Artikkel

    Suur kahtlustus: kindlustusfirmad eelistavad ümbrikupalka

    Liikluskindlustusseltsid eelistavad koostööd ümbrikupalga maksjatega, leiab autode müügi- ja teenindusettevõtete liit AMTEL. Liidu sõnul on see nii ebamoraalne kui ka ausat konkurentsi solkiv, ent seltside sõnul ei ole asi nende kontrolli all.

    Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse liige Lauri Potsepp ütles, et niikaua, kuni riik lubab ümbrikupalga maksjatel tegutseda, võib selliseid firmasid ka koostööpartneritena kasutada. „See on maksuameti, mitte kindlustusseltside kontrollida,“ märkis ta.
    AMTELi juhatuse liikme Sulev Naruski sõnul on probleem laiem, kui vaid maksmata jäänud maksud. „Murelikuks teeb see, et kes ei suuda makse maksta, ei suuda tihtipeale ka kvaliteetset remonti teha,“ ütles ta.
    Samuti ei taha tema sõnul AMTEL tolereerida, et kogu autoremondifirmade ümbrikupalga toiteallikad oleksid kindlustusseltsid. On ju liikluskindlustus igale sõiduki omanikule kohustuslik ja ausad tegijad ei suuda Naruski sõnul sedasi konkurentsis püsida. Peale selle on Naruski sõnul autofirmadele vägagi suureks reklaamiks see, kui nende nimi seisab liikluskindlustust pakkuvate seltside kodulehtedel koostööpartnerite nimekirjas.
    Narusk on kindel, et kindlustusfirmad eelistavad ümbrikupalkasid üksnes suurema kasumi teenimise nimel.
    Ehmatavad andmed
    Naruski sõnul märkas AMTEL probleemi siis, kui nende poole pöördusid autokasutajad, kes kaebasid, et kindlustusfirmad suunavad neid murede korral oma koostööpartnerite poole, kelle juures klient ei ole enne harjunud käima.
    „Vaatasime need firmad üle ja avastasime, et paljud maksavad erakordselt vähe tööjõumakse,“ rääkis Narusk. Tulemused olid tema sõnul ehmatavad.

    Selle raha eest ei tööta ükski plekksepp, maaler ega lukksepp.

    Sulev Narusk,
    AMTELi juhatuse liige
    „Meie autofirmadena teame, mis ametimees palka saab. Tegu on defitsiitse elukutsega, kes tegelevad avariilise auto kordategemisega. Need on kõrgelt tasustatud spetsialistid,“ rääkis Narusk.
    Seega ei ole tema sõnul loogiline, et paljud ettevõtted maksavad töötaja kohta kuus vaid paarsada eurot tööjõumakse ja on vägagi tõenäoline, et suur osa palgast makstakse mustalt. „Nende numbrite järgi saavad paljud töötajad kätte umbes 500 eurot kuus. Selle raha eest ei tööta ükski plekksepp, maaler ega lukksepp,“ ütles Narusk. „Isegi palk 1000 eurot kuus on tegelikult kehv näitaja,“ lisas ta. Tema sõnul algab normaalne plekksepa, lukksepa ja maalri palk tuhandest eurost, ent kindlustusseltside koostööpartnerite keskmine palk jääb väga tihti alla selle.
    Ka Äripäev vaatas üle liikluskindlustusseltsi liidu liikmete koostööpartnerite selle aasta esimeses kvartalis makstud tööjõumaksud. 11 liidu liikmest on oma kodulehel avalikustanud koostööpartnerid seitse seltsi. Nende peale tuli kokku 137 autoremonditöökoda. Neist vaid neli firmat maksid esimeses kvartalis ühe töötaja kohta üle tuhande euro tööjõumakse kuus. Tööjõumaksude hulka arvestatakse töötuskindlustusmaksu, sotsiaalmaksu, tulumaksu ja pensionimakset.
    Üle poolte ehk 90 ettevõtet maksid tööjõumakse ühe töötaja pealt alla 500 euro kuus. Olgu rõhutatud, et maksuameti iga kvartal avaldatavaid ettevõtete tasutud maksude andmeid vaadates tuleks jälgida ka ettevõtete asukohta ja seda, et alati ei ole kõik töötajad tööl täisajaga.
    Vaata artikli lõpus olevat tabelit.
    Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Lauri Potsepp leiab, et on ülekohtune panna koostööpartnerite maksekäitumist kindlustusastutuse kaela.Foto: Raul Mee
    „Pole meie kohustus“
    Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Lauri Potsepp sõnas, et AMTELi seisukohta tuleb mõista. „On ilmselge, et kui mõni ettevõte ausalt palka ei maksa, siis ei ole konkurentsiolukord võrdne korralike ettevõtetega,“ ütles ta. Kuigi probleem on tema sõnul kindlasti olemas, on Potsepa sõnul ülekohtune panna vastutus kindlustusasutuste kaela. „Seda peaks pigem juhtima riik, kindlustusfirmadel on keeruline siin kaasa rääkida,“ ütles ta.
    Nimelt on Potsepa sõnul kindlustusfirmade peamiseks ülesandeks siiski kindlustuskaitse pakkumine ja selle kontrollimine, mis ettevõtted ümbrikupalka maksavad, on maksuameti kontrollida. „Saab ju mõelda ka nii, et kui riik laseb sellistel ettevõtetel tegutseda, siis järelikult on neil ka maksud makstud. Kontrollimise kohustust ei saa kindlustusfirmadele jätta,“ selgitas ta.
    Potsepp lisas, et kindlustusfirmad saavad tõesti koostööpartnereid valides seada neile tingimusi. Tihtipeale valivad aga kliendid ise, kuhu auto parandusse viivad ja sellistel juhtudel jäävad Potsepa sõnul kindlustusfirma käed lühikeseks.
    Narusk vastas seepeale, et seltside soov vastutusest eemale tõmbuda ei ole üldse aksepteeritav. "On olemas mõisted nagu ärikultuur ja vastutustundlik suhtumine ehk minu meelest on seltsidel selliselt tegutsedes suur maine kahjustumise risk," ütles ta.
    Maksuamet: ainult meist ei piisa
    Maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor Siim Tamm ütles, et ümbrikupalkade vastane tegevus on maksuameti prioriteet. „Oleme eesmärgiks võtnud, et aastaks 2021 väheneks ümbrikupalk poole võrra,“ sõnas ta ja lisas, et viimase EKI uuringu järgi saab osalist või täielikku ümbrikupalka iga kaheteistkümnes töötaja.

    Oleme eesmärgiks võtnud, et aastaks 2021 väheneks ümbrikupalk poole võrra.

    Siim Tamm,
    MTA maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor
    Selleks, et maksuamet oleks oma tegevuses edukas, on amet Tamme sõnul juba mõnda aega tagasi mõistnud, et probleemi ei lahenda ainult kontrolli suurendamine. „Ümbrikupalk on kogu ühiskonna ja sealhulgas ettevõtjate ühine mure, mida saame lahendada vaid koostöös,“ ütles ta.
    Seega ei ole ta nõus kindlustusseltside liidu seisukohaga, justkui ei saaks seltsid midagi ümbrikupalkade vastu võitlemiseks ära teha. Näiteks pakub maksuamet Tamme sõnul ettevõtjatele võimalikult palju infot, et nad saaksid teha tehingupartnerite valimisel teadlikumaid otsuseid.
    „Samuti saab e-maksuameti vahendusel väljastada ise tõendeid, millega alltöövõtja või tehingupartner saab tõestada oma maksekuulekust ja võimekust lepingu täitmiseks,“ lisas Tamm. Selleks, et saaks teha võimalikult adekvaatseid järeldusi, on maksuamet hakanud avalikustama tasutud maksude kõrval ka ettevõtete käibeid ja töötajate arvu.
    Vastutust ei võeta
    Tamm lisas, et maksuamet teeb koostööd ettevõtlusorganisatsioonidega, et saavutada ümbrikupalkade vastases tegevuses suuremat mõju. „Aus konkurents on erasektori enda huvides ja võib öelda, et mitmed liidud on meie head partnerid ümbrikupalga probleemiga tegelemisel ja tähelepanu juhtimisel,“ rääkis ta. Näiteks tehakse koostööd ehitusettevõtjate, hotellide ja restoranide ning turvaettevõtete liitudega, ja ka AMTELiga.
    Foto: Raul Mee
    Väike palk, aga rohkem aega
    Tallinnas asuv ettevõte Autokliinik OÜ on üks kindlustusfirmade koostööpartner. Selle aasta esimeses kvartalis maksis ettevõte ühe töötaja pealt keskmiselt 302 eurot tööjõukulusid kuus, tööl käis esimeses kvartalis Autokliinikus kümme inimest. Ettevõtte 2016. aasta majandusaruande järgi maksis Autokliinik töötajatele keskmiselt 850 eurot kuus, mis oli 110 eurot vähem kui aasta tagasi.
    Ettevõtte üks omanik Tõnis Tuisk selgitas, et ta eelistab tööle võtta noori, kes töötavad osalise tööajaga. „Inimesed räägivad kogu aeg rahast, aga seda on võimalik kompenseerida hea töökeskkonnaga. Ei pea maksma alati kõige kõrgemat palka, kui annad inimesele vastu hoopis aega,“ ütles ta.
    Tuisu sõnul on sellistel noortel veel vähe kohustusi, takkatiiru on neid lihtne oma käe järgi välja koolitada. Vastukaaluks saab ta enda sõnul usaldusväärse töökollektiivi. „Kui inimene tuleb meie juurde tööle, küsin mis tema soov on, aga mingist hetkest tuleb ka mul piir ette, millest enam rohkem maksta ma ei saa. Siis on nende valik, kas tulevad meile või ei tule,“ rääkis Tuisk.
    Tuisk ei usu, justkui oleksid autoremonditöökojad ümbrikupalga maksmisel eriti usinad. „Kindlasti on valdkondi, kus makstakse ümbrikupalka vähem,“ lisas ta siiski. Kindlustusseltsidele on Autokliinik Tuisu sõnul koostööpartneriks saanud sellepärast, et kliendid on neid usaldama hakanud ja tahavad nende juures käia, mistõttu tuli koostöö kindlustustega loomulikuna.
    Kindlustajate partnerite tööjõumaksud
    Tabelis on välja toodud kõik autoremondifirmad, kes on Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikmete kodulehekülgedel koostööpartneritena välja toodud. Tasutud tööjõumaksud ja töötajate arv pärinevad maksuameti avaldatud andmetest ja käivad 2018. aasta esimese kvartali kohta. Ettevõtete võrdlemisel tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et keskmised palgad on maakonniti erinevad. Tööjõumaksude sisse arvestatakse sotsiaal-, töötuskindlustus- ja tulumaks ning kogumispensionimakse. Palka saab hõlpsasti välja arvutada palgakalkulaatorist, valides lähteandmeteks "tööandja kulu".
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Soovitused Rootsist: kuus tehnoloogiafirma aktsiat, mis pärast krahhi üles korjata
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Ryanair kärbib Vilniuses lende
Iiri odavlennufirma Ryanair teatas, et ei ava sel suvehooajal Vilniusest kaht lennuliini ning kärbib 11 liini väljumisi, vahendab Leedu majandusleht Verslo Žinios.
Iiri odavlennufirma Ryanair teatas, et ei ava sel suvehooajal Vilniusest kaht lennuliini ning kärbib 11 liini väljumisi, vahendab Leedu majandusleht Verslo Žinios.

Olulisemad uudised

Soomlased vastavad: kas juba on hea aeg kinnisvara osta?
Soomes on väiksemate korterite hinnad alla tulnud ja üldiselt arvatakse, et ka intressimääradega on saabunud teatav stabiilsus. Kauppalehti küsis lugejate käest, kas nüüd on nende meelest kätte jõudnud õige aeg uuesti investreerimiskinnisvara ostma hakata.
Soomes on väiksemate korterite hinnad alla tulnud ja üldiselt arvatakse, et ka intressimääradega on saabunud teatav stabiilsus. Kauppalehti küsis lugejate käest, kas nüüd on nende meelest kätte jõudnud õige aeg uuesti investreerimiskinnisvara ostma hakata.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.