Inimesed ei julge maksuvaba tulu kasutada

Reformi oodatust väiksemale mõjule viitas esimena SEB ökonomist Mihkel Nestor, kes tõdes küll, et põhjapaevate järelduste tegemiseks on veel natuke vara, ent kui vaadata veebruari ja märtsikuu jaekaubanduse statistikat – sel perioodil oleks pidanud maksureformi mõju juba avaldunud olema –, siis erilist kasvu pole märgata. Ometi võiks eeldada, et kõrgemast tulumaksuvabast miinimumist tekkiv lisaraha suunatakse just tarbimisse.

Nestor tõdes, et osa sellest võib selgitada säästmine. „Lisaks võiks üks selgitus olla, et ettevaatlikud inimesed ei soovinud riskida võimalusega, et peavad järgmisel aastal liialt suure tulumaksuvaba miinimumi tõttu hakkama tagantjärele maksuametile raha juurde maksma,“ rääkis SEB ökonomist.

Ka rahandusministeeriumi andmed viitavad, et inimesed deklareerivad tului pigem tagasihoidlikult. Maksuameti andmetel on veebruarist oodatust rohkem ja vähem maksuvaba tulu tasunute saldo 18 miljonit eurot – oodatust rohkem on maksu tasunud umbes 210 000 inimest kuus ehk kokku 9 miljoni euro väärtuses, samas kui oodatust vähem on tasunud kuus keskmiselt 36 000 inimest umbes 3 miljoni euro ulatuses. See tähendab, et makse on laekunud kuus umbes 6 miljoni euro võrra rohkem kui peaks.

„Oodatust rohkem tasujaid on loobunud maksuvaba tulu kasutamisest või kasutavad seda allpool arvutuslikku taset. Juhul, kui erakordset tulu ei tule, saavad inimesed enammakstud tulumaksu järgmisel aastal tulu deklareerides tagasi,“ ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre. Samas märkis ta, et esimese kolme kuu käibemaksutulu on hea ning ületab ootusi – võrreldes eelmise aasta sama ajaga on kasv 13%. Käibemaksu suurim komponent on aga just eratarbimine.

Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben ütles kaubandusettevõtete müügitulu statistikale tuginedes, et jaekaubanduses jätkus kasv ilmselt enam-vähem eelmise aasta lõpu tempos. Esimese kvartali täielikke andmeid tarbimiskulutuste kohta veel ei ole, need avaldatakse sel nädalal.

 

Tööstuskaupade müügi kasvutempo aeglustus, aga toidukaupade näitaja kiirenes, märkis Abem- Teenuste tarbimise kohta andmeid veel ei ole, kuid teenused moodustavad majapidamiste tarbimiskorvist umbes 40%. „Elanike kindlustunne oli esimeses kvartalis üldiselt kõrge, kuid madalam kui aasta lõpus või eelmise aasta algul, nii et selle teadmise valguses võis tarbimise kasv tõepoolest aeglustuda,“ tõdes Aben.

Eesti majapidamiste tarbimiskäitumine on analüütiku sõnul viimase nelja aasta jooksul muutunud üha konservatiivsemaks. „See avaldub muu hulgas asjaolus, et elanike tarbimiskulutuste kasv on jäänud alla palgatulu kasvule. See tähendab, et elanike säästumäär on pidevalt suurenenud ja see trend jätkus ilmselt ka esimeses kvartalis, kuna netosissetulekute kasv kiirenes, samas kui optimism tuleviku ees mitte,“ rääkis rahandusministeeriumi analüütik.

Elanike säästmiskäitumises toimus murrang majanduskriisi alguses kümme aastat tagasi, kui Eesti majapidamised muutusid netolaenuandjateks selles mõttes, et otsustasid kollektiivselt kulutada tarbimiseks ja investeeringuteks vähem kui nad teenisid tulu. „See käitumise muutus oli ajendatud suure majanduskriisi ehmatusest, mis võttis paljudelt töö või vähendas palka. Kuigi palgatulu kasv on viimastel aastatel olnud kiire, on tarbijad endiselt äärmiselt ettevaatlikud,“ märkis Aben.