Tallinna Sadam valmistub kinnisvaraarenduseks

Zaha Hadidi arhitektuuribüroo töö eelistena tõi Tallinna Sadama juht Valdo Kalm esile jalakäijate liikumistee diagonaalid, mille ümber on rajatud mitmekesine linnaruum, veesilmad Reidi tee ääres ning jalakäijate alade osalise tõstmise teisele tasandile.   Foto: Zaha Hadid arhitektuuribüroo
Priit Pokk • 30 aprill 2018
Jaga lugu:

Peagi börsile minev Tallinna Sadam valmistab Tallinna Vanasadama piirkonda ette kinnisvaraarenduseks, et linnakeskkonda sadama poole tõmmata.

Investorid koputavad uksele, kuid lahtisi otsi on protsessis veel liiga palju, et tegudele asuda. Tallinna Sadama kinnisvara ärisuuna juht Piret Üts rääkis Äripäeva raadio saates “Kinnisvaratund”, et arendusplaani elluviimine sõltub paljuski kinnisvaraturust. “Arendamise ajakava hindamisel ei saa kuidagi kõrvale jätta turu olukorda ehk kui palju huvi on bürooklientidel, korteriostjatel, investoritel ja arendajatel.”

Protsess siiski käib. “Peamine on, et saaks alguse paika ning esimesed etapid tehtud selleks, et kõik need plaanid ja head ideed ei jääks sahtlisse,” lisas Üts.

Teed ja tänavad paika

Muuga tööstuspark

Paldiski Lõunasadama ­tööstuspark

Saaremaa logistikapark

Möödunud aasta lõpuks valmis täiendatud ja kohandatud Vanasadama arendusplaani visioon ehk Masterplaan 2030, kuid avalikult esitletakse plaani alles mõne aja pärast. Võrreldes augustis avalikustatud Zaha Hadid Architects büroo võidutööga on Ütsi sõnul põhiidee jäänud samaks, kuid rohkem on rõhku pandud sadamaala ühendamisele ülejäänud linnaruumiga ehk et juba algfaasis saaks paika kõik ühendusteed ja tänavad.

“Sadam on praegu mõeldud eelkõige laevale minekuks ja tulekuks, kuid eesmärk on seda muuta. See on justkui uue linnaosa rajamine, kus võimalused ja väljakutsed on suured, kuid samas ka vastutus on ääretult suur,” lisas ta.

Üts märgib, et praegune hoonestus ei tohiks planeerimisel olla suur takistus, kuna ala on valdavalt hoonestamata. “Põhjakvartalis on näiteks ees veoautode parkla. Lootsi kvartali kõrval on vanad paekivist laohooned, mis on plaanis tulevikus kavasse integreerida ning teha neile juurde- ja pealeehitusi. Veel on mõned üksikud laohooned, mille kohta peab tulevikus vaatama, mida peale hakata.”

Vanasadama ala kujundamisel on võetud õppetunde Hamburgi linna näitest, kus ehitatakse sarnast linnakut Elbe jõe äärde. HafenCity kvartali idee sai alguse juba 2000. aastal, kuid arendusplaanid kestavad veel vähemalt 2025. aastani. Peamist tähelepanu on seal köitnud aga Euroopa üheks uhkemaks kontserdimajaks tituleeritud Elb­philharmonie pikale veninud ehitus. Ka Vanasadama kontekstis on juba pikemat aega räägitud ooperimaja võõrustamisest. Piret Üts märkis, et kui riigi huvi peaks konkretiseeruma, siis sadam on ideele endiselt avatud.

Mitte ainult turistidele

Praeguse seisuga on kavandatud nii, et elamukvartal peaks jääma eelkõige lõunapoole; tulevase kruiisiterminali ja linnahalli vahelisse põhjakvartalisse on planeeritud eeskätt ärikvartal, meelelahutus, majutus ning mingil määral ka kaubandust, kuid mitte eraldiseisvaid suuremaid kaubanduskeskusi. Samuti on mõttes luua Admiraliteedi basseini äärde midagi linnaväljaku sarnast, et ala ei jääks liialt turistidekeskseks.

“Me püüame luua segakasutust – meil pole alasid, mis oleks mõeldud vaid turistidele,” selgitas Üts.

Tulevikus valmiv Reidi tee, mis peaks ­aitama sadamast minevat ning sinna tulevat autovoogu suunata, võib Zaha Hadidi algse plaani hinnangul kujuneda hoopis barjääriks linna ja sadama vahel. Üts märkis, et neid tegureid on planeerimisel ka arvesse võetud.

Jalakäijate liikumisskeemis saab keskseks objektiks Vanasadama ala läbiv promenaad, mille eesmärk on ühendada Pirita ja Kadriorg Kalamajaga. Jalakäijate ning ratturite mugavaks liikumiseks tõstetakse promenaad kõrgemale, et ei tekiks liigselt ristumisi autoliiklusega.

Kohalike elanike meelitamiseks on kavas ka avaliku teenistuse hooned, koolid ja lasteaiad. Zaha Hadidi projektis oli kujundatud ka ülikoolilinnak, kuid selle rakendus sõltub juba ülikoolide endi huvidest.

Sel aastal on peaeesmärk jõuda edasi detailplaneeringutega. “Esialgu on meil juba menetluses Vanasadama lõunaosa detailplaneering, mis saab kohe-kohe uuendatud Masterplaaniga kooskõlla viidud,” ütles Üts. Tänavu peaks samuti algama D-terminali laienduse ehitus.

Esialgse kava kohaselt peakski arendus kulgema põhjakvartalist lõunasse ning sealt edasi ida suunas, see aga võib muutuda. “Eks see siis liigub samm-sammult edasi – tulevad arhitektuurikonkursid, projekteerimine, ehitusload ja nii edasi.”

Foto: Zaha Hadid arhitektuuribüroo
 Piret Üts, Tallinna Sadama kinnisvara ärisuuna juht

Sadam on praegu mõeldud eelkõige laevale minekuks ja tulekuks, kuid eesmärk on seda muuta.

Kinnisvarafirmaks saada ei plaani

Järgmiseks aastaks peaks samuti valmima üle Admiraliteedi basseini kanali viiv jalakäijate sild, mida praegu projekteeritakse. Lähiajal on veel plaanis rajada uus kruiisiterminal loodemuulile. Viimase etapina on kavas merre planeeritav laiendus, millega praegu veel aktiivselt ei tegeleta.

Lahtiste otste tõttu ei saa ka täpselt rääkida sellest, kuidas 54 hektari suuruse Tallinna Sadamale kuuluva maa-ala arendusprotsess välja näeb. Üts sõnas, et Tallinna Sadam arendab tõenäoliselt sadama enda hoonestuse osa küll ise, aga neil pole kindlasti suuremat ambitsiooni kogu tervikut ise välja arendada ehk muutuda kinnisvaraarenduse ettevõtteks. Seetõttu veel analüüsitakse, millised koostöövariandid investorite ja arendajatega võiksid olla optimaalsed. Investorid nii Eestist kui ka mujalt on juba uksele koputanud.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt