Artikkel
  • Jaga lugu:

    Lämmatis Helsingis: kuidas linn maailma liidrid vastu võttis

    Esmaspäevane Helsingi tervitas Ameerika Ühendriikide presidenti Donald Trumpi ja Venemaa presidenti Vladimir Putinit meeleavaldustega.

    USA riigipea Donald Trumpi ja Vene presidendi Vladimir Putini kohtumine Helsingis.Foto: Andras Kralla
    Esmaspäeva hommikune Helsingi on veel inimhõre. Linn ärkab koos kaupluste ja kohvikutega kümne paiku. Samal ajal kogunevad esimesed meeleavaldajad, et edastada mõlemale maailma superriigi liidrile oma tervitus.
    "Make human rights great again," seisab plakatitel raudteejaama ja Kamppi kaubanduskeskuse esistel platsidel. Peatud viivuks, et olukorda uudistada, ja juba ulatabki keegi noor sulle flaieri kirjaga "PUT-IN People First, Humanity TRUMPs Hate".
    „President Putin ja president Trump vastutavad inimõiguste rikkumise eest oma kodumaal ja rahvusvaheliselt. Soovime, et riigijuhid võtaksid inimõigused oma agendasse,“ ütles maailma suurima rahvusvahelise inimõiguste organisatsiooni Amnesty International pressiesindaja Kaisa Väkiparta. Ainuüksi Helsingis 40 000 liikmega esindatud ühenduse kõneisiku sõnul on mõlemal riigipeal keskne roll Süüria sõjas. Tänaseks ligemale kümnendi kestnud konfliktis toime pandud rikkumised peavad saama vastutajad.
    Teiseks tõi Väkiparta seksuaalvähemuste olukorra Tšetšeenias. Teadupärast pole nende elu Venemaa riigipea isaliku hoolitsuse mõjul oma kodumaal kõige vikerkaarevärvilisem. „Soovime, et nii president Trump kui ka Sauli Niinistö sellele teemale tähelepanu pööraksid,“ soovis ta.
    Trumpile heidavad inimõiguslased ette Kesk-Ameerika asüülitaotlejate kohtlemist Ühendriikide-Mehhiko piiril. Donald Trumpi korraldusel kerkib riigi lõunapiirile kaitsemüür, et piirata sisserännet riiki. Ehitustöid tehatakse relvastatud sõjaväepatrulli valvsa pilgu all. „Helsinkin Sanomat ja suurem osa Soome meediast jagab meie seisukohti. Soovime oma tegevusega mõjutada ka meie presidenti Sauli Niinistöt nendele teemadele tähelepanu juhtima,“ lisas Väkiparta.
    Meedia terav kriitika
    Kriitikat pakub linnapilt mujalgi. Tee lennujaamast riigipeade kohtumispaika on sillutatud väliekraanidega, kus jooksevad vaba ühiskonna alusväärtusi meelde tuletavad kirjad. Helsingi Muusikamaja küljel rippuv suur valgusreklaam tervitab inglis- ja venekeelsete tekstidega "Tere tulemast vaba ajakirjanduse maale, hr president."
    Helsingin Sanomate toimetuse sissepääsu kohal jooksevad Soome suurima päevalehe pealkirjad, mis annavad edasi mõlema mehe mahlakamad väljaütlemised. Protestid on läbimõeldud ja teostatud asjatundlikkusega. Plakatid ei puudu isegi metroodest ja trammipeatustest. „Trump calls media enemy of the people,“ teatab pressikeskuseks kehastunud Finalndia Halli esine trammipeatus.
    Parlamendi vastas asuva kohviku teenindajana räägib, et pühapäeval korraldasid Kokoomuse (Soome Rahvuslik Koalitsioonipartei) noored Eduskunta treppidel oma aktsiooni. „Trepid olid rahvast täis. Kõik avaldasid meelt Donald Trumpi poliitika vastu," kirjeldas teenindajana.
    Vastuolulised hoiakud
    Kohalike meeleolu on vaoshoitum. Keskpäeval kogunetakse Helsingi peatänava Mannerheimintie serva. Kohalikud, välismaalased, televisioon. Korda hoidma saabuvad politseiüksused. Rinnuni habemetes tursked vennad jätavad esmapilgul rohkem viikingibande mulje. Üks käsi relval, teises Pepsi pudel.
    Kolmekümnekraadisest kuumast ja ootusärevusest hoolimata säilitavad kohalikud põhjamaise karguse. „Võrreldes Briti ja muu lääne meediaga oleme Trumpi suhtes neutraalsemad, kuigi meediale meeldib rõhutada, et enamik soomlasi ei soosi ei Trumpi ega Putini poliitikat,“ sõnas Vaasast Helsingisse puhkusereisile sõitnud Tuomas Saikkonen, igapäevaselt ehitussektoris müügijuht.
    Venemaagi suunal ei jagata esmalt mitte kriitikat, vaid lootust konstruktiivseks koostööks. Oma rikkuste ja avarusega on idanaaber atraktiivne äripartner, eesotsas vähem kui 400 kilomeetri kaugusele jääva Peterburiga. Samas annavad ajaloost saadud kogemus ja suurriigi ettearvamatu käitumine mõistetava põhjuse ettevaatlikuseks. „Enamik soomlasi usub dialoogi, kuid alati tuleb valmis olla halvimaks. President Niinistö soovibki kohtumisel rääkida julgeolekuolukorrast Balti regioonis. Vaadata üle õhuruumi ja mereteede reeglid,“ sõnas Saikkonen.
    Enne kella poolt kaht hakkavadki kostuma autosireenid. Kaamerad lülitatakse sisse. Esimesena sõidab kohtumispaika must autokolonn Ühendriikide lippude all. Masinaid on kõvasti üle kümne. Veerand tundi pausi ja järgneb Vene Föderatsiooni vapikotkaga ehitud lippude lehvides president Putini õukond.
    Kohtumisele on lubatud vaid valitud meediaväljaannete esindajad. Privileegi saavad suured Venemaa ja USA kanalid nagu CNN, Washington Post või Rossiya-1. Teistel tuleb leppida otseülekandega Finlandia Hallis.
    Ajakirjanikest kolleegidega tõsisematel teemadel vestelda pole mõtet. Küsid mõnelt Venemaa või Hiina ajakirjanikult Eesti kohta ja vastuseks on tõrjuv vaikimine. Siia on tuldud tööd tegema, mitte lobisema.
    Kui uurida rahvalt tänaval, millega Eesti Soomes silma on jäänud, siis eeskätt juubeliaastaga. Samuti ei ole aktsiiside mõjul kuhugi kadunud alkoturism. „Tallinnas on alkoholihinnad küll tunduvalt tõusnud, kuid me käime endiselt ühepäevastel ostureisidel. Alkoholi kõrval on teised meeliskaubad kingad ja ravimid,“ sõnas laudade koristamisega ametis olnud teenindajana töö kõrvalt.
    Ettevõtja jäi kuivale
    Mõneti üllatavalt ei toonud suurkohtumine peatänava serva jäävatele kohvikutele ja toitlustuskohtadele kaasa erilist külastajate arvu kasvu. „Ilm on kuum – kõik on mere ääres. Esmaspäev ka,“ põhjendas meediakeskusest loetud meetrite kaugusele jääva Cafe Huvila juhataja Joonas Kyllönen. Ka Helsingin Sanomat toimetuse allkorrusel asuva kohviku teenindaja ning kohaliku taksojuhi sõnul on tööpäev nagu iga teinegi.
    USA riigipea Donald Trumpi ja Vene presidendi Vladimir Putini kohtumine Helsingis.Foto: Andras Kralla
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Arco Vara juhtkond muutub
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Marko Pomerants: mida targem oled, seda hullem on läbikukkumine
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kohtla-Järve linn müüs vanurite hooldekodu sisustuse 93 500 euroga
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.

Olulisemad lood

Sõõrumaa Patarei Merekindlusest: ehitus nii palju ei kallinegi, kui kartsime Projekt sai linnalt ehitusloa
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.