Martinson: suurt raha tuleb Eestisse veel

Eesti tehnoloogiaidude hea seisu tõestuseks avaldas tehnoloogiaettevõtja ja investor Allan Martinson oma Facebooki kontol üheksa tähelepanekut.

Kui sul veab korra, on see õnn, kui rohkem, oled tasemel. Eesti idufirmadest on juba neli jõudnud ükssarviku staatusesse (Skype, Playtech, TransferWise, Taxify) ja rohkem kui kümne idufirma väärtus ületab 100 miljonit dollarit. See ei ole enam juhuslik õnn, see kõneleb korralikust ja edasijõudnud tööstusest, kus on kogemust, talenti, raha ja motivatsiooni. Olen viimastel kuudel rääkinud kümnete Eesti idufirmade asutajatega ja tajunud nende enese- ja sihikindlust, nad teavad, et löövad läbi. See on hoopis teistmoodi tunne, kui oli kümme või isegi viis aastat tagasi.Lisaks idufirmadele, mida igas kodus teatakse, on Eestis kümneid, kui mitte sadu vähem nähtavaid idufirmasid, mis töötavad väga silmapaistvate ideedega. Peaaegu igaüks, kellega ma hiljutisel tehnoloogiakonverentsil Latitude59 rääkisin, oli seotud mõne iduga, kusjuures paljud neist olid juba vaikselt esimese rahastuse saanud.Olen päris kindel, et sel aastal näeme uut koguinvesteeringu rekordit Eesti tehnoloogiafirmadesse. Küllap on eelmisel aastal püstitatud rekord 271 miljonit eurot murtud juba enne sügist. Pange tähele, juba lähipäevil tuleb mõni huvitav uudis. Tehnoloogiainvesteeringute poolest per capita on Eesti Soomest mitu korda ees. Lätist ja Leedust, kust ei ole veel tulnud ühtki ükssarvikut, oleme samuti kaugel-kaugel ees.Raha kaasamine on läinud väga kiireks. Olen näinud, kuidas firmad panevad tõsiseid kaasamisringe kokku kõigest mõne kuu või suisa nädalaga.Väga huvitav on see, et omajagu vana kooli juhte ja ettevõtjaid hilistes 40ndates ja 50ndates on pärast edukat karjääri traditsioonilisemas ettevõtluses sisenenud idufirmade maailma. Üks näide on endine Eesti Energia juht Sandor Liive ja tema idu Gridio.io. Hea on näha nende silmis nooruslikku nälga. Kui vaatan iseenda sünnikuupäeva, pean tunnistama, et kuulun ka sellesse kampa.Välismaised idufirmade asutajad on hakanud oma ettevõtteid Eestis registreerima, paljud neist toovad siia ka arenduse. Ma kuulsin, et üle 150 välismaalase sai eelmisel aastal start-up-viisa. Tihti ei suhtle need inimesed kohaliku tech-kogukonnaga ja jäävad seega nähtamatuks. Olen isegi kuulnud, et on suletud Facebooki-grupp, kuhu on kogunenud jaapanlastest tehnoloogiahuvilised Eestis, aga ma ei tea, kas see on tõsi.Eesti ja Jaapani vahel on armulugu. Latitude59 investorite õhtusöögil oli umbes 20 jaapanlast ja võib-olla kolm soomlast. Olen kuulnud, et Jaapanis on tõeline Eesti buum. Taizo Soni ettevõte Misteltoe on muidugi eesotsas, aga on ka teisi firmasid, kus on tärganud huvi Eesti vastu, sealhulgas suured korporatsioonid.Mitte kunagi ei ole idufirmade jaoks olnud saadaval nii palju kohalikku raha. Aastaga on loodud vähemalt viis uut Eesti oma riskikapitalifondi, millel on jagada rohkem kui 100 miljonit eurot. Siin vaatab ringi ka mõni väga aktiivne Läti, Leedu ja Soome fond. Rootslased aga hoiavad veel eemale.Talenti on napilt, samas nii kõva võitlust tööjõu üle ei käi, nagu Silicon Valleys. Arendajad on oma ettevõtetele pigem lojaalsed ning kohalikud idufirmad teevad head koostööd välismaalt talentide värbamisel. Lisaks arendajatele on aga paljudel start-up'idel hädasti vaja häid müügi-, turundus- ja juhtimistalente, kelle abil välisturul tegutseda.