Jesse: reisikindlustusega tekib probleeme haruharva

Hiljuti ilmus Eesti Päevalehes artikkel Tais rolleriõnnetusse sattunud Rasmus Holmist, kes hoolimata rasketest vigastustest sai kindlustusfirmalt soovituse Eestisse tagasi sõita. Swedbanki kindlustusfirma Swedbank P&C Insurance teeb meditsiiniliste otsuste tegemiseks koostööd rahvusvahelise ettevõttega SOS International, kus töötavad arstid teevad kindlustusotsuseid kirjalike dokumentide ning arstidega toimunud vestluse põhjal. Patsienti ennast nad ei külasta. Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ütles Äripäevale, et Swedbanki reisikindlustuse tingimused võivad olla ebaseaduslikud.

Jesse arvates on kõrvaltvaatajal keeruline otsustada, kas asi on seaduspärane või mitte. Küll aga on tema sõnul rahvusvaheline tava, et kindlustusandja tellib meditsiinivaldkonna teenuseid sisse väljastpoolt. "SOS Internationali puhul on tegemist äärmiselt professionaalse ettevõtmisega, mis omab tegevusvõrgustikku väga paljudel riikides ja ka ülevaadet, millised on riikide ja haiglate meditsiinilised võimekused," märkis Jesse.

Küsimus, millises olukorras saab patsient reisida ja millises mitte, tuleb Jesse sõnul esitada meditsiinispetsialistidele. "Kui kindlustusandja ja tema koostööpartner juhtumiga tegelevad, lähtuvad nad alati kannatanu huvidest. Teinekord on ka sihtriigi meditsiiniasutused arvamusel, et mõistlik on inimene lennutada koju ravile, mitte hakata seda tegema kaugel lõunamaal," märkis ta.

Reisikindlustuse peamine eesmärk on aga Jesse sõnul tagada vältimatud esmased kulud, mis reisi jooksul tekivad, ja operatsioon sooritatakse kohapeal tavaliselt siis, kui inimese tervislik seisund vastasel juhul halveneb või valu kestab ebamõistlikult kaua. "Ravikindlustuse eesmärk on tagada vältimatud kulud ja inimese tagasilennutamine tema koduriiki. See ei ole omane ainult Eesti kindlustusandjatele, vaid rahvusvaheliselt tervikuna," lisas Jesse.

Jesse sõnul esinevad vaidlused ravikuludega seoses haruharva. Kui aastas leiab aset pea 20 000 reisikindlustuse juhtumit, siis lepitusorganisse jõudis tema kinnitusel eelmisel aastal vaid 14 vaidlust ja üle-eelmisel aastal 16. "Me räägime ikkagi paaripromillisest osast, kus hakatakse vaidlema. Ka nende vaidluste puhul enamikel juhtudel ei käi vaidlus mitte ravikulude üle, vaid ravitõrke ja pagasi kadumise üle," märkis Jesse.

Kui kannatanu leiab, et temaga on käitutud ebaõiglaselt ja ta väärib mingisugust täiendavat hüvitist, siis selleks on Jesse sõnul riigis ette nähtud omaette mehhanismid. "Kindlustusseltside liidu raames toimib lepitusorgan ja alati on võimalik pöörduda tarbijakaitsesse või kohtusse. Ajakirjanduse kaudu see õiglusemõistmine ei too mingit tulemust," arvas ta.