Putini kriitik rivistas Danske rahapesus vastutavad eestlased

25. juuli 2018, 02:00
Eesti prokuratuurilt mitu tagasilükkamist saanud Putini kriitik Bill Browder käis välja konkreetsed nimed, kelle tegevust Danske Eesti rahapesu juures uurida tuleks.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180724/NEWS/180729840/AR/0/AR-180729840.jpg
Ainult tellijale

Vladimir Putini kriitik, endine Venemaa investor Bill Browder nõuab, et Eesti alustaks Danske pangas kestnud rahapesu uurimist, ja käis välja inimeste nimed, kes prokuratuuris huvi äratama peaksid.

Peaprokurör Lavly Perlingule ja rahapesu andmebüroole läinud nädalal saadetud kuriteoteates on kirjas kuus juhti ja 20 töötajat, keda Browder kahtlustab rahalise kasu jahtimises. Töötajatena on Äripäeva andmetel kirjas aastate jooksul Danskele töötanud kliendihaldureid, assistente ja Moskva esinduse inimesi.

Browder peab rahapesu ulatust suuremaks kui Taani ajaleht Berlingske – 7,1 miljardi euro asemel käis tema andmetel pangast läbi vähemalt 7,7 miljardit eurot. Ta tõmbab sellest rahast ka niidid suure rahapesuskeemi paljastanud Sergei Magnitski juhtumini, samuti seob ta asjaga Putini sõbra, Panama paberitest tuttava tšellist Sergei Roldugini.

Varem personaal- ja jaepanganduse osakonda vedanud, hiljem ettevõtete panaganduse eest vastutanud Tõnu Vanajuure nimi seisab samuti laekunud kuriteoteates.

„Kurb, et Eesti panka õnnestus Venemaa kuritegelikes huvides aastaid kasutada ning selle eest ei ole tagajärgi rahapesule kaasa aidanud ja varjanud inimestele,“ lausus Browder, kes esitas sel kuul sarnase kaebuse ka Taanis.

Rehe vaikib

Kaebusega on taas pildil Danske Eesti filiaali juhtinud, järjekindlalt rahapesu eitanud Aivar Rehe, keda Browder selles üheks vastutajaks peab. Kaebusele lisavad värvi Rehe kiidusõnad headele majandustulemustele ajal, kui rahapesu täies hoos oli. Rehelt ei õnnestunud eile kommentaari saada. „Mul on koosolek,“ sõnas Rehe ja kordas seda, kui ajakirjanik kriminaalkaebust mainis. Hilisemale kõnele ja kommentaaripalvele Rehe ei vastanud.

Browderi sõnul pidanuks siinsed juhid ennetama rahapesu, teatama kahtlastest klientidest ja töötajatest, keelama hämara taustaga tehingud. Esile tõstab Browder veel filiaali endise juhi Ivar Pae. Ta pakub Browderile huvi ajast, kui ta finantsjuhi ülesandeid täitis.

Samuti on nimekirjas varem personaal- ja jaepangandust vedanud, sel kevadel Danskest lahkunud Tõnu Vanajuur, personalijuht Liina Oks, aastate eest ettevõtete pangandusega tegelenud Marek Začek ja kaebuses töötajate nimekirja sattunud kliendisuhete osakonna juht Meelis Valk. Küll pole kirjas välisresidentide divisjoni juhti Juri Kidjajevit. Začekit ei õnnestunud kätte saada ja Valk teemat ei kommenteerinud.

Dokumentide põhjal koostatud töötajate nimekiri ei pruugi Browderi sõnutsi olla lõplik. Samuti on Browder kindel, et eestlased suudaksid uurimisega alustada, sest osa infost on neil varasemast olemas ja koostööd saaks teha Danskes toimunusse juba süvenenud Europoli ja Ameerikaga.

Kontode rägastik

Browderi sõnutsi on 190 kontot Danskes seotud nn Kljuevi riikidevahelise rahapesu ühendusega. Täpsustuseks, organiseeritud kuritegeliku ühenduse (KOCG) juhti ja Universal Savings Banki omanikku Dmitri Kljuevit peetakse Sergei Magnitskile elu maksnud skeemi loojaks.

Kaebus keskendub pikale perioodile, aastatele 2007–2015. Danske töötajad avasid Browderi andmetel riiulifirmadele 16 kontot, kuhu laekus väliskontodelt 203 miljonit dollarit ehk 173 miljonit eurot, mida ta seostab Magnitski juhtumiga. 16 ettevõttest neli liigutas summasid edasi veel viiele Danske kontole.

Seega on juttu 21 kontost, mis rahapesus olulist rolli mängisid. Maksti kinnisvara, teemantide, autode eest. Browder mainis ka luksuskinnisvara Dubais, mis kuulus tema teada Vene riigilt 196 miljonit eurot varastanutele.

Kontosid ühendavad tüüpilised rahapesu märgid: ettevõtte tegevusest lahknevad või üldised tehingute selgitused, olematud kulud, firmadel ei ole äritegevust ja tegelikud kasusaajad varjavad end. Nende asemel olid sisuliselt tankistid, nii Lätist kui Panamalt, kes pole kursis firmas toimuvaga ja kelle nimelt leiab varasemast arvukalt ettevõtteid. Samuti ei näe firmad vaeva majandusaasta aruannete esitamisega, kuigi suudavad liigutada sama suuri summasid nagu suurettevõtted.

Browderi sõnul on Eesti ja Taani õigussüsteemi ülesanne tuvastada, millist rolli täitsid Danske Banki tippjuhid, Eesti filiaali juhid ja töötajad ajal, kui pangas käis rahapesu. Panga teadetest tuleb Browderi hinnangul välja, et teati, kui suur risk Eestis mitteresidentide äriga kaasneb.

Loodab uurimisele

Browder loodab, et Eesti prokuratuur võtab vedu, kuigi mitu varem esitatud kaebust ei ole uurimiseni viinud. „Nüüd on rahapesukahtluse ulatus paljastatud, samuti töötajate roll Eesti filiaalis, lisaks seos Venemaa kõrgete tegelastega, kaasa arvatud Rolduginiga, seega peaks ka huvi suurem olema,“ ütles Browder.

Kuriteoteate Danske vastu pani ta sel kuul teele ka Taanis, mis veel viis aastat tagasi sarnase kaebuse tagasi lükkas.

Rahapesu andmebüroo eesotsas juhi Madis Reimandiga kaebust ei kommenteerinud, viidates konfidentsiaalsusele. Riigiprokuratuur kinnitas aga, et neil on rahapesu andmebürooga rahapesu tõkestamine teravdatud tähelepanu all ning kuriteotunnuste ilmnemisel alustatakse kriminaalmenetlust.

Varem esitatud kuriteoteadete alusel menetlusi ei alustatud, kuna info ei olnud piisav, märkis prokuratuuri avalike suhete nõunik Kaarel Kallas ja tõdes, et rahapesus süüdistuse esitamiseks tuleb ära tõendada, et raha on kuritegeliku päritoluga.

Kallas märkis, et kui kuritegu on näiteks toime pandud pikka aega tagasi välismaal ja firma on tegevuse lõpetanud, siis võib uurimine lõppeda tupikus.

Vanajuur: hinnanguid andku teistsugused asutused

Aprillis Danskest lahkunud, aastaid tagasi personaal- ja jaepanganduse eest vastutanud Tõnu Vanajuur sõnas, et hinnanguid Danskes toimunule saavad anda „teistsugused asutused“.

Järgneb osa vestlusest Tõnu Vanajuurega.

Kuidas suhtute sellesse, et kaebus esitati?

Veel kord – kuna kuulen esimest korda sellest, siis asjaomased asutused menetlevad ja kui saan sellega kurssi, tekib mul ka seisukoht.

Kas tunnete, et olete midagi valesti teinud?

Ma küll ei tea, et oleksin teinud midagi, et selline kaebus peaks olema esitatud.

Oleksite saanud midagi teisiti teha?

Selliseid üldistusi ei tahaks teha, eriti ajakirjanduses.

Miks mitte? Alati vaadatakse juhtide suunas.

Mida oleksin saanud teha kümme aastat või rohkem tagasi, on mul väga raske kommenteerida. Tegemist on ebameeldiva seigaga. Eks inimene iga päev tagantjärele hinnates mõtleb, kuidas ta oleks saanud ühte asja teha üht- või teistpidi. Ma ei hakka võtma seisukohta ühele või teisele tegevusele.

Praegu on jäänud Danske Banki juhtide sõnadest mulje, et põhivastutajad on Eestis. Milline teie mulje on?

Ma ei hakka loopima palli ühest kohast teise. See ei aita mitte kellelegi mitte midagi kaasa.

Kas Danskes käis rahapesu või mitte?

