Bitcoini tehnilisel lahendusel tohutud võimalused

23. mai 2018, 12:43
Bitcoini automaat Hongkongi metroos.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180523/NEWS/180529846/AR/0/AR-180529846.jpg
Ainult tellijale

Bitcoinist on saanud juba ametlik valuuta. Bitimündi tehniline lahendus võib aga muuta pangad ja ametivõimud ebavajalikuks, kirjutab juuni Imeline Teadus.

2017. aastal sai bitcoin laiemalt tuntuks ja aktsepteerituks. Miljonid inimesed üle maailma on kasutanud seda valuutat maksevahendi või investeerimisobjektina ja bitimüntide kasvava nõudluse tõttu ületas ühe mündi hind kevadel 100 grammi kulla oma. Kurss jätkas tõusujoones liikumist terve sügise ja 2017. aasta lõpetas bitimünt hinnaga peaaegu 14 000 dollarit - see tegi aastaseks kasvuks umbes 1250 protsenti.

Bitimündi kiire hinnatõusu peamine põhjus on maakera rahvarohkeima riigi Hiina huvi. Selles riigis suurenes digitaalse valuuta nõudlus ühes taktis riigi enda valuuta jüaani väärtuse kahanemisega. Lisaks tegi Jaapan esimese riigina maailmas jõupingutusi selleks, et bitcoini peetaks võrdväärseks valuutaks näiteks euroga.

Huvi kandus ka maailma teistesse osadesse, kus valuuta samuti omaks võeti. Näiteks Londoni ja Dubai kinnisvarafirmad on hakanud aktsepteerima üüri maksmist bitcoinides ning sajad restoranid ja baarid kogu maailmas võtavad krüptomünte vastu. Ka lennufirmas Virgin Atlantic, veebireisibüroos Expedia, veebipoes Amazon ja Microsoftis saab maksta bitimüntidega.

Paljudes suurlinnades, näiteks Stockholmis, Kopenhaagenis, Oslos ja Helsingis, on isegi automaate, millest saab krüptovaluutat osta või vahetada.

Pangad katsuvad ajaga kaasas käia

Bitimüntide kasutajate kõige suurem huviäratav jõud on endistviisi pääsemine pankade teenustasudest ja järelevalvest. Näiteks Aafrikast või Aasiast läände tööle tulnud inimesed saadavad raha koju sageli juba bitcoinide ülekande teel. Ülekanne on kasutajatele tasuta ning see toimub palju kiiremini kui tavalised pankadevahelised tehingud.

Nüüdseks on bitimüntide kasutamine nii levinud, et isegi pangad - mille elimineerimiseks digitaalne valuuta üldse välja töötati - on sunnitud selle valuuta omaks võtma. Üks Šveitsi pank oli 2017. aastal esimene, mis lubas oma klientidel maksta virtuaalse valuutaga ja sellesse investeerida. Ka mitu keskpanka on otsustanud, et see bitcoini tuumaks olev arvutusmeetod on osutunud jätkusuutlikuks ja et pangad peavad ennast bitimüntidega siduma.

Edust hoolimata on virtuaalse valuuta tulevik ebakindel. Kurss on ülimalt tundlik ja seda iseloomustavad ekstreemsed kõikumised. Paljud räägivad kappavast bitcoini kursist kui majanduslikust mullist, mida saab võrrelda dotcom'i mulliga, mis lõhkes 2000. aastal, sest interneti kodulehtedel siiski ei olnud nii suurt väärtust, nagu olid majanduseksperdid arvanud. Teised aga usuvad, et bitimündi hind jätkab tõusu kuni umbkaudu 500 000 dollarini, mil kurss stabiliseerub.

Kõikuv kurss

Ükskõik, milline bitcoini tulevik ka pole, on digitaalne valuuta praegu selle taga oleva plokiahela meetodi tuleproov. Sel meetodil on potentsiaali teha revolutsiooni ka teistes eluvaldkondades. Finants- ja IT-sektoris peetakse plokiahelat suurimaks leiutiseks pärast internetti, sest põhimõtteliselt võib see muuta ebavajalikuks kõik kolmandad osalised, peale pankade ka näiteks riiklikud ametivõimud ja eraettevõtted.

Näiteks võib plokiahelat kasutada niinimetatud jagamismajanduse parendamiseks. Jagamismajanduse suurimate tegijate seas on Airbnb ja Uber, aga reaalselt ei jaga need ettevõtted midagi. Kumbki on kolmas osaline, kes seob kasutajaid omavahel ja tagab ligipääsu korteritele või sõitudele. Need ettevõtted, nagu pangadki, tagavad tasu eest, et keegi ei saa petta. Plokiahel võib eemaldada vahelüli ja luua ehtsama jagamismajanduse, kus näiteks autojuhid kauplevad süsteemi kaudu oma klientidega otse ja Uber muutub üleliigseks.

Plokiahel võib olla enamat kui virtuaalne valuuta

Nutikad lepingud jõustuvad ise ilma advokaadi abita. Kaks poolt sõlmivad lepingu ja kirjutavad tingimused lepingusse sisse. Nutikas leping toimib nagu algoritm, mis liigub automaatselt järgmise punkti juurde, kui üks nõue on plokiahela süsteemis täidetud ja kinnitatud.

Digitaalsed hääletussedelid takistavad valimispettusi, kuna kodanikud saavad ise kontrollida, kas nende hääl on registreeritud. Kui hääl on antud, lisatakse see krüpteeritud kujul plokiahelasse, kus kodanikud näevad oma hääle koodi, kuid mitte häält ennast. Nagu bitimünte, nii ei saa ka valimistulemust häkkida.

Isiklikke andmeid saab salasõna asemel kaitsta plokiahelaga näiteks internetist ostes või millegi "pilves" säilitamisel. Plokiahelas on andmed krüpteeritud kujul, nii et neid ei saa häkkida. Neid saab edastada teistele ainult siis, kui andmete omanik annab süsteemi kaudu ülekandeloa.

Pikemalt loe bitcoinist ja plokiahelast juuni Imelisest Teadusest.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. May 2018, 12:43

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing