Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kinnisvara hinnaindeks püstitas rekordi
kinnisvara hinnaindeksi rekordFoto: Postimees/Scanpix
Maa-ameti kinnisvara hinnaindeks tõusis teises kvartalis 15 aasta ehk selle indeksi arvutamise aja kõrgeimale tasemele. Indeks kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19,3 protsenti ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,7 protsenti.
Tänavu II kvartalis tehti kokku 13 340 ostu-müügitehingut (kinnisasjad, korteriomandid ning hoonestusõigused). Võrreldes teise kvartali tehinguaktiivsust eelmise aasta sama perioodiga, on tehinguaktiivsus langenud üle protsendi, see-eest eelmise kvartaliga võrreldes kasvanud ligi 21 protsendi võrra.
Kuna selle aasta esimene kvartal oli võrdlemisi rahulik, siis teise kvartali tehinguaktiivsuse tõus ning turu elavnemine on loomulik, kommenteeris maa-amet tulemusi. Samuti on võrdluses eelmise aasta IV kvartaliga jäänud tehingute arv selle aasta II kvartalis pea samale tasemele.
Tänavu II kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus üle 893 miljoni euro, mis on ligi 21 protsendi võrra kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil ning 4,4 protsenti kõrgem kui I kvartalis. Koguväärtuse kasv tulenes maa-ameti sõnul peamiselt korteriomandite osakaalu kasvust, kus kapitali maht oli 14,3 protsenti suurem kui eelmises kvartalis. Hoonestatud ja hoonestamata maa koguväärtus samuti kasvas, kuid oluliselt vähem, vastavalt 0,2 protsenti ja 1,3 protsenti.
Korteriomanditega tehti II kvartalis kokku 7249 tehingut, sealhulgas eluruumidega ligi 6000 tehingut. Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2018. aasta II kvartalis oli Eestis kokku 21,2 protsenti, mis on madalam kui kahel eelneval perioodil.
Tallinnas oli uute korterite osakaal kõikide eluruumide tehingutest ligi 30 protsenti. Tallinna linnas uue korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 2234 eurot (+2,9%) ja uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40-55 m2) maksis keskmiselt 97 815 eurot (2037 EUR/m2).
Maa-amet lisab, et kinnisvara hinnaindeksi näitaja, mida koostatakse alates 2003. aastast, on jõudnud kõrgtasemele. Hinnaindeksi kasv oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19,3 protsenti ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,7 protsenti. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 13,8 protsenti, hoonestamata maa 38,7 protsenti ning hoonestatud maa hinnaindeks 14,8 protsenti. Võrreldes eelmise kvartaliga korteriomandite hinnaindeks kahanes 2,2 protsenti, hoonestatud maa hinnaindeks kahanes 3,6 protsenti ning hoonestamata maa osas kasvas 16,6 protsenti.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.