Märt Belkin • 31. mai • 2 min
Jaga lugu:

Eesti tahab Airbnb'ga maksukoostööd

Airbnb
Airbnb  Foto: Bloomberg

Rida Euroopa riike ja linnu liigub Airbnb ning sarnaste teenustgea andmevahetuslepete sõlmimise suunas ning ka Eesti maksuamet peab majutushiiuga kõnelusi.

Näiteks Taani leppis maikuus Airbnb'ga kokku mängureeglid ja infovahetuse korra, vahendas väljaanne Airbnb Citizen. Majutaja, kes jagab oma andmeid maksuametiga, saab loa korterit välja üürida 70–100 päeva aastas. Kui andmeid maksuametiga ei jagata, võib eluaset välja üürida 30 päeval aastas.

Taani leppis maikuus kokku infovahetuse ja mängureeglid majutusrakendusega Airbnb. Majutaja, kes jagab oma andmeid maksuametiga, saab loa korterit välja üürida 70–100 päeva aastas. Kui andmeid maksuametiga ei jagata, tohib eluaset välja üürida 30 päeval aastas.

Teavitatud tulu on majutajale 28 000 Taani krooni (3760 euro) ulatuses maksuvaba kodu ja 40 000 krooni ehk 5370 euro ulatuses puhkusekoha kohta. Kui andmeid ei jagata, siis on maksuvaba 11 000 krooni tulu.

Taanis oli eelmisel aastal 30 000 Airbnb majutajat, kus peatus 900 000 inimest. Airbnb teatel teenib keskmine majutaja 15 500 Taani krooni ehk 2080 eurot, andes oma maja rendile keskmiselt 23 ööks aastas.

Maksu- ja tolliameti pressiosakonnast öeldi, et praegu veel Eesti Airbnb majutajad maksuametile infot ei saada, kuid kõnelused sellise koostööni jõudmiseks käivad.

Pressiesindaja kinnitusel räägitakse läbi ainult Airbnb'ga ning teised sarnased teenused, näiteks Booking.com, pole praegu pildil. Juba praegu teeb maksuamet nn jagamismajanduse ettevõtetest koostööd näiteks Uberi ja Taxifyga.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester tõi samuti esile, et maksuamet teeb jagamisplatvormidega koostööd ja platvormide kasutajatele suunatakse teavitustöö, et maksukuulekust tagada. Tõsi, erinevalt näiteks Taanist ei näe Eesti seadused ette mingeid maksuvabu majutuspäevi. Majanduskomisjoni esimees rõhutas, et koostöö jätkamine avaliku ja erasektori vahel on väga tähtis.

„Oluline on jätta ruumi innovatsioonile, kuid sealjuures on väga tähtis maandada riskid, mis võivad puudutada nii teenuse tarbijaid kui ka osutajaid. Meie eesmärk peab olema seista nii konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna, kus ettevõtjaid koheldakse võrdsetel tingimustel, kui ka tarbijate huvide kaitse eest,“ rääkis Sester.

Endine rahandusminister tõdes samas, et tagasiside Eesti ettevõtjate katusorganisatsioonidelt seoses Airbnb ja booking.com'iga on eelkõige see, et riiklik järelevalve ei suuda piisavalt tõhusalt kontrollida kõikide väikeettevõtete ja ka eraisikute üüritulude deklareerimist, mistõttu ausalt deklareerivad ettevõtjad on kehvemas konkurentsipositsioonis.

„See ei ole üksnes jagamismajandusega seotud probleem, vaid puudutab igasugust mikro- ja väikeettevõtlust. Samas on üüritulu deklareerinute arv viimastel aastatel kasvanud ja näib, et rahandusministeeriumi ja MTA initsiatiiv e-maksuametis on vilja kandnud ning üha rohkem inimesi kasutab võimalust oma makse deklareerida internetis,“ märkis Sester.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt