Udu Suurbritannia kohal

1009 – nii mitu päeva lahutab kaht kuupäeva, 23. juunit 2016 ja 29. märtsi 2019 ehk Brexiti üht ja teist otsa. Algusest on möödas 753 päeva, kell tiksub viimast veerandit ning aegamisi selgub lahkumise sisuline tähendus.

Möödunud neljapäeval tutvustas Suur­britannia valitsus 100 lehekülje pikkust versiooni oma Brexiti visioonist, mis lihtsustades tähendaks ühtset turgu ja reeglistikku kaupadele, aga mitte teenustele, ning lõppu inimeste vabale liikumisele.

Majandus- ja rahandusteadlane Katrin Tinn (Imperial College Business School) sõnas, et arvestades, et teenustesektoril, pidades eelkõige silmas finantssektorit, on Suur­britannia majanduses keskne roll, kahjustab selle piiramine majandust. Möödunud aastal lõi teenustesektor ligi 80% Suurbritannia kogulisandväärtusest.

“Samas on teenuseid ja rahavooge keerulisem piirata kui kaubavooge. Teenuseid osutavaid firmasid on ka võimalik kiiremini ühest kohast teise viia ning senised sammud tunduvad piiratud. Osa finantsinstitutsioone ei sõltu ka otseselt Euroopa Liidust, vaid sellest, kus nende investorid ja kliendid asuvad. Kui investorid ja kliendid liiguks, liiguks ilmselt ka firmad,” rääkis Tinn.

Valitsuse ettepanek vajaks ühelt poolt Brexiti tugevamate toetajate heakskiitu, teiselt poolt peab see olema ka aktsepteeritav ­Euroopa Liidule. “Suurbritannias on valijaskond jätkuvalt pooleks ning veidi tüdinenud. Nii Euroopa Liidu pooldajad kui ka vastased näivad olevat ühel nõul ühes asjas – läbirääkimised on siiani läinud üsna halvasti. Samas on viimase aja valitsuse sammud ja mõne valitsusliikme tagasiastumine tekitanud veidi optimismi nn pehmema Brexiti pooldajate poolel,” märkis Tinn.

Karmima Brexiti pooldajatest andsid oma suhtumisest märku möödunud nädala alguses kaks ministrit, kes otsustasid ametist loobuda – Brexiti minister David Davis ning välisminister Boris Johnson. Viimane oli ka üks olulisemaid lahkumiskampaania reklaaminägusid. “Briti valijatele oli lubatud, et nad saavad kontrollida oma immigratsioonipoliitikat, saada tagasi kontroll raha üle, mis praegu kulutatakse Euroopa Liidule, ning kõige tähtsamana – et saaks vastu võtta seadusi iseseisvalt, oma riigi inimeste huvides,” kirjutas Johnson lahkumiskirjas. “See unistus on suremas, lämbudes kasututesse kahtlustesse.”

Teisalt sõnas Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier teisipäeval New Yorgis, et Suurbritannia peab arvestama sellega, et Euroopa Liidule pole vastuvõetav ühisturu teenuste kokkulepe, kus mõlemal osapoolel on oma standard. Ta lisas, et selline lahendus läheks vastuollu finantsstabiilsuse, investorite kaitse, turu terviklikkuse ning võrdsete tingimuste eesmärkidega. Teisalt märkis ta, et kokkulepe on 80% ulatuses olemas.

Bloombergi teatel hoiatavad Euroopa Liidu ametnikud ettevõtteid, et võimalus kokkulepet mitte saavutada on koguni kuni 50 protsenti, ning seega peaksid nad kiirendama ettevalmistusi selliseks stsenaariumiks.

Rahvusvahelisi äriteenuste pakette vahendava ettevõtte 1Office Groupi partner Ivar Veskioja ütles, et Brexitiks valmistumine on mõistlik alates hetkest, kui on teada lahkumistingimused. “Ühisturule jäämise korral pole erilisi ettevalmistusi vaja, ühisturult lahkumise korral on Suurbritannia turul tegutsemiseks vaja analüüsi välisettevõtjatele parimate lahenduste pakkumiseks.”

Ebaselget on veel palju. “Boris Johnsoni ja David Davise lahkumise järel on kindel see, et mitte miski pole kindel. Peaminister on absurdisituatsioonile lähedal, kus ühtegi rahuldavat lahendust ei ole silmapiiril ning pole võimalik partei vastanduvatele pooltele sobivat kompromissi Euroopa Liiduga kokku leppida,” märkis ta.

Ettevõtte tegevjuht Ragnar Everest lisas, et kohapealt vaadates on näha, et usk poliitikutesse on kesine. Samas kiputakse suurettevõtete pankrotte või koomaletõmbamisi tema hinnangul liigselt Brexitiga siduma. “Olukorras, kus koondatakse sadu inimesi, on rahvas loomulikult tige ning otsitakse süüdlasi, kuid üks-ühele seost Brexitiga on ilmselt raske luua.”

Katrin Tinn tõi esile, et kui majandusteooria seisukohalt on keeruline leida põhjusi, miks väiksem integratsioon ning kauba- ja teenustevahetus makromajandusele kasulik oleks, siis ka halvas olukorras võib alati leida võitjaid. “Näiteks Frankfurt, Dublin ja mõned muud Euroopa suurlinnad võivad võita juurde finantsteenuste osutajaid. Kõigil Euroopa Liidu riikidel on võimalik võita juurde uusi firmasid ja talente, keegi võidab Brexiti tulemuste spekulatsioonist finantsturgudel, keegi kusagil maksab võib-olla vähem makse. Samas on Suurbritannias raske näha, kuidas võidaks valdav osa Brexiti poolt hääletajatest, kes on Londonist kaugematest ja väiksematest paikadest.”

Reedel koguneb Michel Barnieri juhtimisel Brüsselis Brexiti nõukogu, kus arutatakse Briti valitsuse pakutud plaani. Eesmärk on saada kokkulepe oktoobriks, kus see tuleks arutelule Euroopa Ülemkogus.

Möödunud aastal oli kahe osapoole vaheline kaubavahetuse kogusumma rohkem kui 423 miljardit naela (478 miljardit eurot), lennukitega liikles möödunud aastal 164 miljonit reisijat kahe regiooni vahet.

Plaanis on luua uus vabakaubandusala kaupadele, mille eesmärk on kaitsta viimase 40 aasta jooksul välja kujunenud integreeritud tarneahelaid.

Ühine vabakaubandusala on vajalik, kuna nii Euroopa Liit kui ka Suurbritannia on koduks tugevale tootmissektorile, kus kaupade tootmine toimub harva ühes asukohas – auto-, lennu-, kemikaalide-, elektroonika-, masinate- ning ravimitööstuses.

Ühine reeglistik hõlmab ka põllumajandus- ja toiduainetööstust, samas kattes vaid need reeglid, mis on vajalikud häirimatuks kaubavahetuseks piiril. Selleks lubab Suurbritannia valitsus sõlmida lepingu, et jätkata sellekohaste ­Euroopa Liidu reeglitega harmoniseerimist.

Kui Suurbritannia parlament otsustab sellekohast seadusandlust mitte vastu võtta, on ta teadlik sellest, et kohustuste rikkumisel on tagajärjed, näiteks mõjutab see turule ligipääsu, ladusat piiriületust ning julgeolekukoostööd.

Suurbritannia valitsus valmistub uue järk-järgult rakenduva tollikorralduse tutvustamiseks, mis eemaldab tollikontrollide vajaduse piiril.

Kolmandatest riikidest Suurbritanniasse tuleva kauba puhul tehakse kindlaks, kas kauba sihtkohaks on Euroopa Liit või Suur­britannia ning vastavalt sellele rakendatakse tariife. Kui sihtkohta ei suudeta tuvastada (hinnanguliselt 4% kaupadest), tuleb maksta kõrgemat tariifi.

Suurbritannial on õigus seada omad tariifid eraldiseisvalt Euroopa Liidust.

Suurbritannia ei paku välja seda, et Euroopa Liit rakendab nende tariife ning kaubanduspoliitikat kolmandatest riikidest pärit kaupadele, mille sihtkoht on Suurbritannia. Seetõttu tuleb kokku leppida mehhanismid, mis suudaksid tagada protsesside kontrollitavuse.

Suurbritannia soovib osaleda aktiivselt Euroopa Liidu tehnilistes komiteedes, mis kujundavad ja rakendavad reegleid, kuid seda ilma hääleõiguseta. See on vajalik, et võimaldada ühiste standardite tunnustamist, jagada kogemusi ning informatsiooni. Eriti on see vajalik agentuurides, mis puudutavad tugevalt reguleeritud sektoreid nagu meditsiin, keemiatööstus ning lennundus. Suurbritannia jätkaks ka nendes rahalist panustamist.

Teenuste sektor loob ligi 80% Suur­britannia kogulisandväärtusest väärtuses 1,46 triljonit naela (1,65 triljonit eurot). Viiendik ülejäänud Euroopa Liidu riikide teenuste impordist ja ekspordist liikus vastavalt kas Suurbritanniast või Suurbritanniasse.

Uued majanduslikud ning regulatiivsed kokkulepped finantsteenustele säilitaks ühisest integreeritud turust tulenevad kasud ning kaitseks finantsstabiilsust, samas arvestaks, et mõlemal osapoolel on õigus kontrollida ligipääsu oma turule. Plaanis nenditakse, et see kokkulepe ei suuda asendada praegust korda. Sama stsenaarium laieneks teenustele ning investeeringutele.

Arvestades, et kaks osapoolt alustavad identsete reeglite ning seotud järelevalveasutuste raamistikuga, loodab Suurbritannia valitsus saavutada kokkuleppe, kus turule ligipääs oleks võimalikult väheste barjääridega. Samuti sätteid, mis tagaksid finants­kapitali vaba ning kiire liikumise, et vastata igapäevastele ärilistele vajadustele.

Valitsus pakub välja, et kahe osapoole vahel toimub edaspidi vastastikune samaväärsete olude (näiteks kvalifikatsioonide) tunnustamine.

Uus reeglite raamistik peaks sisaldama printsiipe, mis kirjeldavad edasist suhete juhtimist, tugevat koostööd järelevalves ja dialoogi regulatsioonide loomisel. Samuti kirjeldama, milline näeb välja protsess, kus üks osapool tahab vastastikusest tunnustamisest loobuda. See tähendaks, et oleksid kindlad ajakavad ning ette­teatamistähtajad, mis on sobivuses muutuste suurusega. Vastastikune tunnustamise lõpetamine võib ka toimuda vaid kindlas valdkonnas.

Samas peavad olema paigas kaitsemehhanismid, mis suudaksid vältida ootamatutest reeglite muudatustest tingitud riske finantsstabiilsusele, turu terviklikkusele või tarbijakaitseõigustele.

Inimeste vaba liikumine sellisel kujul lõpetatakse.

Piirikontrolli ei tule Iiri saare sees ehk Põhja-Iirimaa ja Iiri vahel. Iiri kodakondsetel on Suurbritanniasse liikumisel eristaatus võrreldes teiste Euroopa Liidu kodanikega.

Mõlemapoolne viisavaba reisimine on lubatud turismiks ning lühiajalisteks ärireisideks. Viimane tähendab ainult makstud tööd piiratud ning selgelt defineeritud tingimuste alusel.

Turistid ja ärireisijad ei peaks rutiinselt piirikontrollis vastama küsimustele oma visiidi eesmärgi kohta.

Puhkusel kehtiks Euroopa ravikindlustuskaart.

Eesmärk on võimaldada ettevõtetele korporatsioonisisest töötajate liikumist, võttes aluseks senised kokkulepped, mis on sõlmitud Euroopa Liidu väliste riikidega.

Eraldi kokkulepped tudengite jaoks, sama otsitakse teadlastele.

Suurbritannia valitsuse eesmärk on minimeerida barjääre kahe osapoole vahelisel kaubavahetusel.Jätkub koostöö energia- ja transpordisektorites.

Ühine reeglistik riigi abile.

Suurbritannial on õigus sätestada enda kaudseid või otseseid maksumäärasid, sealhulgas valida minimaalseid maksumäärasid.

Suurbritannial oleks kontroll, kuidas subsideerida põllumajandus-, kalandus- ning toiduainetööstust.Mõlemad pooled lubavad mitte langetada standardeid keskkonna- ja tööalastes reeglites. Seni kehtivad töötajate õigused jätkuvad Suurbritannia seadustes ka pärast lahkumispäeva.

Suurbritannia jätkab osalemist Euroopa Liidu teadusprogrammides.

Säilib andmete vaba liikumine, et jätkata äri- ning julgeolekualast koostööd, samuti inimeste andmete kaitse.

Luuakse ühine komitee, kus saaks lahendada ka omavahelisi vaidlusi. Juhtiv organ koguneks kaks korda aastas.

Pannakse mõlema poole jaoks paika võimalus reegleid üle vaadata mingi aja jooksul.

Kokkulepete muutmine võib tingida rahalist kompensatsiooni või mingis valdkonnas koostöö katkestamist. Rikkumiste vastu kasutusele võetud meetmed peaksid võimalusel olema proportsionaalsed, ajutised ning lokaliseeritud.

Suurbritannial on õigus alustada läbirääkimisi, sõlmida ning ratifitseerida teisi kaubanduskokkuleppeid üleminekuajal (29. märts 2019 kuni 2020. aasta lõpp). Uued kaubanduslepped võivad jõustuda alates 1. jaanuarist 2021.

Miski pole kokku lepitud enne, kui kõik on kokku lepitud.

Allikas: White Paper