- OMX Baltic0,27%317,87
- OMX Riga0,72%969,54
- OMX Tallinn0,24%2 207,13
- OMX Vilnius0,22%1 496,01
- S&P 500−0,45%7 551,81
- DOW 30−1,21%51 461,9
- Nasdaq −0,01%25 978,42
- FTSE 1000,55%10 747,76
- Nikkei 2250,33%64 136,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,92
- OMX Baltic0,27%317,87
- OMX Riga0,72%969,54
- OMX Tallinn0,24%2 207,13
- OMX Vilnius0,22%1 496,01
- S&P 500−0,45%7 551,81
- DOW 30−1,21%51 461,9
- Nasdaq −0,01%25 978,42
- FTSE 1000,55%10 747,76
- Nikkei 2250,33%64 136,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,92
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Intressimäärad jäävad lähiajal madalaks
Swedbanki hinnangul tõstab keskpank kõigepealt nulli praegu miinuses oleva üleöö hoiusemäära, mis mõjutab peamiselt kommertspankasid. Peamine intressimäär, mis praegu on nullis, hakkab tõusma kolmandast kvartalist.
Euribor hakkab tõenäoliselt tõusma juba varem, kuid ajalooliselt ei ole see oluliselt erinenud keskpanga intressimääradest. Suurim päevane erinevus oli 2008. aastal ja lühiajaliselt ligikaudu 1,2 protsendipunkti, kuid ajalugu ei pruugi ju korduda, märgitakse Swedbanki kommentaaris.
Järgneb Swedbanki Eesti analüütiku Tõnu Mertsina kommentaar:
Selleks, et toetada euroalal hinnasurve tugevnemist ja inflatsiooni kiirenemist, on endiselt vaja märkimisväärseid rahapoliitilisi stiimuleid. EKP 2,4 triljoni euro suuruse varaostuprogrammi lõpetamise järel jääb varem ostetud võlakirjade mõju majanduses veel vähemalt mõneks ajaks püsima, kuna aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimakseid reinvesteeritakse ka pärast programmi lõppemist, et säilitada soodsad likviidsustingimused ja majandust piisavalt toetav rahapoliitika.
Euroala majanduskasv on tugev ja inflatsioon liigub tasapisi soovitud eesmärgi suunas
Kuigi euroala majanduskasv on sel ja järgmisel aastal aeglustamas ning keskpank on oma majandusprognoosi selleks aastaks allapoole korrigeerinud (2,1 protsendile), võib seda jätkuvalt tugevaks pidada. Maikuus kerkis tarbijahindade kasv küll 1,9 protsendini, mis on keskpanga poolt sihitud 2 protsendilise inflatsiooni lähedal, kuid selle taga olid peamiselt kiiresti kasvanud energiahinnad. Baasinflatsioon, millest on energia- ja töötlemata toiduainete hinnad välja jäetud, veel kindlat kasvukiirenemist ei näita.
Ühest küljest peaksid praegune tugev majanduskasv ja inflatsiooni väljavaade olema piisavad selleks, et EKP saaks oma rahapoliitikat tasapisi normaliseerima hakata. Teisest küljest ei ole veel täielikku kindlust, kas keskpank oma praeguse rahapoliitikaga sihitud inflatsiooni ikkagi saavutab. Naftafutuuride põhjal võib justkui eeldada, et inflatsioon püsib euroalal ligikaudu samal tasemel ka ülejäänud aasta jooksul.
Samuti on tööturg pingestunud ja palgakasv on tugevnemas - see tekitab suuremaid kulusid ja võib inflatsiooni kiirendada. Samas on USA oma naftatootmist suurendamas ning ka Saudi-Araabia ja Venemaa plaanivad tootmismahtusid tõsta, mis peaksid maailmaturul toornaftahindasid allapoole tooma ning sellega väheneks energiahindade mõju koguinflatsioonis.
Intressimäärad jäävad lähiajal madalaks
Seetõttu teataski EKP Nõukogu oma eilses rahapoliitilises otsuses, et intressimäärad püsivad senistel tasemetel vähemalt järgmise aasta suveni ja igal juhul nii kaua kui on näha, et inflatsioon saavutab püsivamalt keskpanga soovitud eesmärgi. EKP rahapoliitika otsuse peale euro nõrgenes ja Euroopa aktsiaturgude indeksid tõusid.
Euro nõrgenemise taga oli samal ajal intressimäärade tõstmine USA-s ja sealne tugev majandus. Aktsiaturud aga kosusid teadmises, et madalad intressimäärad jäävad püsima veel pikemaks ajaks, need toetavad investeerimist ja on omakorda soodsad ettevõtete finantsolukorrale.
Hetkel kuum
Meie praeguste hinnangute kohaselt tõstab EKP oma peamist intressimäära (praegu 0%) mitte varem kui järgmise aasta kolmandas kvartalis, kuid sellele eelneb üleöö hoiusemäära (praegu -0,4%) kergitamine. Viimane mõjutab negatiivselt peamiselt pankasid, kes peavad teatud osa oma rahast hoidma keskpangas. Negatiivne hoiuseintress tähendab aga keskpangale suurte summade pealemaksmist.
Euribor peaks hakkama jõudsamalt kerkima juba enne keskpanga intressimäära tõstmist. Kuigi Eestis kõige enam laenude aluseks olev 6-kuuline Euribor veel kindlat tõusu ei ole näidanud, on seda alates mai keskpaigast teinud teiste tähtaegadega (3, 9 ja 12 kuud) Euribori intressid.
Samas, kuna keskpanga intressimäärade tõus hakkab järgmisel aastal toimuma tõenäoliselt väga ettevaatlikult ehk väikeste sammudega, peaksid ka turuintressimäärad jääma lähiaastatel madalaks. Üldjuhul ei ole Euribor EKP peamisest intressimäärast oluliselt palju erinenud. Suurim päevane erinevus oli 2008. aastal ja lühiajaliselt ligikaudu 1,2 protsendipunkti, kuid ajalugu ei pruugi ju korduda.
Kuigi eilne EKP Nõukogu otsus viib euroala rahapoliitika veidi lähemale USA-le, on vahe väga suur
Kuigi eilne EKP Nõukogu otsus viib euroala rahapoliitika veidi lähemale USA-le, on vahe väga suur . USA alustas intressimäärade tõstmist juba 2015. aasta lõpus ning sel aastal tõstetakse intresse arvatavasti kokku neljal korral.
Kui näiteks EKP peamised intressimäärad jõuavad järgmise aasta lõpuks eeldatavasti vaid 0,25, parimal juhul 0,5 protsendini, siis USA-s küündivad intressimäärad selleks ajaks tõenäoliselt juba 3 protsendini. Kuna euroala majandus on praegu veel tugev, on selle rahapoliitika normaliseerimise alustamine väga oluline selleks, et keskpangal oleks majandustsükli languse ja majandusolukorra halvenemisel rohkem võimalusi.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Hetkel kuum
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele