Jaga lugu:

Tallinna-Helsingi tunnel ja konkureerivad ideed

Tänavu Dubais esitletud Hyperloopi mudel.
Tänavu Dubais esitletud Hyperloopi mudel.  Foto: Reuters/Scanpix

Unistus Talsinki kaksiklinnast on pannud visionäärid ideid välja käima. Lisaks klassikalisele lahe alla rajatavale rongitunnelile räägitakse üha enam ka üha vähem ulmelisest Hyperloopist.

Tallinna ja Helsingi vahele kavandatavale tunnelile annaks kindlasti suurima väärtuse tulevikutehnoloogia - niisama tavalist rongiühendust pole mõtet luua, leiavad asjatundjad.

Tallinna Sadam ASi juhatuse esimees Valdo Kalm leiab, et Tallinna-Helsingi tunnelis peaks kasutusel olema uudne tehnoloogia. „Hyperloop võiks olla üks võimalik tehnoloogia, mis annaks kiiruseefekti - lihtsalt klassikaline rongitunnel ei tundu väga kaasaegne mõte,“ rääkis ta. Tema meelest võiks just Hyperloop olla sellistele innovaatiliste riikide nagu Soome ja Eesti eesmärk.

Kalmu sõnul saaks Hyperloop paljuski võimalikuks siis, kui seda tehnoloogiat testida koos soomlastega. „Kulub kindlasti aega, võib-olla isegi terve kümnend, et tagada selle kasutuskõlblikkus ja turvalisus,“ nentis Kalm.

Hyperloop Talsinki projektijuht Stanislav Popkov toob selle tehnoloogia eelistena samuti välja kiiruse, aga lisab ka, et oluline on süsteemi sõltumatus keskkonnatemperatuuri kõikumistest.

Arutelud terminali asukoha teemal

Popkovi sõnul pole projekti kohta praegu küllaldaselt ametlikku infot, palju on teoreetilisel tasemel. Pole selge seegi, kuhu peaks tulema tunneli siinpoolne ots. „Oleme suhelnud nii lennujaama kui ka sadamaga ja mõlema ettevõtte juhid on positiivselt meelestatud,“ nentis Popkov.

Projekti üle käivad arutelud majandusministeeriumis, kus loodud töörühm on juba mõne korra kohtunud. Ühe võimaliku asukohana on olnud jutuks Tallinna Vanasadam, teise variandina lennujaam.

Ka Kalm mainis võimaliku asukohana Vanasadama piirkonda - selle eelis on asukoht kesklinnas. „Juhul, kui Hyperloop tuleb, võiks selle terminal koos operaatoriga tegutseda suure tõenäosusega Vanasadamas,“ leidis Kalm.

Segadus rahastajaga

Rahaliselt pole plaan samuti selge. „Eurooplased loodavad, et raha tuleb Ameerikast, aga seal jällegi nähakse, et panustama peaksid siinsed valitsused,“ ütles Popkov. Tema sõnul on olnud arutuse all seegi, et projektile paneb õla alla Euroopa Liit, aga siiski on tõenäolisem riikide ja erainvestorite koostöö.

Kalm ei pea tõenäoliseks, et Tallinna Sadam sellesse projekti investeeriks. „Meie eesmärk ei ole investeerida ega ka opereerida, vaid pakkuda terminaliala ja infrastruktuuri,“ selgitas ta. Ta leiab, et uut tehnoloogiat kasutades on projektil kindlasti jumet, aga äriplaan peab välja vedama, eriti arvestades seda, et rahalist võimekust on meil kahe riigi peale natuke vähe.

Popkov aga ei välista Helsingi-Tallinna tunneliprojekti valguses koostööd ka rongitunneli ideed vedava Peter Vesterbackaga. „Kahest konkureerivast projektist rääkida ei saa, lõpuks tuleks jõuda selleni, et meil on üks lahendus,“ sõnas Popkov.

Vesterbacka plaan on ehitada suur tunnel, kus saab kasutada erinevaid lahendusi. „Kui otsustatakse näiteks, et mõlemad, nii kaubaveotunnel kui ka Hyperloop, on vajalikud, siis on Vesterbacka idee selleks väga sobiv,“ täpsustas ta.

Sõltumatu tunneliplaan

Menuka "Angry Birdsi" looja Peter Vesterbacka rääkis läinud neljapäeval Pärnu juhtimiskonverentsil teistsugustest plaanidest. Täpsemalt on tema eesmärk panna Helsingi ja Tallinna vahelises tunnelis rong käima 24. detsembriks 2024 ja eesmärk on jõuda 20 minutiga Ülemistelt Helsingi lennujaama.

“See muudab kõike - siis me oleme üks linn. Usume tähtaegadesse, soomlased võtavad tähtaegu tõsiselt,” sõnas ta ja lisas, et töö käib olemasolevate tehnoloogiatega ja tehnoloogilist riski ei võeta. Sellega vihjas ta just Elon Muski testitavale Hyperloopile.

Lisaks rajatakse kahe pealinna vahele Soome lahte energiasõltumatu tehissaar, kus oleks üks rongipeatus. Vesterbacka sõnul on selline projekt kogu maailmas ainulaadne ning ta ei välistanud ühenduse pikendamist ka Põhjamereni ja lõunas Valgevene pealinna Minskini.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt