Tõnu Mertsina • 9. august 2018
Jaga lugu:

Töösturite häid aegu varjutab tulevikuhirm

tööstus
tööstus  Foto: Scanpix/Reuters

Aasta esimesel poolel Eestis toodetud kaupade ekspordikasv kiirenes - seda nii jooksev- kui ka püsivhindades. Kui möödunud aastal suurenes eksport rahalises väärtuses 7%, siis sel aastal on see kiirenenud 9 protsendini, kommenteerib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Hinnamuutusega korrigeeritud ekspordi ehk ekspordimahu kasv kiirenes aga eelmise aasta 2 protsendilt selle aasta esimesel poolel 7 protsendini. Aasta esimese viie kuu andmete järgi on Eesti kaupade ekspordikasv ELis esimese kuue kiireima hulgas.

Tugeva kasvu taga põlevkiviõlitooted

Samas on selline tugev ekspordikasv kitsapõhjaline: ligikaudu kaks kolmandikku kasvust tuli põlevkiviõlitoodete väljaveost. Kõige enam suurenes selle kaubagrupi väljavedu Singapuri ja Lätti. Ilma põlevkiviõlitoodeteta oleks ekspordikasv olnud esimesel poolaastal vaid 3%.

Lisaks põlevkiviõlitoodetele aitasid kaupade ekspordi kasvule rohkem kaasa veel puittoodete, masinate ja seadmete ning mööbli väljavedu. Üle pika aja suurenes juunis ka mobiilsideseadmete eksport. Enne seda suurenes selle kaubagrupi väljavedu viimati 2006.aasta novembris.

Samas, kuna mais ja juunis olid elektroonikatoodete eksporditellimused tugevas languses, siis lähikuudeks ei julge nende ekspordikasvu jätkumist prognoosida. Küll aga peaks veel vähemalt lähiajal jätkuma põlevkiviõlitoodete väljaveo tugev kasv, mis muudab Eesti kaupade ekspordi üldpildi oluliselt paremaks.

Riikide lõikes on sel aastal kaupade eksport kõige enam suurenenud Soome, millele järgnevad Singapur, Läti, USA, Saksamaa ja Suurbritannia. Singapuri kõrge koht Eesti ekspordipartnerite hulgas on seotud vaid ühe kaubagrupiga - juba mainitud põlevkiviõlitoodetega. Soomes on juba kolmandat aastat võrdlemisi tugev majanduskasv ning sel aastal võib see isegi eelmise aasta oma ületada ning seega pakkuda ka suuremat nõudlust.

Välisnõudlus nõrgeneb

Esialgsete arvestuste järgi jääb sel aastal Eesti suuremate kaubanduspartnerite keskmine nõudlus eelmise aasta omast veidi tagasihoidlikumaks. Seda näitab ka kaupade ekspordikasv, mis on ilma põlevkiviõlitoodeteta sel aastal tegelikult veidi aeglustunud.

Ekspordihindade kasv on teises kvartalis aga kiirenenud ning see aitab ettevõtete ekspordikäibeid parandada. Samas kasvavad kiiremini ka impordihinnad ning see avaldab ettevõtete finantsseisule omakorda negatiivset mõju. Kõrged tööjõukulud halvendavad eksportivate ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet - Eesti tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime välisturgudel halvenenud.

Eesti tööstusettevõtete lähikuude ekspordikasvu ootus on küll veel varasemate aastate võrdluses üsnagi positiivne, kuid optimism on eelmise aasta tipust järk-järgult allapoole tulnud. Samuti on eksporditellimuste kasv aeglustunud. Kuigi euroala majandus kasvab ostujuhtide indeksi järgi jätkuvalt hästi, on see möödunud aasta lõpu tipust tublisti nõrgenenud. Samuti on maailma kaubandusmahu kasv sel aastal aeglustunud.

Ka järgmisel aastal peaks välisnõudlus veidi nõrgenema, kuid see peaks Eesti ettevõtetele pakkuma ekspordivõimalusi. USA ja ELi vahel on kaubandusega seotud negatiivsed riskid küll vähemalt ajutiselt alanenud, kuid ei saa välistada USA ja Hiina kaubandustüli eskaleerumist ning sellest kahjuliku mõju ülekandumist meie kaubanduspartneritele.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt