Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtjate kolm ettepanekut seoses sisserände kvoodiga

SisserändekvootFoto: PantherMedia/Scanpix

Välismaalaste seaduse muutmise seaduses toodud meetmed ei aita märgatavalt leevendada sisserände piirarvu täitumisega seotud probleemi, leiab kaubandus-tööstuskoda.

Seetõttu soovitab koda laiendada välismaalaste ringi, keda kvoodi alt vabastada. Kaubanduskoda pani kirja kolm ettepanekut ja saatis need riigikogule.

Erand tippspetsialistidele ja lühiajalise töötamise pikendamine

Kaubandus-tööstuskoda teeb seaduseloojale ettepaneku lisada eelnõusse säte, mille kohaselt vabastatakse sisserände piirarvu alt järgmised isikud:
• välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks ning makstakse vähemalt 1,5kordset Eesti keskmist brutokuupalka;
• välismaalane, kellele antakse kuni 2aastase tähtajaga elamisluba töötamiseks;
• välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks ja kes töötab usaldusväärse tööandja juures.

Praegu menetletav välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu jätab sisserände piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid ehk kolmandatest riikidest pärit välismaalased, kellel on oma valdkonnas erialane ettevalmistus ning kellele makstakse Eestis töötamise eest vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. Lisaks pikeneb eelnõu järgi Eestis lühiajalise töötamise lubatud aeg praeguselt 270 päevalt ühe aastani.

Kuigi need muudatused aitavad mõnevõrra leevendada sisserände piirarvu täitumise probleemi, ei rahulda see lahendus ettevõtjate ootusi ega vajadusi. Sisserände piirarv on tänaseks juba täis ning eelnõu jõustumisega ei muutu olukord koja hinnangul märgatavalt paremaks.

Kvoodi alt tuleb vabastada rohkem välismaalasi

Koda teeb ettepaneku vabastada sisserände piirarvu alt kolm gruppi välismaalasi. Suurimat positiivset mõju kvoodiprobleemile avaldaks seadusemuudatus, mis vabastaks piirarvu alt need välismaalased, kes võetakse tööle usaldusväärse tööandja juurde. Usaldusväärseks tööandjaks võiks lugeda näiteks tööandjat, kes on tegutsenud teatud aja (nt vähemalt 3 aastat), tööandjal puudub maksuvõlg, majandusaasta aruanded on esitatud tähtajaks, tööandja maksab tööjõumakse ettevõttes tervikuna vähemalt oma põhitegevusala keskmise palga pealt töötaja kohta.

Kvoodi alt võiksid välja minna ka välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks ning makstakse vähemalt 1,5kordset Eesti keskmist palka. Seda erandit saaks kasutada näiteks oskustööliste puhul, kellele makstakse keskmisest kõrgemat töötasu ning kelle värbamine on tööandja jaoks alati kaalutletud otsus. Selliste välismaalaste puhul ei ole kindlasti tegemist odava tööjõuga, kui keskmine kuupalk on ca 1800 eurot.

Lisaks võiks arvata sisserände piirarvu alt välja välismaalased, kes töötavad Eestis lühiajaliselt (kuni 2 aastat) elamisloa alusel. Sellise elamisloa puhul tuleb välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist palka ning see elamisluba ei ole pikendatav ega saa taotleda kvoodiväliselt järgneva 1,5 aasta jooksul. Kuna tegemist on ajutise riigis viibimisega, siis ei ole piirarvu kohaldamine asjakohane ega vajalik.

Koja ettepanekud ei võimalda Eestisse elama ja tööle tulla odaval lihttööjõul, sest kehtima jääb põhimõte, et välismaalasele tuleb maksta vähemalt Eesti keskmist palka. Vähemalt keskmist palka teenib Eestis vaid üks kolmandik Eestis töötavatest inimestest ning selline palgakriteerium ei võimalda tööle võtta odavat lihttööjõudu.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.