• OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,06
  • OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,06
  • 18.04.18, 00:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Investeerimine tehakse välismaalastele lihtsamaks

Selleks, et ranged nõuded pankades ei teeks Eestis ettevõtete rajamist ja siia investeerimist liiga keeruliseks, on otsustatud lihtsustada nii ettevõtete asutamisel kui ka siia investeerimisel kehtinud kontode nõudeid.
Investeerimine tehakse välismaalastele lihtsamaks
  • Foto: Veiko Tõkman
Rahapesuvastase võitluse ranged reeglid on tekitanud iseenesest kaks probleemi: esiteks on keeruline pangakonto avamine, et Eestis ettevõtet asutada, teiseks on keeruline väärtpaberikontode avamine, et Eestis ettevõtetesse investeerida. Esimesele probleemile üritab leida lahendust justiits- ja teisele rahandusministeerium.
"Praegu on kehtivas õiguses nõuded, mille kohaselt saab osaühingu asutamisel tasuda osakapitali üksnes Eestis asuva krediidiasutuse kontole. Või kui osaühing on asutatud näiteks asutatud osakapitali sisse maksmata, siis saab seda sisse maksta ainult Eestis asuva krediidiasutuse kontole," selgitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.
 
Kuid kuna krediidiasutuses välismaise taustaga isikutele kontosid ei avata, on osaühingute asutamine või siis hilisemad sammud nagu osakapitali suurendamine või osakapitali sissemaks raskendatud.
"Seetõttu kaalume äriseadustiku muutmist selliselt, et osaühingu asutamisel või osakapitali sissemaksmisel saaks kasutada mõnes teises Euroopa Liidu või majanduspiirkonnas asuva krediidiasutuse kontot või makseasutuse kontot. See peaks mõnevõrra praegust probleemi vähendama, aga kindlasti mitte lõplikult lahendama, sest nagu juba öeldud, see ei ole justiitsministeeriumi võimuses ja pädevuses," kommenteeris Niklus. Eesmärgiks on saata eelnõu avalikule kooskõlastusringile maikuus.
Teisipäeval märkis ka Eesti Panga asepresident Madis Müller, et rahapesuvastase võitlusega seotud reeglite pärast pahandamise asemel võiks üle vaadata, kas kõik nõuded kontode pidamiseks Eestis on tegelikult vajalikud. "Eks siin on kohti, kus oleks võimalik näidata suuremat paindlikkust, aga täpsema lahenduse väljatöötamine jääb justiitsministeeriumi ja valitsuse tööks," lisas Müller.
Lihtsamaks ka väärtpaberikonto avamine
Pankadel on sisuliselt võimalus avada väärtpaberikonto ilma rahakontot (arvelduskontot) avamata juba tegelikult praegu olemas. Siiski ärilistel ja rahapesu tõkestamise reeglitest tulenevatel kaalutlustel nad seda praegu teadaolevalt üldjuhul ei tee, möönis rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre.
Rahandusministeerium on samas töötanud lahenduste kallal, mis muudaksid väärtpaberikontode avamise eelkõige välisriigi isikutele senisest paindlikumaks. Sellest tulenevalt valmis rahandusministeeriumis eelmisel aastal seadusemuudatus, mille kohaselt saab väärtpaberite keskdepositoorium avada väärtpaberikonto otse investoritele, ilma et tal peaks olema rahakonto kuskil pangas avatud (piirangutega väärtpaberikonto).
"See võimalus rakendub 2019. aasta alguses. Piirangutega väärtpaberikonto tähendab, et konto avatakse ilma kõiki rahapesu hoolsusmeetmeid lõpuni viimata, kuid sellel kontol olevate vahenditega ei tohi teha tehinguid, kuni hoolsusmeetmed on rakendatud. See võiks lihtsustada välisriigi isikutele esialgse investeeringu tegemist,” lisas Suutre.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.12.24, 08:00
Motiveerimise kunst: boonusmeetmed tagavad tööandjale rahuloleva töötaja
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele