Kantselei arvutivõrgu kasutamise kord, mõjutanud Harju maakohtu 22. veebruari määruse täitmist?

Riigikogu Kantselei arvutivõrgu kasutamise korra järgi salvestatakse ja hoiustatakse arvutivõrgu kasutamisega kaasnevaid logisid üks aasta. Pärast seda need kustutatakse. Milline oli praktika logide salvestamise, hoiustamise ning kustutamise kohta enne eelmise aasta augustist kehtima hakanud korda?

Kas korra kehtima hakkamisel kustutati kõik üle aasta vanused logid?

Kas logisid kustutatakse aasta möödudes automaatselt või kuidas see protsess käib?

Kui riigikogu kantselei arvutivõrgu kasutaja on oma kirja kustutanud (ka kustutatud kirjade kaustast) ning ka logi on kustutatud (möödunud on üle aasta), siis kas ja kuidas seda kirja on kantselei kaudu näiteks kohtu nõudel võimalik veel kätte saada?

Korra järgi varundatakse ja säilitatakse riigikogu liikme ja kantselei teenistuja elektronpostkasti sisu üks aasta. Milline oli elektronpostkasti varundamise ja säilitamise praktika enne eelmise aasta augustist kehtima hakanud korda?

Kas korra kehtima hakkamisel lõpetati kõikide üle aasta vanuste kirjade varundamine ja säilitamine?

Kuidas käib üle aasta vanuste kirjade varundamise ja säilitamise lõpetamine?

Meie eelmisel kirjavahetusel küsisin, kas 1. augustist 2017.a kehtima hakanud arvutivõrgu kasutamise korra tõttu on praegu kohtumäärusega väljanõutavaid Keit Pentus-Rosimannuse kirju võimatu kohtule esitada? Sain vastuseks: "2017. aasta 1. augustist kehtiv Riigikogu Kantselei arvutivõrgu kasutamise kord kehtestati seoses eelseisva IT-auditi läbiviimisega. Varem polnud kirjavahetuse varundamiseks ega säilitamiseks tähtaegu konkreetselt sätestatud. Säilitamise tähtaeg ei puuduta isiku postkastis olevaid e-kirju, neid ei kustutata ka aasta möödudes. Milliseid e-kirju Keit Pentus-Rosimannuse e-postkast sisaldab või sisaldas, pole kantselei vaadanud ei enne ega pärast 2017. aasta 1. augustit." Ehk vastusest tulenevalt, kas kirjavahetuse säilitamisele konkreetse tähtaja sätestamine puudutas isiku postkastis enam mitte olevaid e-kirju ning need kustutatakse aasta möödudes?

(Riigikogu kantseleilt saabuski lakooniline vastus: "Riigikogu kantselei täidab Harju maakohtu määrust. Oleme seisukohal, et kohtumenetlus on hetkel veel pooleli ja kuni määruskaebuse menetlemise lõpuni ringkonnakohtus ei saa me rohkem kommenteerida.")

Aegrida

Harju maakohtu 13.07.2016. a määrus Autorollo pankrotimenetluses, millega kohustati riigikogu kantseleid väljastama kohtule Keit Pentus-Rosimannuse e-kirjavahetus,muuhulgas taastada juba kustutatud e-mailid perioodist 01.01.2009. a kuni 29.03.2011. a filtreerituna/selekteerituna selliselt, et kohtule esitatakse vaid nimetatud isiku e-kirjavahetus antud perioodist järgmiste isikutega: Väino Pentus, Rain Rosimannus, Siim Roode, Tiit Pohl, Maris Metsis, Toomas Tauts, Urmas Türk ning e-maili aadressiga autorollo@autorollo.ee või ,,@ee.maqs.com lõpuga e-maili aadressiga. Samuti antud isiku e-postkastides olevad e-mailid, mis annavad vaste otsingusõnale „Autorollo“, „AR“ (lühendina), „Viimsi“ ja „Viimsi maja“.Riigikogu kantselei esitas 02.08.2016. a kohtumäärusele vastuväite, mille põhjenduste kohaselt on kogu riigikogu liikme tööalane kirjavahetus immuniteediga kaitstud. Riigikogu liikme tööalast kirjavahetust on kantselei hinnangul võimlik välja nõuda teatud tingimustel kriminaalmenetluses, kuid mitte tsiviilmenetluses.Keit Pentus-Rosimannus esitas 10.08.2016. a kohtumäärusele vastuväite. Selle põhjenduste kohaselt rikub kohtumäärus olulisel määral ja ulatuslikult Pentus-Rosimannuse põhiõigusi. Ka on määrus vastuolus riigikogu liikme immuniteedi põhimõttega.Riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe allkirjastas 12.07.2017. a käskkirja, millega kehtestati riigikogu kantselei arvutivõrgu kasutamise kord.Alajõe allkirjastatud käskkiri hakkas kehtima alates 1.08.2017. a, kui riigikogu kantselei direktorina oli juba ametis Peep Jahilo.Kohtumäärus 16. jaanuar 2018. a Autorollo pankrotimenetluses, millega jäeti riigikogu kantselei vastuväide osaliselt rahuldamata. Rahuldamata jäeti ka Keit Pentus-Rosimannuse määrusele esitatud vastuväide.Riigikogu kantselei esitas kohtumäärusele määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtusse.Harju maakohtu 22.02.2018. a määrusega keelati Autorollo pankrotimenetluses pankrotiavalduse tagamise abinõuna riigikogu kantseleil kustutamast ja/või hävitamast maakohtu 13.07.2016. a ja 16.01.2018. a kohtumäärustes osundatud andmeid kuni 16.01.2018. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise lõpuni. Lisaks kohustati riigikogu kantseleid nimetatud andmeid säilitama eraldi andmekandjal.Riigikogu kantselei salatsemise tõttu on kantselei eelmise direktori Maria Alajõe allkirjastatud käskkirja mõjud Keit Pentus-Rosimannuse e-kirjade saatusele segased.

Täpsustused

Äripäeva poole pöördus selgitustega Maria Alajõe. Saadud selgituste põhjal tegime algses loos täpsustusi. Lisaks selgitame, et Maria Alajõe allkirjastatud 12.07.2017 käskkiri "Riigikogu Kantselei arvutivõrgu kasutamise kord" näeb punktis 21 ette, et riigikogu liikme elektronpostkasti sisu varundatakse ja säilitatakse üks aasta. Sama korra punkti 9 alusel hoiustatakse arhiveeritud postkasti kasutamise kohta olemasolevad logid üks aasta. Äripäevale ei ole teada, kas Keit Pentus-Rosimannuse kirjad või postkasti arhiivifail on alles või hävitatud. Riigikogu kantselei Äripäeva vastavale küsimusele ei vasta. Niisiis ei pruugi kirjad või arhiivifail olla kustutatud. Samas ei saa olla ka kindel, et kirjad on alles. Niisiis ei ole teada, kas käskkiri põhjustas kirjade kustutamise või mitte. Seda, kas ja kuidas enne käskkirja arhiivifailidega toimetati, keeldub riigikogu avaldamast. Riigikogu kantseleist vastati, et 2017. aasta 1. augustist kehtiv riigikogu kantselei arvutivõrgu kasutamise kord kehtestati seoses eelseisva IT-auditiga. Niisiis ei saa välistada, et korra kehtestamise ja Rosimannuse kirjade väljanõudmise ajalise kokkulangevuse puhul võis olla tegemist juhusega. Sellisel juhul ei ole õige Maria Alajõele korra kehtestamise kontekstis etteheiteid teha.

Faktide kontrollimisel on selgunud, et ilma riigikogu kantseleilt täiendava informatsiooni saamata ei ole võimalik täie kindlusega tõendada, et Rosimannuste e-kirjade esitamine osutus võimatuks otseselt eelmisel aastal kehtima hakanud arvutivõrgu kasutamise korra tõttu. Kord kehtestas küll ühe aastase arhiivifailide säilitamise tähtaja, kuid puudub kindlus, kas e-kirjad olid korra jõustumise ajal veel alles (arhiivis). Teisalt, kui kirjad olid alles, puudub kindel teadmine, kas need on tegelikult ka kustutatud. Samas tõi kord endaga siiski kaasa muutuse. Nimelt puudus varem arhiivifailide säilitamisel tähtaeg. Ehk väär on Äripäevas avaldatu, et käskkiri andis aluse kõikide üle ühe aasta vanuste e-kirjade mittesäilitamiseks või kustutamiseks. Küll andis see aluse mitte säilitada üle aasta vanuseid e-kirju, mille kasutaja oli oma postkastist enam kui aasta tagasi kustutanud.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt