Putini kriitik rivistas Danske rahapesus vastutavad eestlased
Vladimir Putini kriitik, endine Venemaa investor Bill Browder nõuab, et Eesti alustaks Danske pangas kestnud rahapesu uurimist, ja käis välja inimeste nimed, kes prokuratuuris huvi äratama peaksid.
Peaprokurör Lavly Perlingule ja rahapesu andmebüroole läinud nädalal saadetud kuriteoteates on kirjas kuus juhti ja 20 töötajat, keda Browder kahtlustab rahalise kasu jahtimises. Töötajatena on Äripäeva andmetel kirjas aastate jooksul Danskele töötanud kliendihaldureid, assistente ja Moskva esinduse inimesi.
Browder peab rahapesu ulatust suuremaks kui Taani ajaleht Berlingske – 7,1 miljardi euro asemel käis tema andmetel pangast läbi vähemalt 7,7 miljardit eurot. Ta tõmbab sellest rahast ka niidid suure rahapesuskeemi paljastanud Sergei Magnitski juhtumini, samuti seob ta asjaga Putini sõbra, Panama paberitest tuttava tšellist Sergei Roldugini.
„Kurb, et Eesti panka õnnestus Venemaa kuritegelikes huvides aastaid kasutada ning selle eest ei ole tagajärgi rahapesule kaasa aidanud ja varjanud inimestele,“ lausus Browder, kes esitas sel kuul sarnase kaebuse ka Taanis.
Rehe vaikib
Kaebusega on taas pildil Danske Eesti filiaali juhtinud, järjekindlalt rahapesu eitanud Aivar Rehe, keda Browder selles üheks vastutajaks peab. Kaebusele lisavad värvi Rehe kiidusõnad headele majandustulemustele ajal, kui rahapesu täies hoos oli. Rehelt ei õnnestunud eile kommentaari saada. „Mul on koosolek,“ sõnas Rehe ja kordas seda, kui ajakirjanik kriminaalkaebust mainis. Hilisemale kõnele ja kommentaaripalvele Rehe ei vastanud.
Browderi sõnul pidanuks siinsed juhid ennetama rahapesu, teatama kahtlastest klientidest ja töötajatest, keelama hämara taustaga tehingud. Esile tõstab Browder veel filiaali endise juhi Ivar Pae. Ta pakub Browderile huvi ajast, kui ta finantsjuhi ülesandeid täitis.
Samuti on nimekirjas varem personaal- ja jaepangandust vedanud, sel kevadel Danskest lahkunud Tõnu Vanajuur, personalijuht Liina Oks, aastate eest ettevõtete pangandusega tegelenud Marek Začek ja kaebuses töötajate nimekirja sattunud kliendisuhete osakonna juht Meelis Valk. Küll pole kirjas välisresidentide divisjoni juhti Juri Kidjajevit. Začekit ei õnnestunud kätte saada ja Valk teemat ei kommenteerinud.
Dokumentide põhjal koostatud töötajate nimekiri ei pruugi Browderi sõnutsi olla lõplik. Samuti on Browder kindel, et eestlased suudaksid uurimisega alustada, sest osa infost on neil varasemast olemas ja koostööd saaks teha Danskes toimunusse juba süvenenud Europoli ja Ameerikaga.
Kontode rägastik
Browderi sõnutsi on 190 kontot Danskes seotud nn Kljuevi riikidevahelise rahapesu ühendusega. Täpsustuseks, organiseeritud kuritegeliku ühenduse (KOCG) juhti ja Universal Savings Banki omanikku Dmitri Kljuevit peetakse Sergei Magnitskile elu maksnud skeemi loojaks.
Kaebus keskendub pikale perioodile, aastatele 2007–2015. Danske töötajad avasid Browderi andmetel riiulifirmadele 16 kontot, kuhu laekus väliskontodelt 203 miljonit dollarit ehk 173 miljonit eurot, mida ta seostab Magnitski juhtumiga. 16 ettevõttest neli liigutas summasid edasi veel viiele Danske kontole.
Seega on juttu 21 kontost, mis rahapesus olulist rolli mängisid. Maksti kinnisvara, teemantide, autode eest. Browder mainis ka luksuskinnisvara Dubais, mis kuulus tema teada Vene riigilt 196 miljonit eurot varastanutele.
Kontosid ühendavad tüüpilised rahapesu märgid: ettevõtte tegevusest lahknevad või üldised tehingute selgitused, olematud kulud, firmadel ei ole äritegevust ja tegelikud kasusaajad varjavad end. Nende asemel olid sisuliselt tankistid, nii Lätist kui Panamalt, kes pole kursis firmas toimuvaga ja kelle nimelt leiab varasemast arvukalt ettevõtteid. Samuti ei näe firmad vaeva majandusaasta aruannete esitamisega, kuigi suudavad liigutada sama suuri summasid nagu suurettevõtted.
Browderi sõnul on Eesti ja Taani õigussüsteemi ülesanne tuvastada, millist rolli täitsid Danske Banki tippjuhid, Eesti filiaali juhid ja töötajad ajal, kui pangas käis rahapesu. Panga teadetest tuleb Browderi hinnangul välja, et teati, kui suur risk Eestis mitteresidentide äriga kaasneb.
Loodab uurimisele
Browder loodab, et Eesti prokuratuur võtab vedu, kuigi mitu varem esitatud kaebust ei ole uurimiseni viinud. „Nüüd on rahapesukahtluse ulatus paljastatud, samuti töötajate roll Eesti filiaalis, lisaks seos Venemaa kõrgete tegelastega, kaasa arvatud Rolduginiga, seega peaks ka huvi suurem olema,“ ütles Browder.
Kuriteoteate Danske vastu pani ta sel kuul teele ka Taanis, mis veel viis aastat tagasi sarnase kaebuse tagasi lükkas.
Rahapesu andmebüroo eesotsas juhi Madis Reimandiga kaebust ei kommenteerinud, viidates konfidentsiaalsusele. Riigiprokuratuur kinnitas aga, et neil on rahapesu andmebürooga rahapesu tõkestamine teravdatud tähelepanu all ning kuriteotunnuste ilmnemisel alustatakse kriminaalmenetlust.
Varem esitatud kuriteoteadete alusel menetlusi ei alustatud, kuna info ei olnud piisav, märkis prokuratuuri avalike suhete nõunik Kaarel Kallas ja tõdes, et rahapesus süüdistuse esitamiseks tuleb ära tõendada, et raha on kuritegeliku päritoluga.
Kallas märkis, et kui kuritegu on näiteks toime pandud pikka aega tagasi välismaal ja firma on tegevuse lõpetanud, siis võib uurimine lõppeda tupikus.
