Artikkel
  • Jaga lugu:

    Stora Enso finantskeskus tuleb Tallinna

    Stora Enso kontsern hakkab Tallinna finantsteenuste keskust kiiresti kasvatama ja edaspidi koondub just siia suurem osa kontserni jagatud finantsteenustega seotud rollidest, kirjutab Finantsuudised.

    Stora Enso Tallinna finantsteenuste keskuse juhi Martin Leigeri sõnul ei ole tegemist lihtsalt olemasoleva töö Eestisse ületoomisega, vaid võetakse kasutusele uus teenusmudel, uued tehnoloogiad ja töömeetodid, rääkis ta Äripäeva teemaveebis Finantsuudised.ee.
    Praeguse mudeli võttis Stora Enso Grupp kasutusele üheksa aastat tagasi: loodi keskne finantsteenuseid pakkuv funktsioon, mis asus teenindama suuremat osa gruppi kuuluvast enam kui sajast ettevõttest. See tõi kaasa mitme teenuskeskuse loomise Euroopa eri riikidesse, sh Eestisse. Ühtlasi sai alguse koostöö välise teenuspartneriga, mille teenuskeskused Indias ja Poolas võtsid enda kanda rutiinsemad tööprotsessid ning kellega koostöös töötati välja esimene ühine protsessimudel.
    Nüüd otsustati põhjalikult muuta kogu finantsteenuste mudelit ja seda teenindavat organisatsiooni ning tuua need taas ettevõtte sisse. Sealjuures on just Tallinna teenuskeskus valitud peamiseks keskuseks, mis hakkab kiiresti kasvama ja kuhu tulevikus koondub suurem osa kõikidest jagatud finantsteenustega seotud rollidest, rääkis Martin Leiger.
    Tallinna teenuskeskusega on suured plaanid
    Leiger ütles, et Tallinna teenuskeskusega on suured ambitsioonid – järgneva aasta jooksul on plaanis töötajate arvu kahekordistada. „See eeldab ennekõike protsesside tõhustamist, samas annab see võimaluse innovatsiooniks. Selles vallas on meil mõttes erinevad nutikad lahendused, täiendavad teenused ja digitaalsed abimehed. Eesti on selliste arenduste jaoks väga sobiv koht,“ leidis ta.
    Samuti leidub Tallinnas tema sõnul väga erinevat kõrge kvaliteediga kompetentsi – nii finantsteenuste traditsioonilisemas kui ka uuenduslikumas sektoris.
    Leigeri sõnul on finantsteenuste sektor tormiliselt arenenud ja finantsprotsessid on jagatud inimeste ja robotite vahel. „Kui varem oli robootika midagi sellist, mida me olime harjunud nägema ennekõike tööstuses, siis nüüdseks on robootika järjest tavapärasem ka teenuste sektoris ja meie protsessimeeskonnad on oma uute „kolleegidega“ juba harjunud. Meie oma inimeste keskel töötab juba kümmekond robotit, kes täidavad rutiinsemaid ülesandeid, nagu teatud raamatupidamiskanded ja mitmesugused kontrollid. Robotitel kulub selliste tegevuste peale tunduvalt vähem aega kui nende inimkolleegidel,“ rääkis Leiger. Inimesed saavad tema sõnul samal ajal keskenduda suuremat lisaväärtust loovatele tegevustele – infot tõlgendada, analüüsida ja protsesse arendada.
    Seoses uue tehnoloogia kasutuselevõtuga tekivad lisaks n-ö traditsioonilisematele finants- ja raamatupidamise rollidele ka täiesti uued rollid. Need on seotud just automatiseerimise ja üldise protsesside tõhustamisega, samuti olemasoleva ja iga päev kasvava andmehulga võimalikult hea ärakasutamisega. Kui Stora Enso Grupis tekkisid sellised rollid varem pigem Soome või Rootsi, siis teenuste koondamine Tallinnasse toob neid edaspidi just siia.
    Stora Enso on maailmas juhtiv taastuvate lahenduste pakkuja pakendamise, biomaterjalide, puitkonstruktsioonide ja paberi vallas. Stora Enso annab enam kui 30 riigis tööd umbes 26 000 inimesele. 2017. aastal oli ettevõtte müügikäive 10 miljardit eurot ja ärikasum 1 miljard eurot. Stora Enso aktsiad on kantud Nasdaq Helsinki Oy (STEAV, STERV) ja Nasdaq Stockholm AB (STE A, STE R) nimekirja.
    Rohkem finantsuudiseid leiad Äripäeva teemaveebist Finantsuudised.ee.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Nõustajad: tehinguturg kukkus, aga vaba raha otsib sihte – ka Eestis
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Jaemüüjad hoidsid USA aktsiaturge vee peal
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Algab Ukraina taastamine. Eesti puitmajatootjad kõhklevad: tempo on liiga kiire
Eesti paneb õla alla Ukrainas Žõtomõri oblastis uue lasteaia ehitamisele, töö selleks peaks pihta hakkama juba sel sügisel. Puitmajatootjaid paneb aga hankel osalemises kõhklema harjumatult tihe ajagraafik.
Eesti paneb õla alla Ukrainas Žõtomõri oblastis uue lasteaia ehitamisele, töö selleks peaks pihta hakkama juba sel sügisel. Puitmajatootjaid paneb aga hankel osalemises kõhklema harjumatult tihe ajagraafik.
Mölder: suured kulutused tehakse selles koalitsioonis, tulude pool jääb uuele valitsusele Kokkuvõte riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungist
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.