Idusektorisse voolavad sajad miljonid

Ragnar Sass  Foto: Andres Haabu
Priit Pokk • 18. juuni 2018
Jaga lugu:

Eesti tehnoloogisektori idufirmad on sel aastal kaasanud juba ligi veerand miljard eurot. Eesti võiks olla idufirmade mõttes sama, mis on Šveits panganduses, leiab iduettevõtja Ragnar Sass.

Eesti tehnoloogisektori idufirmad on tänavu poole aastaga kaasanud peaaegu sama palju investeeringuid kui eelmisel aastal kokku. Kui eelmisel aastal tõi enamiku summast rahaülekandeteenuste pakkuja TransferWise (240 miljonit eurot), siis tänavu veab vedurit sõidujagamisteenust pakkuv Taxify (150 miljonit eurot). 

Hiljuti 42,9 miljonit eurot kaasanud Pipedrive'i asutaja Ragnar Sass meenutas, et kui TransferWise eelmisel aastal 240 miljonit eurot kaasas, arvasid paljud, et see oli Eestile ühekordne edu. "Sel aastal me tõestame vastupidist, " ütles ta.

Peale nimetatud Taxify ja Pipedrive'i on sel aastal üle 10 miljoni euro rahastust saanud ka iseliikuvate robotkullerite tootja Starship Technologies (21,4 miljonit) ning emotsioonide mõõtmise tehnoloogiaga tegelev Realeyes (13,5 miljonit eurot). Eelmisel aastal oli TransferWise’i järel suurim kaasatud raha palju väiksem, superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies kaasas 15 miljonit eurot.

Meil on potentsiaali toota maailmaturule edukaid ettevõtteid

Tehnoloogiaettevõtja ja investor Allan Martinson prognoosis, et Eesti tehnoloogiasektor kaasab sel aastal kokku vähemalt 350 miljonit eurot ja Eesti tõuseb sellega USA ja Iisraeli kõrval maailma kolme tähtsama tehnoloogiariigi sekka. 

Ragnar Sass ütles, et idufirmade toodud miljonid mõjutavad Eestit väga tugevalt, sest kaasatud raha toob Eestisse kõrgepalgalisi töökohti. "Ja see maksuraha, mis laekub tänu nendele töökohtadele, tõuseb igal aastal vähemalt 40 protsenti – selline trend on juba viimased 4–5 aastat. Näiteks Pipedrive’is on keskmine brutopalk veidi alla 3000 euro. Kaasatud raha eest loodud töökohad on Eesti riigile väga väärtuslikud," ütles Sass.

Sassi sõnul on kindel, et IT-valdkond on juba praegu Eesti kõige kiiremini kasvav maksusektor. "Idufirmad ei palka ainult arendajaid, seal on väga palju töökohti, näiteks klienditeenindajad või raamatupidajad. Umbes 60 protsenti inimestest, kes idufirmades töötavad, ei ole IT-haridusega. Võtame näiteks Taxify või Pipedrive’i, seal on suur hulk töötajaid, kes ei ole arendajad. See tähendab, et ka nendel inimestel, kes ei ole õppinud IT-d, on üha paremad võimalused jõuda kõrgepalgaliste töökohtadeni," selgitas ta.

Teiseks saab riigi majandus tema sõnul kasu ka kaudsemalt, sest idufirmades töötavad inimesed kasutavad ka palju muid teenuseid, mille tulemusel kasvab muude sektorite käive.

Idufirmade panus on suurem kui võiks eeldada

Luminori peaökonomist Tõnu Palm ütles, et kuigi pealtnäha oleks idufirmade kaasatud 350 miljonit eurot aastas suhteliselt tagasihoidlik võrreldes Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogumahuga (19,9 mliljardit detsembri 2017. seisuga), moodustaks see koguni ca 40 protsenti Eesti viimase kolme aasta keskmisest otseinvesteeringute mahukasvust. "See oleks ühtlasi rohkem kui kaks korda suurem number kui sel ajal keskmiselt kaasanud otseinvesteeringuid info ja side haru," lisas Palm.

Palmi sõnul viitas hiljuti Eestile kõrge AA-krediidireitingu kinnitanud reitinguagentuur S&P, et veelgi kõrgema reitingu saamine on osaliselt kinni jätkuvas sissetulekute konvergentsis võrdlusgrupiga. Sissetulekute konvergents eeldab ennekõike panustamist tootlikkuse kasvu töötaja kohta, mis sõltub kaalutletud investeerimisriskide võtmisest ja ettevõtlikkusest. "Idufirmade kaudne panus majanduse konkurentsivõimesse, ettevõtluse ekspordihaardesse ning tööjõuturu arengusse on seega märksa suurem kui idufirmade kaasatud otsene rahaline maht võiks eeldada," sõnas Palm. Tema sõnul loeb rahvusvaheline tööjõud, oskusteave ja võrgustik, iga osaluse müük idufirmas loob raha uuteks ettevõtmisteks. "Kapital peab ringlema," ütles ta.

Suurettevõtted on sunnitud kokku tõmbama

Tõnu Palm kinnitas, et Eesti majandus vajab ennekõike uusi kvalifitseeritud ja kõrgemapalgalisi töökohti, et toimuks tööjõu rotatsioon kõrgema lisandväärtusega töökohtadele ja kasvaks seeläbi keskmine elatustase. Tema sõnul on kõrgema kulutasemega väikeste arenenud majanduste tuleviku edu pant paljuski eksporti panustav innovatsioon ning arendustegevus. Palm tõi hea näitena esile Iirimaa, kus väikeste firmade arvele võib kirjutada pea 70 protsenti Iirimaa tööjõust. Ka USAs kaasavad tööjõudu valdavalt ettevõtted, mis on vähem kui viis aastat vanad. "Teisisõnu suured ettevõtted piiravad kulude kontrolli ja efektiivsuse surve taustal tööjõu kasvu. Kaotatud töökohad asendatakse uutega ja selles rollis on just tähtsal kohal innovatiivsed väikeettevõtted," ütles Palm.

Kuivõrd Eestis rahvusvahelisele kaalukategooriale vastavad suurfirmad puuduvad, siis seda enam on Palmi sõnul oluline omada dünaamilist ja kiirelt kasvavaid väikeettevõtteid. "Vaja on pidevalt uute ettevõtete juurdekasvu. Viimastest võiksid tulevikus kasvada juba arvestatavad tegijad. Hea näide edust on kiire kasvuga ja rahvusvahelise haardega Taxify," nimetas ta.

Ragnar Sass ütles, et Eesti on paljude idufirmade jaoks värav Euroopasse. Siin käib üha rohkem inimesi Aasiast, näiteks Jaapanist, kes tahavad tänu e-residentsusele avada siin firma, luua töökohad ning kasutada Eestis loodud firmat, et minna Euroopa Liitu. Firma loomine on siin lihtne - Sass meenutas, et lendas eelmise aasta detsembris Ecuadori ning asutas uue firma sülearvutis Frankfurdi lennujaamas. "Selline võimalus on haruldane, aga Eestis olemas," ütles ta. "Meil on võimalus saavutada selline staatus nagu on Šveitsil panganduses. Eesti saab olla start-up’induses Euroopas selline väike, efektiivne ja tubli."

Kas me oleme idufirmade buumiks valmis?

Ragnar Sassi sõnul on suur küsimus see, kas meie ühiskond on idufirmade buumiks valmis. "Kui töötajad on nõus valima selle riigi enda ja enda pere uueks elukohaks, siis kas meie siin Eestis oleme valmis, et mõnel neist on teine nahavärv? Kas meie meditsiinisüsteem ja koolisüsteem on selliseks kasvavaks mahuks valmis? Kuidas mitteresidendid saavad oma firmale pangakonto luua?" loetles ta. Sassi sõnul kohtusid idusektori esindajad kolm nädalat tagasi ka peaminister Jüri Ratasega, et neile teemadele tähelepanu juhtida.

Allan Martinson on öelnud, et tal on veider vaadata, kuidas Eesti valitsus elab tehnoloogiaidudega võrreldes nagu teisel planeedil ja jätab kasutamata võimaluse selle edu laineharjal sõita või seda veel enam soodustada. Sass ütleb, et saab Martinsoni murest aru, kuid nii radikaalseks ei läheks. "Kui vaadata Eesti valitsuse poolt reaalselt ära tehtud asju viimase kahe aasta jooksul, siis pole see kindlasti rahuldav. Start-up-kogukonnas on toimunud plahvatus, Eesti riik selle aja jooksul palju muutnud pole. Valitsusel on kindlasti vaja vaeva näha, olenemata, kes on võimul," ütles ta.

Ühe leevenduse aidusektori muredele andis riigikogu eelmisel nädalal, kui kinnitati, et juuli keskpaigast pääsevad sisserändekvoodi alt kahekordset keskmist palka saavad välismaalased. Juba mitmel aastal ei ole kõrgelt tasustatud tööjõud saanud sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla, edaspidi on nad kvoodi alt vabastatud. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka.

Muudatustega pikendatakse ka lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale, et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust. Samas tekib tööandjal teavitamiskohustus, kui välismaalane Eestis tööle asub. Teavitamata jätmise eest nähakse tööandjale ette sunniraha. Juriidiliste isikute karistusmäärad ebaseadusliku välistööjõu kasutamise eest suurenevad 3200 eurolt 32 000 eurole.

