Kaitseministeerium surub jala töötamise registri ukse vahele

02. mai 2018, 06:00
õppused
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180502/NEWS/180509999/AR/0/AR-180509999.jpg
Ainult tellijale

Pärast seda, kui ettevõtted pannakse töötamise registrisse kandma andmeid töötajate asukoha kohta, saab kaitsevägi õiguse registri alusel hakata kordusõppustest kõrvale jäänud inimesi töö juurest otsima.

Kaitseministeerium näeb seda vaatepunktist, et neil on kaitseväekohustuse tagamiseks õigus kasutada kõiki riigi andmeid, teisalt on tegemist maksuotstarbelise registri kasutamisega hoopis teiseks eesmärgiks, mis seab küsimuse alla nii muudatuse proportsionaalsuse kui andmekaitse.

"See on tegelikult töötamise registri probleem olnud algusest peale: kui nii suur ja täpne andmebaas on kokku pandud, siis tulevad kõik ja soovivad seda kasutada oma eesmärkidel, mis ei ühti andmekogu eesmärkidega," kommenteeris Eesti Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper, kelle hinnangul on registri sellisel kasutamisel küsimuse all põhiseaduspärasus.

Tööandjal võimalust töötamise registrist välja jätta ei ole, see on ettevõtte käigus hoidmiseks vältimatu. Hoopis teine on lugu rahvastikuregistri, kaitseväekohustuslaste registri ja muude andmebaasidega, mida kaitseministeerium tavaliselt kasutada saab – nende täitmine ei ole inimestele vältimatu, samuti võib neil olla vähe motivatsiooni näiteks elukohaandmete uuendamiseks.

Kaitsevägi ei leia inimesi üles

Nüüd ongi uude maksukorralduse seadusse kirjutatud, et infot inimeste töökoha kohta saab väljastada ka maksu- ja tolliameti alla kuuluva töötamise registri kaudu, sest kaitsevägi vajab andmeid reservis olija kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ja riikliku järelevalve korraldamiseks. Andmete jagamine asutuste vahel vähendab eelnõu seletuskirja järgi riigiasutuste halduskoormust ja võimaldab rakendada riiklikke järelevalve meetmeid, nagu sundtoomist.

"Tegemist on vaid täiendavate andmete saamisega juhul, kui näiteks rahvastikuregistri oleva elukoha aadressile kutse kättetoimetamine ei õnnestu. Sellisel juhul on kaitseressursside ametil õigus teha päring ja saada info selle alusel. Põhjendatud juhul antakse vaid andmed töö tegemise koha kohta. Maksu- ja tolliamet omaalgatuslikult andmeid edastama ei hakka," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre.

Kaitseväekohustuslastele saadetakse iga aasta 25 000 kutset ja teatist arstliku komisjoni ja ajateenistusse ilmumiseks. Sellele lisanduvad kaitseväe reservis olevatele isikutele saadetavad sõjaaja ametikohale määramise teatised ning õppekogunemise kutsed.

"Viimaste aastate kogemused näitavad, et suurusjärk 30 protsenti reservväelastest ei ole kättesaadavad oma ametliku elukoha järgi, nii et paratamatult tuleb otsida ka teisi võimalusi," rääkis kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja kolonelleitnant Kaido Sirman.

"Töökohta ei hakata saatma kutseid reservõppekogunemisele, kuid kui reservväelane ei ole talle saadetud kutsele reageerinud – puudus õppekogunemiselt ega andnud sellest kaitseväele teada, siis tekib võimalus väärteomenetluse käigus saada temaga kontakti töötamise registris avaldatud tööandja kaudu, see tähendab, et haldusakt toimetatakse kätte töökoha kaudu," lisas ta.

Kas kohustuste jõustamine registrite kaudu on proportsionaalne?

Uus isikuandmete kaitse määrus kehtib ka riigile, viitas Käsper, kelle sõnul peab isikuandmete kogumine ja kasutamine olema proportsionaalne ja sihipärane, kuid soov väärteona karistatava kohustuse rikkumist nende andmete abil tõkestama hakata seda kumbki ei ole. "Keegi ei tule ju töö juurde teatama, kui töötaja on vales kohas teed ületanud või liiga kiiresti autoga sõitnud," märkis ta.

Triniti advokaadibüroo vandeadvokaat Karmen Turk märgib samuti, et isikuandmete kaitse üldmäärus kehtib ka riigi ja selle asutuste suhtes. "Riik peab iga kord tagama, et iga andmetöötlus oleks tõesti vajalik, kaalutud, minimaalne jne. Kuidas ja kas ja millal seda riik hakkab tegema? Arvestades, et X-tee kaudu on meil ühendatud ligikaudu 1000 registrit ning neile ligipääs, töötlejad (eelkõige volitatud) on üks suur ja segane võrgustik, siis võib eeldada, et mitte niipea," kommenteeris ta.

Käsperi sõnul on põhimõtteline vahe juba selles, et kaitseväekohustus on eraeluline küsimus ega ole seotud töökohaga, kus töötaja elu nendest aspektidest ei pea keegi midagi teadma. E-riigi mõju privaatsusele on aga valdav ning kahjuks vaatavad ametnikud seda ainult oma seisukohast.

"Nägime seda alimentide küsimuse juures, kui mõeldi välja, et võlgnikele ei väljastata passi, täiesti absurdsed asjad seotakse omavahel ja tulemuseks on sanktsioonid, mille piirav mõju on mitu korda suurem kui esialgne väärtegu," ütles Käsper.

"Siis telekomifirmade andmete säilitamise kohustus, see võeti vastu terrorismivastase võitluse harjal ja pidi käima ainult raskete kuritegude uurimise kohta, aga nüüd antakse andmetele ligipääsu õigus kõigile maksuametist keskkonnaametini," jätkas Käsper, kelle sõnul on ka töötamise registri põhiline eesmärk – ümbrikupalkade probleem – tegelikult ebaproportsionaalselt väike, võrreldes selle tõrjumiseks välja mõeldud andmekoguga.

Avaandmete hindamist punktis, millega maksuhaldurid saavad isikuandmeid maksukohustuslaste teadmate edastada, soovitas valitsusele ka andmekaitse inspektsioon. See jäeti arvestamata põhjendusega, et eelnõus on muudatusi, mis vajaksid jõustamist esimesel võimalusel, mistõttu alles jäänud ajaraam ei võimalda eelnõu menetlemisele kuluvat aega pikendada täiendava ajamahuka analüüsiga. Analüüsi lubati rakendusaktide väljatöötamise ajaks.

Ka soovitas andmekaitse inspektsioon isikuga kontakti võtmiseks andmete jagamise asemel kasutada isikute ametlikku e-posti aadressi. Seegi soovitus jäeti arvestamata, sest kaitseväekohustuslase asukoha tuvastamine töötamise registri kaudu on suunatud kodaniku kohustuste täitmisele riigi ees ning kaitseministeeriumi hinnangul on sellel eesmärgil õigustatud kogu riigi kasutuses oleva teabe kasutamine.

Kui palju me tahame riigi valvsat silma enda kohale?

Karmen Turk on veendunud, et küllap tehakse kõik täpselt seadusekirja järgi ja kui seadus kehtib, siis ta kehtib. Selle muudatuse õigluse hindamine on pigem maailmavaate küsimus. "See on natuke filosoofiline küsimus: kui näiteks kelleltki ratas varastataks, kas me siis tahame, et politsei saab asukohateabe kaudu saata sõnumi "ole hea, too ratas tagasi" rattasadulas istujale? Aga et haigekassa saaks saata sõnumeid stiilis "Ostad jälle sigarette, mõtle teistele ka"," piltlikustas ta.

Eesmärgid on võib-olla mõlemal juhul heatahtlikud, kuid Turki sõnul ei tasu unustada, et teine pool ühiskonnast arvab, et kuigi me oleme usaldanud enda andmed nii riigile kui ka erinevatele ettevõtetele, siis nende kasutamine peaks olema äärmiselt piiratud ning reglementeeritud. Nende kahe lähenemise vahel valimine ongi maailmavaateline küsimus.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. April 2018, 16:21

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing