Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lämmatis Helsingis: kuidas linn maailma liidrid vastu võttis

    Esmaspäevane Helsingi tervitas Ameerika Ühendriikide presidenti Donald Trumpi ja Venemaa presidenti Vladimir Putinit meeleavaldustega.

    USA riigipea Donald Trumpi ja Vene presidendi Vladimir Putini kohtumine Helsingis.Foto: Andras Kralla
    Esmaspäeva hommikune Helsingi on veel inimhõre. Linn ärkab koos kaupluste ja kohvikutega kümne paiku. Samal ajal kogunevad esimesed meeleavaldajad, et edastada mõlemale maailma superriigi liidrile oma tervitus.
    "Make human rights great again," seisab plakatitel raudteejaama ja Kamppi kaubanduskeskuse esistel platsidel. Peatud viivuks, et olukorda uudistada, ja juba ulatabki keegi noor sulle flaieri kirjaga "PUT-IN People First, Humanity TRUMPs Hate".
    „President Putin ja president Trump vastutavad inimõiguste rikkumise eest oma kodumaal ja rahvusvaheliselt. Soovime, et riigijuhid võtaksid inimõigused oma agendasse,“ ütles maailma suurima rahvusvahelise inimõiguste organisatsiooni Amnesty International pressiesindaja Kaisa Väkiparta. Ainuüksi Helsingis 40 000 liikmega esindatud ühenduse kõneisiku sõnul on mõlemal riigipeal keskne roll Süüria sõjas. Tänaseks ligemale kümnendi kestnud konfliktis toime pandud rikkumised peavad saama vastutajad.
    Teiseks tõi Väkiparta seksuaalvähemuste olukorra Tšetšeenias. Teadupärast pole nende elu Venemaa riigipea isaliku hoolitsuse mõjul oma kodumaal kõige vikerkaarevärvilisem. „Soovime, et nii president Trump kui ka Sauli Niinistö sellele teemale tähelepanu pööraksid,“ soovis ta.
    Trumpile heidavad inimõiguslased ette Kesk-Ameerika asüülitaotlejate kohtlemist Ühendriikide-Mehhiko piiril. Donald Trumpi korraldusel kerkib riigi lõunapiirile kaitsemüür, et piirata sisserännet riiki. Ehitustöid tehatakse relvastatud sõjaväepatrulli valvsa pilgu all. „Helsinkin Sanomat ja suurem osa Soome meediast jagab meie seisukohti. Soovime oma tegevusega mõjutada ka meie presidenti Sauli Niinistöt nendele teemadele tähelepanu juhtima,“ lisas Väkiparta.
    Meedia terav kriitika
    Kriitikat pakub linnapilt mujalgi. Tee lennujaamast riigipeade kohtumispaika on sillutatud väliekraanidega, kus jooksevad vaba ühiskonna alusväärtusi meelde tuletavad kirjad. Helsingi Muusikamaja küljel rippuv suur valgusreklaam tervitab inglis- ja venekeelsete tekstidega "Tere tulemast vaba ajakirjanduse maale, hr president."
    Helsingin Sanomate toimetuse sissepääsu kohal jooksevad Soome suurima päevalehe pealkirjad, mis annavad edasi mõlema mehe mahlakamad väljaütlemised. Protestid on läbimõeldud ja teostatud asjatundlikkusega. Plakatid ei puudu isegi metroodest ja trammipeatustest. „Trump calls media enemy of the people,“ teatab pressikeskuseks kehastunud Finalndia Halli esine trammipeatus.
    Parlamendi vastas asuva kohviku teenindajana räägib, et pühapäeval korraldasid Kokoomuse (Soome Rahvuslik Koalitsioonipartei) noored Eduskunta treppidel oma aktsiooni. „Trepid olid rahvast täis. Kõik avaldasid meelt Donald Trumpi poliitika vastu," kirjeldas teenindajana.
    Vastuolulised hoiakud
    Kohalike meeleolu on vaoshoitum. Keskpäeval kogunetakse Helsingi peatänava Mannerheimintie serva. Kohalikud, välismaalased, televisioon. Korda hoidma saabuvad politseiüksused. Rinnuni habemetes tursked vennad jätavad esmapilgul rohkem viikingibande mulje. Üks käsi relval, teises Pepsi pudel.
    Kolmekümnekraadisest kuumast ja ootusärevusest hoolimata säilitavad kohalikud põhjamaise karguse. „Võrreldes Briti ja muu lääne meediaga oleme Trumpi suhtes neutraalsemad, kuigi meediale meeldib rõhutada, et enamik soomlasi ei soosi ei Trumpi ega Putini poliitikat,“ sõnas Vaasast Helsingisse puhkusereisile sõitnud Tuomas Saikkonen, igapäevaselt ehitussektoris müügijuht.
    Venemaagi suunal ei jagata esmalt mitte kriitikat, vaid lootust konstruktiivseks koostööks. Oma rikkuste ja avarusega on idanaaber atraktiivne äripartner, eesotsas vähem kui 400 kilomeetri kaugusele jääva Peterburiga. Samas annavad ajaloost saadud kogemus ja suurriigi ettearvamatu käitumine mõistetava põhjuse ettevaatlikuseks. „Enamik soomlasi usub dialoogi, kuid alati tuleb valmis olla halvimaks. President Niinistö soovibki kohtumisel rääkida julgeolekuolukorrast Balti regioonis. Vaadata üle õhuruumi ja mereteede reeglid,“ sõnas Saikkonen.
    Enne kella poolt kaht hakkavadki kostuma autosireenid. Kaamerad lülitatakse sisse. Esimesena sõidab kohtumispaika must autokolonn Ühendriikide lippude all. Masinaid on kõvasti üle kümne. Veerand tundi pausi ja järgneb Vene Föderatsiooni vapikotkaga ehitud lippude lehvides president Putini õukond.
    Kohtumisele on lubatud vaid valitud meediaväljaannete esindajad. Privileegi saavad suured Venemaa ja USA kanalid nagu CNN, Washington Post või Rossiya-1. Teistel tuleb leppida otseülekandega Finlandia Hallis.
    Ajakirjanikest kolleegidega tõsisematel teemadel vestelda pole mõtet. Küsid mõnelt Venemaa või Hiina ajakirjanikult Eesti kohta ja vastuseks on tõrjuv vaikimine. Siia on tuldud tööd tegema, mitte lobisema.
    Kui uurida rahvalt tänaval, millega Eesti Soomes silma on jäänud, siis eeskätt juubeliaastaga. Samuti ei ole aktsiiside mõjul kuhugi kadunud alkoturism. „Tallinnas on alkoholihinnad küll tunduvalt tõusnud, kuid me käime endiselt ühepäevastel ostureisidel. Alkoholi kõrval on teised meeliskaubad kingad ja ravimid,“ sõnas laudade koristamisega ametis olnud teenindajana töö kõrvalt.
    Ettevõtja jäi kuivale
    Mõneti üllatavalt ei toonud suurkohtumine peatänava serva jäävatele kohvikutele ja toitlustuskohtadele kaasa erilist külastajate arvu kasvu. „Ilm on kuum – kõik on mere ääres. Esmaspäev ka,“ põhjendas meediakeskusest loetud meetrite kaugusele jääva Cafe Huvila juhataja Joonas Kyllönen. Ka Helsingin Sanomat toimetuse allkorrusel asuva kohviku teenindaja ning kohaliku taksojuhi sõnul on tööpäev nagu iga teinegi.
    37 fotot
    USA riigipea Donald Trumpi ja Vene presidendi Vladimir Putini kohtumine Helsingis.Foto: Andras Kralla

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Väikeaktsionär sai dividendivaidluses järgmise võidu
Raadiohommikus: kas Putin saavutas Pärsia lahe ääres Läänele kahjuliku pöörde?
Raadiosaated
Ehitusettevõtete TOPi neljas: see on langus, mitte kriis
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Martin Mark: Eesti uus visioon peab olema õigesti fokuseeritud
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Saaremaa edukaima firma juht: „Ütlesite, et mu hääl kõlab tüdinult. See tuleb sellest, et …“ Edetabelis 135 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Bitcoini tänavune hinnaralli hakkab meenutama eelmist mulli
Suurima krüptovaluuta, Bitcoini hind on tõusnud juba üle 42 000 dollari ja on sel aastal kallinenud enam kui 150%, mistõttu eksperdid hoiatavad uue mulli eest.
Suurima krüptovaluuta, Bitcoini hind on tõusnud juba üle 42 000 dollari ja on sel aastal kallinenud enam kui 150%, mistõttu eksperdid hoiatavad uue mulli eest.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Inflatsioon jäi 4 protsendi peale, oktoobris hinnatõus tardus
Tarbijahinnaindeks jäi novembris võrreldes oktoobriga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta novembriga 4 protsenti, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 2,6 protsenti ja teenused 6,5 protsenti kallimad.
Tarbijahinnaindeks jäi novembris võrreldes oktoobriga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta novembriga 4 protsenti, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 2,6 protsenti ja teenused 6,5 protsenti kallimad.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Dubais tegutsev kodumaine burgerifirma aitas kliimakonverentsil uksi avada
Energiasalv, kes otsib Dubais toimuval kliimakonverentsil oma energiasalvestuse projektidele nii investoreid kui tellijaid, on kontaktide loomisel kasu lõiganud ka Dubais tegutsevast Eesti ettevõttest, selgub saatest „Energiatund“.
Energiasalv, kes otsib Dubais toimuval kliimakonverentsil oma energiasalvestuse projektidele nii investoreid kui tellijaid, on kontaktide loomisel kasu lõiganud ka Dubais tegutsevast Eesti ettevõttest, selgub saatest „Energiatund“.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Saaremaa edukaima firma juht: „Ütlesite, et mu hääl kõlab tüdinult. See tuleb sellest, et …“ Edetabelis 135 ettevõtet
Saaremaa parim ettevõtja näeb järgmist aastat tumedates toonides, majanduslanguse süvenemise eest hoiatavad ka teised kohalikud ettevõtjad.
Saaremaa parim ettevõtja näeb järgmist aastat tumedates toonides, majanduslanguse süvenemise eest hoiatavad ka teised kohalikud ettevõtjad.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.