Riigikohus leidis, et maavanema kehtestatud mereplaneeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises oli jäetud palju asju hindamata argumendiga, et kindlalt ei ole teada arendajate, see tähendab Nelja Energia edasised kavatsused ja tegevuse üksikasjad planeeringu elluviimisel nagu näiteks tuulikute arv, võimsus või kõrgus, selgub kohtu pressiteatest.

See ei ole kohtu hinnangul õige, sest keskkonnamõju hindamise eesmärk on mõjutada arendustegevust varases staadiumis, kui on veel võimalik teha strateegilisi valikuid.

"Keskkonnamõju hindamine ei tohi jääda formaalseks ja jätta niisuguste arendusalade põhimõttelise sobivuse lahtiseks ega piirduda tõdemusega, et selle küsimuse lahendamiseks alles tuleb asuda uuringuid läbi viima," märkis kolleegium.

Kokkuvõttes leidis riigikohus, et mereplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames olid nii tuulikute kui ka neid mandriga ühendavate merekaablite mõjud ja seosed muude tegevustega jäänud välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata.

Sealhulgas ei tehtud nõuetekohast hindamist, et välja selgitada kavandatava tegevuse mõjud Natura aladele ja kaitstavatele liikidele. Seetõttu ei ole planeeringu kehtestamise otsus õiguspärane.

Eeltoodust tulenevalt tühistas riigikohus Hiiu maavanema 20. juuni 2016. aasta mereplaneeringu kehtestamise korralduse tuuleenergia tootmise alade kohta. Muus osas jääb mereplaneering kehtima.

Planeeringu tühistatud osas olid kindlaks määratud tuuleenergia tootmise alad, aga reguleeritud ka näiteks transporti, kalandust ja turismi arendamist. Selle vaidlustasid MTÜ Hiiu Tuul ja teised isikud, kes kaebuses vaidlesid tuuleparkide kavandamise vastu Hiiumaa rannikumeres.