Hinnanguid saavad anda teistsugused asutused – kuivõrd seda endine pangatöötaja teha saab.

Kas olete mõelnud, mis pidanuks olema teisiti, et ei ilmuks uudiseid, kuidas pank aastaid rahapesuga tegeles?

Loomulikult oleksime pidanud inimeste teadlikkust antud teemal varem suurendama, tegema investeeringuid tehnoloogiasse. Baltikum oli iseseisva tehnoloogia peal kahjuks.

Kes on Bill Browder?

Finantsist Bill Browderile kuulub investeerimisfond Hermitage Capital Management, mille kaudu oli ta kuni 2005. aastani Venemaa suurim välisinvestor – siis keelati tal riiki sisenemine, pärast mida sai temast valjuhäälne Kremli kriitik ning aktivist. Veel hiljuti võttis tema nime ootamatult suhu Vladimir Putin.

Just Hermitage’i heaks töötas kümmekond aastat tagasi advokaat Sergei Magnitski, kes paljastas Vene siseministeeriumi kõrgete ametnike paarisaja miljoni euroni küündinud maksupettuse, mis kahjustas Hermitage’i.

Vene võimud esitasid 2008. aastal maksupettuse süüdistuse hoopis Magnitskile endale. Jurist pandi vangi, kus ta aasta aega hiljem kahtlastel asjaoludel suri. Sellest ajast saadik on Hermitage Capital ja Browder üritanud tõestada, et Magnitski rääkis tõtt.

Magnitski seaduse taga

Browderi kihutustöö tulemusena jõustus Ameerikas 2012. aastal nn Magnitski seadus, mis võimaldab inimõiguste rikkumisega seotud Vene kodanikele seada sanktsioone, külmutada nende varad ning keelata neil riiki sisenemine.

Eelmisel nädalal kerkis Browder pärast Ameerika presidendi Donald Trumpi ja Vene liidri Vladimir Putini tippkohtumist taas leheveergudele. Nimelt mainis Putin teda nimeliselt – osana tingimustest, mille alusel lubaks Venemaa Ameerikal kuulata üle 12 Vene kodanikku, keda ameeriklased kahtlustavad 2016. aasta Ameerika presidendivalimistesse sekkumises.

Venemaa tahab üle kuulata

Putin ütles, et see oleks võimalik – juhul kui ameeriklased vastavad samaga ning võimaldavad Vene ametivõimudel kuulata üle Ameerika ametiisikuid, kes on väidetavalt seotud ebaseadusliku tegevusega Venemaal.

„Näiteks võib konkreetse juhtumi puhul esile tuua härra Browderi. Härra Browderi äripartnerid on Venemaal teeninud enam kui 1,5 miljardit dollarit. Nad pole kunagi makse maksnud, ei Venemaal ega ka Ameerika Ühendriikides, ja sellest hoolimata on raha riigist välja rännanud. See kanti Ameerika Ühendriikidesse. Nad andsid suure hulga raha, 400 miljonit dollarit, panusena Hillary Clintoni kampaaniasse,“ väitis Putin.

Ootamatu mainimine

On pigem ebatavaline, et Putin enda vastaste nime avalikult välja ütleb, näiteks pole ta üheski avalikus esinemises lausunud avalikkuses ilmselt tuntuima opositsionääri Aleksei Navalnõi nime. Tavaliselt kasutab ta väljendeid nagu „kõnealune isik“ või „see inimene“.

Browder tõdes, et Putin tegi vea, kui tahtis teda 12 Vene agendi vastu vahetada – nimelt läks ta vale riigipea juurde. „Ehkki ma olen sündinud Ameerikas, emigreerusin ma 29 aastat tagasi Ühendkuningriiki ning olen Suurbritannia kodanik,“ märkis ta.

Browder lisas, et ta pole teinud ühtegi poliitilist annetust ei Hillary Clintonile ega ühelegi teisele poliitilise kandidaadile.

„See kuulub samasse kategooriasse kui teised Vene valitsuse süüdistused minu pihta: nad on süüdistanud mind sarimõrvar olemises; nad süüdistasid mind, et olen CIA või MI6 agent, kelle eesmärk on hävitada Vene valitsus; ning nad süüdistasid, et mul õnnestus mingil moel 1990ndatel varastada 4,8 miljardit dollarit IMFi raha, mis oli mõeldud Vene riigikassale,“ kirjutas finantsist Time’is eelmisel nädalal ilmunud artiklis.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. July 2018, 20:12

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing