Artikkel
  • Jaga lugu:

    Kaja Kallas ootab Nelja Energia tehingu kohta tõde

    Reformierakonna esimeesFoto: Andras Kralla

    Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütleb, et vastuse, kas Eesti Energia maksis Nelja Energia eest liiga kõrget hinda, saab teada börsilt. Tema hinnangul annab aga Elektrilevi omamine Eesti Energiale konkurentide ees põhjendamatu eelise.

    "Minu seisukoht on see, et riigile kuuluv ettevõte ei peaks minema suure rahaga üle pakkuma erasektori ettevõtjat," rääkis Kallas täna Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
    Olete seisukohal, et valitsus ei oleks tohtinud anda luba Eesti Energiale osta Nelja Energiat. Miks?
    Tegin ettepaneku, mida olen ka varem teinud, et jaotusvõrgu ehk Elektrilevi varad tuleks Eesti Energia kontsernist eraldada. Miks? Me näeme, et jaotusvõrgul on varad nullprotsendilise riskiga. Kõik me oleme sunnitud seda teenust ostma, selleks et pirn meie toas põleks. Ja samal ajal on Eesti Energia kontsernis tegevused, mis on suhteliselt riskantsed.
    Kui need kaks asja kokku panna, siis tuleb raha hind odavam, riske ei hinnata adekvaatselt. Ja tänu sellele saab laenu odavamalt. Miks see on halb? Sest see raha, mis peaks minema jaotusvõrgu parandamiseks, et igal pool oleks elektriühendus, et rikked saaksid parandatud ja ühendusi luuakse - siis see raha ei lähe sinna, vaid hoopis tootmisega seotud projektidesse.
    Kui teie oponendid nüüd ründavad, et olete opositsioonierakonna esimees ja pole sellepärast tehinguga rahul, siis te olete olnud juba aastaid seisukohal, et jaotusvõrgud tuleb eraldada. Isegi kui Sandor Liive tegi Eesti Energia investeerimisprojekte Utah’sse, siis te juba tõite selle seisukoha esile.
    Tõin juba siis selle idee välja. Tol korral olin ma majanduskomisjoni esimees ja koalitsioonierakonna esindaja. Majanduskomisjonis ma üritasin välja selgitada seda, palju maksid need investeerimisprojektid, millele Eesti Energia sai nõukogult loa. Küsisin siis, kui palju see projekt tegelikult maksma läks, kui suured need erinevused on. Seda tabelit mulle ei esitatud ega esitatud - ja kui lõpuks esitati, siis seal ilmselgelt ei räägitud täit tõde. Need projektid on ikkagi läinud üldiselt kallimaks. Loomulikult ei saanud mina minna seda sinna seda kontrollima, aga mul on omad kahtlused.
    Värske tehingu puhul kirjutati Postimehes, et Eesti Energia pakkus nende varade eest 100 miljonit rohkem kui järgmine pakkuja. Kui see vastab tõele, siis ma ei ole väga eksinud.
    Me ei tea seda numbrit tõesti, aga arvan, kui see plaan on lüüa kokku Enefit Energia ja Nelja Energia ja minna selle ettevõttega börsile, siis börsile minekul tehakse varade hindamine. Kui börs hindab need varad väga palju madalamale sellest, palju on praegu makstud, siis see on vastus.
    Valitsus otsustas, et börsile võiks minna 49 protsenti Eesti Energia tütarfirmast Enefit Green, mis Nelja Energia ära ostis. Teil on praegu šanss olla aasta pärast Eesti peaminister. Mis on teie seisukoht, kas müüa vähemusosalus, või kui teie saate võimule, siis müüte 51 protsenti ka börsil?
    Kõigepealt peame jõudma selgusele, mis Eesti Energia strateegiline eesmärk on, miks ta on Eesti riigi omanduses. Kas see on põlevkivienergeetika, et seda hoida elus või laiemalt see, et meil oleks siin elektri tootmine. Kui strateegiline eesmärk on põlevkivienergeetika või et mingi tootmine oleks ikkagi riigi kontrolli all, siis ma arvan, et selle taastuvenergia osa võiks küll börsile viia, erakätesse.
    Praegu käib Tallinna Sadama aktsiate märkimine. Reformierakond Andrus Ansipi ja Taavi Rõivase juhtimisel loobus riigifirmade erastamisest. Ansipi esimene valitsus ostis riigile tagasi raudtee ja riigistas praamiühenduse. Praegu koostab Reformierakond uut programmi. Milline on teie seisukoht riigifirmade ja riigi pakutavate teenuste erastamise suhtes. Kas Tallinna Sadama aktsiate märkijad peavad kartma, et kui Reformierakond tuleb võimule, võetakse need aktsiad neilt käest ära ja Tallinna Sadam on jälle riigifirma?
    Riigile kuulub praegu üle 30 ettevõtte, osalused nendes. Teatud ettevõtted on tõepoolest riigi omandus, sest neil on mingi strateegiline eesmärk, aga need eesmärgid tuleb üle vaadata, kas need on endiselt samad.
    Me arutame sel reedel oma programmitoimkonnas, millised on need ettevõtted, mida on vaja, ja millised need, mida pole vaja. Arvame, et nendes valdkondades, kus erasektor saab paremini toimetada, peaks erasektor toimetama – see võiks olla põhiprintsiip.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Aasia turud rallisid, kui investorid kaalusid Hiina protestide mõju
Ülemaailmsete aktsiate indeksi tõusu juhtis Hiina aktsiate ralli, kuna koroonapiirangute vastu lahvatanud üleriigilised rahutused leevenesid.
Ülemaailmsete aktsiate indeksi tõusu juhtis Hiina aktsiate ralli, kuna koroonapiirangute vastu lahvatanud üleriigilised rahutused leevenesid.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Krüptolaenuandja BlockFi pani pillid kotti pärast FTXi kokkuvarisemist
Veel üks krüptofirma on langenud, kuna FTXi kokkuvarisemine räsib kogu krüptomaailma: BlockFi teatas, et esitas pankrotiavalduse.
Veel üks krüptofirma on langenud, kuna FTXi kokkuvarisemine räsib kogu krüptomaailma: BlockFi teatas, et esitas pankrotiavalduse.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.

Olulisemad lood

Kohtutäituri riiuli peal ootab oma saatust salakaup
Kohtutäitur Risto Sepp ütles, et tema kabinetis ootab oma saatust 80sentimeetrise läbimõõduga merekilpkonna kilp, mis on tegelikkuses salakaup.
Kohtutäitur Risto Sepp ütles, et tema kabinetis ootab oma saatust 80sentimeetrise läbimõõduga merekilpkonna kilp, mis on tegelikkuses salakaup.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.