Kaja Kallas ootab Nelja Energia tehingu kohta tõde

31. mai 2018, 16:00
Reformierakonna esimees
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180531/NEWS/180539925/AR/0/AR-180539925.jpg

Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütleb, et vastuse, kas Eesti Energia maksis Nelja Energia eest liiga kõrget hinda, saab teada börsilt. Tema hinnangul annab aga Elektrilevi omamine Eesti Energiale konkurentide ees põhjendamatu eelise.

"Minu seisukoht on see, et riigile kuuluv ettevõte ei peaks minema suure rahaga üle pakkuma erasektori ettevõtjat," rääkis Kallas täna Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Olete seisukohal, et valitsus ei oleks tohtinud anda luba Eesti Energiale osta Nelja Energiat. Miks?

Tegin ettepaneku, mida olen ka varem teinud, et jaotusvõrgu ehk Elektrilevi varad tuleks Eesti Energia kontsernist eraldada. Miks? Me näeme, et jaotusvõrgul on varad nullprotsendilise riskiga. Kõik me oleme sunnitud seda teenust ostma, selleks et pirn meie toas põleks. Ja samal ajal on Eesti Energia kontsernis tegevused, mis on suhteliselt riskantsed.

Kui need kaks asja kokku panna, siis tuleb raha hind odavam, riske ei hinnata adekvaatselt. Ja tänu sellele saab laenu odavamalt. Miks see on halb? Sest see raha, mis peaks minema jaotusvõrgu parandamiseks, et igal pool oleks elektriühendus, et rikked saaksid parandatud ja ühendusi luuakse - siis see raha ei lähe sinna, vaid hoopis tootmisega seotud projektidesse.

Kui teie oponendid nüüd ründavad, et olete opositsioonierakonna esimees ja pole sellepärast tehinguga rahul, siis te olete olnud juba aastaid seisukohal, et jaotusvõrgud tuleb eraldada. Isegi kui Sandor Liive tegi Eesti Energia investeerimisprojekte Utah’sse, siis te juba tõite selle seisukoha esile.

Tõin juba siis selle idee välja. Tol korral olin ma majanduskomisjoni esimees ja koalitsioonierakonna esindaja. Majanduskomisjonis ma üritasin välja selgitada seda, palju maksid need investeerimisprojektid, millele Eesti Energia sai nõukogult loa. Küsisin siis, kui palju see projekt tegelikult maksma läks, kui suured need erinevused on. Seda tabelit mulle ei esitatud ega esitatud - ja kui lõpuks esitati, siis seal ilmselgelt ei räägitud täit tõde. Need projektid on ikkagi läinud üldiselt kallimaks. Loomulikult ei saanud mina minna seda sinna seda kontrollima, aga mul on omad kahtlused.

Värske tehingu puhul kirjutati Postimehes, et Eesti Energia pakkus nende varade eest 100 miljonit rohkem kui järgmine pakkuja. Kui see vastab tõele, siis ma ei ole väga eksinud.

Me ei tea seda numbrit tõesti, aga arvan, kui see plaan on lüüa kokku Enefit Energia ja Nelja Energia ja minna selle ettevõttega börsile, siis börsile minekul tehakse varade hindamine. Kui börs hindab need varad väga palju madalamale sellest, palju on praegu makstud, siis see on vastus.

Valitsus otsustas, et börsile võiks minna 49 protsenti Eesti Energia tütarfirmast Enefit Green, mis Nelja Energia ära ostis. Teil on praegu šanss olla aasta pärast Eesti peaminister. Mis on teie seisukoht, kas müüa vähemusosalus, või kui teie saate võimule, siis müüte 51 protsenti ka börsil?

Kõigepealt peame jõudma selgusele, mis Eesti Energia strateegiline eesmärk on, miks ta on Eesti riigi omanduses. Kas see on põlevkivienergeetika, et seda hoida elus või laiemalt see, et meil oleks siin elektri tootmine. Kui strateegiline eesmärk on põlevkivienergeetika või et mingi tootmine oleks ikkagi riigi kontrolli all, siis ma arvan, et selle taastuvenergia osa võiks küll börsile viia, erakätesse.

Praegu käib Tallinna Sadama aktsiate märkimine. Reformierakond Andrus Ansipi ja Taavi Rõivase juhtimisel loobus riigifirmade erastamisest. Ansipi esimene valitsus ostis riigile tagasi raudtee ja riigistas praamiühenduse. Praegu koostab Reformierakond uut programmi. Milline on teie seisukoht riigifirmade ja riigi pakutavate teenuste erastamise suhtes. Kas Tallinna Sadama aktsiate märkijad peavad kartma, et kui Reformierakond tuleb võimule, võetakse need aktsiad neilt käest ära ja Tallinna Sadam on jälle riigifirma?

Riigile kuulub praegu üle 30 ettevõtte, osalused nendes. Teatud ettevõtted on tõepoolest riigi omandus, sest neil on mingi strateegiline eesmärk, aga need eesmärgid tuleb üle vaadata, kas need on endiselt samad.

Me arutame sel reedel oma programmitoimkonnas, millised on need ettevõtted, mida on vaja, ja millised need, mida pole vaja. Arvame, et nendes valdkondades, kus erasektor saab paremini toimetada, peaks erasektor toimetama – see võiks olla põhiprintsiip.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. May 2018, 15:13

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing