Riigi käes on hoiul üle 20 miljoni euro tulumaksu

Maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi ütles eile palgainfo agentuuri seminaril, et uue tulumaksusüsteemiga on aprillikuu seisuga riigi kätte nii-öelda hoiule kogunenud juba 24 miljoni eurot, mis järgmisel aastal tagastatakse.

Liivamägi tõdes, et inimesed on maksuvaba tulu kasutamisel konservatiivsed. „Umbes 200 000 on neid, kes ei kasuta ära kogu maksuvaba tulu, mida võiksid kasutada. Nad maksavad iga kuu rohkem tulumaksu.“

See võib tema hinnangul tähendada, et oodatakse kas palgatõusu või aasta lõpus ühekordse laekumise tõttu sissetuleku suurenemist. „Kõige realistlikum arvamus on, et inimesed lihtsalt igaks juhuks ei kasuta kogu maksuvaba tulu ära ja see, mis jääb sel aastal riigile rohkem makstuks, antakse järgmisel aastal tuludeklaratsiooniga tagasi.“

Maksuvaba tulu mittekasutamist on kõigis palgagruppides. Enamik jääb nende hulka, kelle sissetulek jääb vahemikku 500-2100 eurot. Rohkem kui 30 000 on ka neid inimesi, kes ei kasuta maksuvaba tulu alla 500 euro suuruse sissetuleku puhul. „Nad tekitavad ka endale järgmiseks aastaks tuludeklaratsiooniga tulumaksu tagastust. Ja ega seda keelata ei saa,“ tõdes Liivamägi ja lisas, et maksuamet on ka ise sellist ettemõtlemist ja konservatiivset lähenemist pigem soovitanud. „Kui oma sissetulekute järjepidevuses väga kindel ei ole, siis selleks, et järgmisel aastal tulumaksu juurde maksmist ära hoida, ongi mõistlik maksuvaba tulu jooksvalt vähem kasutada.“

Hiljuti viitas maksuvaba tulu vähesele kasutusele ka SEB ökonomist Mihkel Nestor, kes märkis, et veebruari ja märtsikuu jaekaebanduse statistikas pole märgata erilist kasvu. Võiks eeldada, et kõrgemast tulumaksuvabast miinimumist tekkiv lisaraha suunatakse just tarbimisse ning sel perioodil oleks pidanud maksureformi mõju juba avaldunud olema. Nestor tõdes, et osa sellest võib selgitada säästmine või see, et ei taheta riskida võimalusega, et tuleb järgmisel aastal maksuametile raha juurde maksta.

On ka neid, kes on maksuvaba tulu kasutanud rohkem kui neil selleks seaduse järgi õigus oleks. See tekib Liivamägi sõnul üldiselt sellistel juhtudel, kui inimene saab sissetulekut mitmest kohast. „Aprilli deklaratsiooni järgi oli üle 6000 isiku ka selliseid, kellel sissetulek kuu lõikes oli üle 2100, aga nad kõik kasutasid maksuvaba tulu, sest sissetulek tuli mitme tööandja juurest. Siin on kaks võimalust: inimesed lihtsalt ei ole jätkuvalt piisavalt teadlikud või see ongi täiesti teadlik tegevus. Võtan riigilt laenu ja maksan järgmisel aastal tuludeklaratsiooniga selle vähem makstud tulumaksu tagasi.“

Liivamägi kinnitusel ei näita nende andmed, et uus tulumaksusüsteem oleks pidurdanud palkade kasvu või motiveerinud inimesi ebaausalt palka saama. „Kõige väiksemat palka saavate isikute arv väheneb iga aastaga. Ja kõrgemate palgasaajate gruppides inimeste arv pidevalt tõuseb. See on aset leidnud ka sel aastal.“ Ta märkis, et eelmise aastaga on palgafond tõusnud 49 miljoni euro võrra.

Ka rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben tõdes seminaril, et majandusel läheb hästi ja ülekuumenemist tunda ei ole, mistõttu võiksid inimesed palka juurde küsida. Ta nentis, et ehkki kohalik erasektor on säästlik, tahavad ettevõtted palgata. „Tundub, et majandus on üle maailma käima läinud, meie regioonis eriti, ja tööjõudu on vaja. Kuni see kestab, on töötajal läbirääkimistel hea positsioon ja mina soovitaksin töötajatele, et küsige aga palka juurde nii palju kui jaksate."