• Jaga lugu:

    Nõrgenev Rootsi kroon hoiab Eestit pinges

    Eesti Puitmajaklastri projektijuht Lauri KivilFoto: Sven Arbet, Ekspress Meedia

    Kuidas mõjutab nõrgenev Rootsi kroon meie eksportivaid ettevõtteid ja kas praeguses olukorras on ka võitjaid?

    Puitmajatootjad kinnitavad, et krooni nõrgenemine mõjutab nende kasumlikkust ja muudab hinnaläbirääkimised keeruliseks.
    Eesti tehasest väljuva maja hind ei ole küll muutunud, kuid Rootsi kliendile on see valuutakursi muutuse tõttu võrreldes aastatagusega 7 protsendi võrra kallim. „See toob kaasa oluliselt keerulisemad hinnaläbirääkimised ning surve majatootjatele kasumimarginaalide vähendamiseks,“ rääkis Eesti Puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil.
    „Krooni niivõrd kiire nõrgenemise mõju on äärmiselt negatiivne, kuna mõjutab otseselt ettevõtete kasumlikkust,“ rääkis Kivil. Ta lisas, et Rootsi on Eesti puitmajasektori jaoks üks olulisim ning viimastel aastatel ka kõige kiiremini kasvanud turg. „Kui majatootja jaoks on eurodes tehtav kulubaas reeglina prognoositav ning stabiilne, tähendab välisvaluuta järsk nõrgenemine ekspordi puhul lõppkliendi jaoks otseselt toote kallinemist,“ selgitas Kivil.
    Rootsi oli 2017. aastal Eesti puitmajatootjate sihtturgudest 23%ga teisel kohal pärast Norrat, kuhu läheb 31% sellest toodangust.
    Väikefirmad löögi all
    Timbeco Woodhouse OÜ müügidirektor Tõnis Vaiksaar rääkis, et praegune Rootsi krooni olukord on pingeline tõenäoliselt kõigile Eesti ja Rootsi väikestele ja keskmistele ettevõtetele, kes pole ennast taoliste kõikumiste vastu kaitsnud. Ta täpsustas, et ettevõte saab end valuutakursi kõikumise eest kaitsta, kui kurss fikseeritakse teatud ajal projekti mahus.
    „Keeruliseks teeb olukorra see, et ettevõtja jaoks on mitu turutingimust korraga negatiivses suunas liikunud – materjalide sisendhindade kallinemine, palgasurve ning sihtturgude valuuta nõrgenemine euro vastu,“ tõdes Vaiksaar.
    Ta rääkis, et suur osa Timbeco toodetest läheb eksporditurgudele, mistõttu mõjutab valuutakursi muutus müügimahtusid ning kasumlikkust. Rootsi turg on Timbeco jaoks küll oluline, kuid õnneks mitte ainuke, tõdes Vaiksaar.
    Üldiselt on Vaiksaare sõnul Eesti hinnaeelis võrreldes Rootsi kohalike ettevõtetega vähenemas, valuutakursi kõikumised lihtsalt kiirendavad seda oluliselt. „Meie ülesanne on sellest õiged järeldused teha ja konkurentsis püsimiseks oma ettevõtmisi kohandada,“ lisas ta.
    Kõiki ei mõjuta
    Moodulmajade tootmisega tegeleva Production House OÜ tegevjuht Margus Nisumaa ütles, et nende ettevõtet krooni nõrgenemine ei mõjuta, kuna nemad arveldavad Rootsi partneritega eurodes.
    Scania Balti äriüksuse juht Janno Karu nentis samuti, et Rootsi krooni nõrgenemine neid ei mõjuta, sest Scania hinnad on eurotsooni riikidele eurodes. „Üldisemalt mõjub see Rootsi eksportivale tööstusele lühemas perspektiivis positiivselt, kuna paljud kulusisendid on Rootsi kroonides,“ lisas Karu.
    Tallink Grupi müügi- ja turundusdirektor Margus Hunt ütles aga, et Rootsi krooni kurss ongi kõikuv ning selles pole midagi uut. „Näiteks 2009. aastal võrdus euro 11 krooniga, aga reisijate käitumist ja reisiharjumusi see oluliselt ei vähendanud,“ tõi ta näite.
    Hundi sõnul eelistatakse sellises olukorras kaugemate reiside asemel just lähireise. „Rootsi kliendi jaoks on hinnad meie laevadel kursside kõikumisest hoolimata atraktiivsed, kuna pakume 15-20% odavamalt, kui on kaldahinnad,“ lisas Hunt. „Meie näeme rootslaste huvi kasvu nii Tallinna kui ka Riia vastu - Eesti ja Läti on Rootsi turistidele endiselt soodsad, hoolimata euro mõningasest kallinemisest krooni vastu,“ tõdes Hunt.
    Ka Eesti poolt vaadatuna on Stockholm sihtkohana populaarsust üha kasvatanud ning eelmisel aastal reisis kahe pealinna vahel Tallinki laevadega üle miljoni reisija. „Soodne Rootsi krooni kurss suurendab eestlaste jaoks Stockholmi atraktiivsust kindlasti,“ leidis Hunt.
    Nõrgenemise taga on Riksbank
    SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on Rootsi krooni nõrkuse taga keskpanga Riksbanki ülileebe rahapoliitika. „Kuigi varem on tehtud viiteid selle karmistamisele ja liikumisele kõrgemate intressimäärade poole, pole need ootused täitunud, ja see on mõjutanud ka turuosaliste käitumist,“ rääkis Nestor.
    Riksbank keskendub tema sõnul endiselt väga kitsalt inflatsioonimäära sihtimisele ega pea kinnisvaraturgu ja majanduse kasvukiirust selle kõrval piisavalt olulisteks teguriteks.
    Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina viitas samuti Riksbanki intressimääradele. „Riskidena, mis mõjutavad krooni kurssi, on veel üleval kaubandussõja võimalus, protektsionismi kasv ning olukord, kus eluasemehinnad tugevalt langevad,“ leidis Mertsina.
    Rootsi kroon hakkab Mertsina arvates tugevnema koos kinnisvaraturu stabiliseerumisega ja siis, kui Riksbank alustab sel sügisel ettevaatlikult intressimäärade tõstmisega. Mertsina hinnangul on Rootsi kinnisvaraturg stabiliseerumas, kuigi suurlinnades võivad korterite hinnad langeda tipust 10-15% ning saavutada põhja aasta teisel poolel.
    „Praeguse prognoosi järgi peaks euro-krooni kurss olema aasta pärast ligikaudu 10 lähedal, jäädes ikka veel nõrgemaks kui 15 aasta keskmine,“ täpsustas Mertsina.

    Valuuta odavnemine tõstab konkurentsivõimet

    Rootsi krooni kursi mõju Eestile ei ole üheselt selge. Õpikutarkusest lähtudes tõstab valuuta odavnemine teiste tingimuste samaks jäädes riigi konkurentsivõimet võrreldes kaubanduspartneritega. Lihtsustatult peaks Eesti seetõttu Rootsi krooni odavnemisest kaotama. Kuna Eesti ettevõtted osalevad aga allhankijatena Rootsi ekspordisektori väärtusahelates, on tõenäoline, et Rootsi hinna konkurentsivõime kasv mõjub positiivselt ka Eesti tootjatele.

    Rootsi krooni kursi odavnemine vähendab teiste tegurite samaks jäädes tootmise hinda Rootsis ja see suurendab Rootsi ekspordivõimet.

    Eestis jääb aga tootmine jätkuvalt odavamaks kui Rootsis, nii et Rootsi konkurentsivõime tõus peaks meie ettevõtetele hästi mõjuma.

    Negatiivselt võib see aga mõjuda Eesti ettevõtetele, mis toodavad Rootsi jaoks lõpptooteid – nende jaoks läheb konkureerimine Rootsi ettevõtetega keerulisemaks.

    Kaspar Oja
    Eesti Panga ökonomist
     .
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
FI ekspert: intressi fikseerimine on pankadele kasumi võtmise koht
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Analüüsifirma: Pelotoni aktsia on väärt null dollarit
Analüüsifirma New Constructs hoiatas investoreid investeerimise eest niinimetatud zombifirmadesse, mille väärtus turul võib minna nulli. Üks sellistest on treeninguvarustuse tootja Peloton.
Analüüsifirma New Constructs hoiatas investoreid investeerimise eest niinimetatud zombifirmadesse, mille väärtus turul võib minna nulli. Üks sellistest on treeninguvarustuse tootja Peloton.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Raadiohommikus: kõrgharidusest, tööjõust ja e-residentsusest
Käes on kõrgkoolidesse sisseastumise aeg. Kas kõrgkoolid suudavad ette valmistada just neid spetsialiste, keda tööturg vajab? Kui palju välistudengeid on Eestisse oodata?
Käes on kõrgkoolidesse sisseastumise aeg. Kas kõrgkoolid suudavad ette valmistada just neid spetsialiste, keda tööturg vajab? Kui palju välistudengeid on Eestisse oodata?
Kallas Ukraina ja Moldova kandidaatriigi staatusest: see on suurim edasiminek pärast NSVL-i lagunemist
Eile andsid riigijuhid Brüsselis Ukrainale ja Moldovale Euroopa Liidu ametliku kandidaatriigi staatuse. Ka Ukraina presindet Volodõmõr Zelenskõi ütles, et see on nende riigi jaoks üks olulisemaid sündmusi pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Eile andsid riigijuhid Brüsselis Ukrainale ja Moldovale Euroopa Liidu ametliku kandidaatriigi staatuse. Ka Ukraina presindet Volodõmõr Zelenskõi ütles, et see on nende riigi jaoks üks olulisemaid sündmusi pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.