Artikkel
  • Jaga lugu:

    Investorid ootavad huviga Enefit Greeni IPOt

    Investorid ootavad Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni börsiletulekut. Nõudlust võib olla isegi rohkem kui pakkumist.

    Finantsnõu jagava Redgate Capitali partner Aare Tammemäe kaaluks Enefit Greeni aktsiate märkimist tõsiselt. Sektor on kasvav ja turul on väga vähe suuremahulisi aktsiapakkumisi. Pealegi on mitu investorit seoses Tallinna Sadamaga ennast juba n-ö soojaks teinud. "Nõudlus on suurem kui pakkumine," kommenteeris Tammemäe.
    Kui aktsiapaketi väärtus tuleb samas suurusjärgus või enam kui Tallinna Sadama puhul (147 miljonit eurot), siis võiks aktsia pakkuda huvi nii rahvusvahelistele kui ka kohalikele institutsionaalsetele investoritele – need on pensionifondid, kindlustusfirmad, investeerimisfondid, Family Office. Samuti eraisikutele.
    Samas tuleb aru saada, et Enefiti Greeni börsi kaudu kapitali hankimise idee on teistsugune kui Tallinna Sadamal. Raha läheks peamiselt arengusse ehk investeeringuteks, mitte dividendide maksmiseks. "Ootame, et Enefit Green oleks pigem kasvu- kui dividendiaktsia," sõnas Tammemäe.
    Väikeinvestor ostku aktsiaid
    Väikeinvestor Peeter Kadariku sõnul on iga uus tulija börsile teretulnud, kuna võimaldab suuremat hajutamist portfellis. Päeva lõpuks sõltub kõik hinnast ja tootlusest.
    Lisaks lootis Kadarik, et riigiettevõtete börsiletulek paneb paljud ühisrahastuse fännid mõtlema raha paigutamisele aktsiatesse.
    "Börsiettevõtte aktsia laseb üldiselt rahulikumalt magada kui osalus ühisrahastuses, mis on paljude väikeinvestorite hulgas väga populaarne. Ühisrahastuse riskide mittehindamine võib ühel hetkel väga valusasti kätte maksta, sest tootlus ja risk on alati pöördvõrdelised. Minu hinnangul seda ühisrahastuse puhul praegu siiski veel osaliselt ei tajuta," leidis Kadarik.
    Kadarik nõustus, et Enefit Green ja Tallinna Sadam on kaks täiesti erineva riskiprofiiliga ettevõtet. Ühiseid nimetajaid otsides saab esile tuua juhtkonna kompetentsi.
    "Valdo Kalm on ennast tõestanud juba tugeva börsiettevõtte juhina Eesti Telekomi ajast. Aavo Kärmase juhtimismõtted on mulle olnud sümpaatsed Omniva juhina. Mõlemad on juhid, kelle kätte ma oma raha usaldaksin," sõnas Kadarik.

    Investeerimiskogemus aastast 2008, kui tegi esimesed reaalsed tehingud börsil.

    Portfellis on ülekaalus aktsiad (ca 40%), aga leidub ka võlakirju, fonde ning ühisrahastuse projekte.

    Osales Tallinna Sadama IPO-l, kust omandas keskmise väikeinvestori koguse, mida on hiljem suurendanud.

    Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul ei toimu ettevõtte 49% vähemusosaluse avalikku esmaemissiooni ehk IPOt enne Nelja Energia ostu lõppu. Seega sõltub see osaliselt konkurentsiametite menetluse kiirusest. Pealegi tuleb IPO korraldamiseks leida optimaalne aeg ehk arvestada turu hetkeseisuga. "Pigem jääb see 2019. aastasse," sõnas Tõniste.
    Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter lisas, et avalikkust teavitatakse aktsiate börsil noteerimise kohta, kui asi jõuab nii kaugele.

    Laenud teenivad tulevikku

    Lisaks üleval olevatele laenukohustustele sõlmis Eesti Energia juuni lõpus uued laenulepingud Swedbanki, SEB ja OP Corporate Bankiga. Kogumaht 300 miljonit eurot. Tähtaeg kolm aastat.
    "Arvestades hiljutist Nelja Energia tehingut, käesoleval aastal ees ootavat 152 miljoni euro suurust võlakirja lunastamist ning võimalikke teisi strateegiast tulenevaid investeeringuid, oli täiendavate laenulepingute sõlmimine vajalik," põhjendas Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila.
    Sutter lisas, et suurt osa laenulepingutest kasutusse ei võeta, kuna Eesti Energia likviidsuspositsioon on hea. Rahvusvahelised reitinguagentuurid nõuavad ka likviiduspuhvri olemasolu.
    Investeering taastuvenergiasse
    Kontsernil on ambitsioonikas tulevikuplaan. Strateegia näeb ette kasvatada 2022. aastaks taastuvatest ja alternatiivsetest energiaallikatest toodetud elektri osakaal 40%ni. Selleks on vaja rajada uusi tootmisvõimsusi.
    Näiteks ühe võimalusena on Enefit Green valmis investeerima Tolpanvaara tuulepargi arendusse Soomes. Kui teemaplaneering saab järgneva pooleteise aasta jooksul kinnitatud, on võimaliku investeeringu maht 100–150 miljonit eurot.
    Samas soovitakse põlevkivi otsepõletamist vähendada ning õli ja elektri koostootmise osakaalu kasvatada. Suure osa investeeringutest moodustavad endiselt elektri jaotusvõrgu töökindluse ja kvaliteedi kasvatamiseks tehtavad otsused.
    "Lühiajaliselt Eesti Energia küll kasvatab võlga. Kuid suureneb kontserni jätkusuutliku taastuvenergia tootmine ja väheneb finantstulemuste sõltuvus heitlikest CO2 emissioonikvootide turuhindadest. Pikemas perspektiivis paraneb ka omanikule dividendi maksmise võimekus," lubas Sutter.

    Swedbankiga sõlmitava laenulepingu maht on 150 miljonit eurot, OP Corporate Banki puhul on summa 100 miljonit eurot ja SEBga 50 miljonit eurot.

    Kui sõlmitud laenud tervenisti kohe kasutusse võtta, oleks nende kaalutud keskmine intressimäär praegu 0,47%.

    Eesti Energial on varasemast sõlmitud likviidsuslaenu lepingud OP Corporate Banki ja Swedbankiga mahus 150 miljonit eurot.

    Kokku on kontsernil võimalik kasutada laenusid summas 450 miljonit eurot.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Carri Ginter ja Aleksandr Šapovalov tegelike kasusaajate avaldamisest: seis on segane, kuid tark ei torma
Tegelike kasusaajate registrid on parandanud märkimisväärselt ärikeskkonna läbipaistvust ning need ei kao, kuid pärast Euroopa Kohtu otsust oleme sattunud õiguslikult halli alasse, kirjutavad Tartu ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Aleksandr Šapovalov advokaadibüroost Sorainen.
Tegelike kasusaajate registrid on parandanud märkimisväärselt ärikeskkonna läbipaistvust ning need ei kao, kuid pärast Euroopa Kohtu otsust oleme sattunud õiguslikult halli alasse, kirjutavad Tartu ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Aleksandr Šapovalov advokaadibüroost Sorainen.
Minu kaks aastat iduinvestorina: suurem osa rahast on läinud
Ma olen nüüdseks olnud kaks aastat ingelinvestor! Hip-hip-hurraa! Sellega on hea aeg vaadata, kuidas läheb mu iduinvesteeringutel, millega olen seni kaotanud kaks kolmandikku oma sissepandud rahast.
Ma olen nüüdseks olnud kaks aastat ingelinvestor! Hip-hip-hurraa! Sellega on hea aeg vaadata, kuidas läheb mu iduinvesteeringutel, millega olen seni kaotanud kaks kolmandikku oma sissepandud rahast.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Valitsus eraldas toimetulekuks lisaraha
Valitsus otsustas täna, et eraldab omavalitsustele täiendavalt toetusfondist 4 miljonit eurot toimetulekutoetuse ja rahvastikutoimingute järsult suurenenud kulude katmiseks.
Valitsus otsustas täna, et eraldab omavalitsustele täiendavalt toetusfondist 4 miljonit eurot toimetulekutoetuse ja rahvastikutoimingute järsult suurenenud kulude katmiseks.

Olulisemad lood

Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.