Kevad tõi idusektorisse miljoneid

Aprill 3,56 mln eurot

GuestJoy340 000 eurotTegevjuhtkond: Kaarel Saal, Alar Ülem, Annika ÜlemTööriist, mis ­aitab hotellidel müüa klientidele lisateenuseid ja mõõta kliendirahulolu. Näiteks saab GuestJoy abil saata hotelli saabuvale kliendile tervitussõnumi ning pärast külalise lahkumist tagasisidet koguda.Insly2 200 000 eurotTegevjuht:Risto RossarPakub kindlustusmaakleritele pilvetehnoloogial põhinevat tarkvara kindlustuspoliiside müümiseks ja andmete analüüsimiseks.coModule1 020 000 eurotTegevjuhtkond: Kristjan Maruste, Teet Praks, Heigo VarikArendab peamiselt elektrilistele kergsõidukitele asjade interneti ning ühenduvuse lahendusi.

Mai167,2 mln eurotilma PriceAndCosti investeeringuta,mille suurust pole avaldatud

Realeyes13 500 000 eurotTegevjuht:Mihkel JäätmaLoeb veebi- ja poekaamerate kaudu näoilmeid ja mõõdab selle põhjal inimeste emotsioone ja reaktsioone. Ettevõtte eesmärk on aidata klientidel saavutada paremaid kommunikatsioonitulemusi.eAgronom500 000 eurotTegevjuhtkond:Robin Saluoks,Stenver JerkkuDigitaalne lahendus põllumajandusettevõtte haldamiseks. Näiteid sellest, mida äpp jälgib: toetuste reeglite järgimine ja põlluraamatu pidamine, laohaldus, logistika, keerulised arvutused.Nevercode250 000 eurotTegevjuhtkond: Triin Kask, Kristian SägiOsutab tarkvarateenust mobiilirakenduse arendajatele.Qualitista250 000 eurotTegevjuhtkond: Egon Sale, Kair Käsper, Martin Kõiva Vastastikune tagasiside andmise süsteem arendajatele.Dashbird677 000 eurotTegevjuhtkond: Taavi Rehemägi,Annika Helendi,Mikk KiršteinArendab serverivabadele tarkvarasüsteemidele tõrkeotsingu- ning jälgimissüsteeme, et serverivabu pilveteenuseid kasutavad ettevõtted saaksd oma lahendustel silma peal hoida.PriceAndCostteadmataTegevjuhtkond: Andrei Bernovski,Kirill Borissov,Jefim BorissovTehnoloogialahendus, mis aitab koostada projektide eelarved ja püsida kasumis.Lift992 000 000Tegevjuhtkond: Ragnar Sass,Elise SassIdufirmade klubi/kiirendi. Arendab idufirmade juhtide vahelise kogemuste jagamise platvormi.Taxify150 000 000 eurotTegevjuhtkond: Markus Villig, Martin Villig, Jan-Niclaus MewesSõidujagamisteenus, missioon viia kliendid kokku läheduses olevate parimate juhtidega, sealjuures parimate hindadega.

Juuni tänase seisuga 64,3 mln eurot

Pipedrive42 900 000 eurotTegevjuhtkond: Timo Rein,Urmas Purde,Martin Henk, Domic Joseph ButeraCRMi ja müügiprotsessi haldamise tööriist.Starship21 400 000 eurotTegevjuht:Ahti HeinlaArendab isesõitvaid pakiroboteid.

Allikad: Eesti start-up-kogukonna ühiselt hallatav tabel, Äripäeva Infopank

Euroopa idudele on aasta alanud hästi

Eelmisel aastal kaasasid Euroopa idufirmad vähem raha kui aasta varem, aga see aasta on alanud edukamalt: vaid kolme kuuga on kaasatud ligi 7 miljardit dollarit.

Terve eelmise aasta tulemus oli 15 miljardit dollarit, selgub Funderbeami ülevaadetest. Kõige suurema rahahunniku on saanud suhtluskanal Telegram Messenger – 1,7 miljardit dollarit. Teises kvartalis raha kaasanud Taxify oleks esimese kvartalis olnud Euroopa arvestuses kuues, vahetult ees Hispaania taksojagajast Cabifyst.

Esimese kvartali kasv aitas Euroopat lähemale Aasiale, kus eelmine aasta oli eriti edukas. Möödunud aastal mahtusid Aasia suurima kümne kaasamise sekka ainult idufirmad, mille saadud summa oli suurem kui miljard dollarit. Ükski Euroopa idu ei jõudnud ligilähedalegi, parim tulemus oli pool miljardit eurot, mille tegi simulatsioonikeskkond Improbable.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt