Kuidas parandada oma finantsolukorda?

Bret Metsküla, Finantsuudised.ee 02. september 2018, 09:45
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180902/NEWS/180909980/AR/0/AR-180909980.jpg

Umbes kolmandik Eesti inimestest hindab oma majandusseisu heaks või väga heaks, aga palju on ka neid, kes sissetulekute kadudes saaksid hakkama vaid mõne nädala, kirjutab finantsuudised.ee.

Luminori Baltikumi investeerimisnõustamise juht Anton Skvortsov tõdes, et Luminori klientidest on umbes 10–15 protsenti sellised, kellel on vaba vara ja kes seda investeerivad. Finantstagavarasid, sääste ega investeeringuid pole Kantar Emori uuringu põhjal 14 protsendil peredest.

„Iga kümnes elanik arvab, et üldse pole vaja säästa, sest raha väärtus väheneb ja me ei tea, mida tulevik toob,“ kommenteeris Kantar Emori uuringuekspert Lele Aak. „Nemad on need, kes esimesena hätta satuvad, kui sissetulekud ära kaovad.“

Millest alustada?

Majandus on kasvanud ja Skvortsovi sõnul on nüüd väga õige aeg halvemaks ajaks valmistuda. Need leibkonnad, kes iga kuu oma sissetulekutelt raha säästudesse koguvad, suudavad keskmiselt säästa 14% oma netosissetulekutest. Reaalsus on Aagi sõnul aga see, et selle tulemuse viivad kõrgeks pered, kus mõlemal partneril on üsna kõrge sissetulek. Umbes pooled suudavad reaalselt säästa vaid 6–10 protsenti sissetulekutest.

Selleks, et korralikult säästa, on vaja pidada eelarvet. Uuringu järgi peab eelarvet umbes 43% Eesti elanikest. „Ei tundu halb tulemus, aga kui lähemalt vaadata, pilt muutub: neid inimesi, kes rida-realt teavad, kuhu nende raha kulub, on võib-olla ainult iga kümnes,“ kommenteeris Aak. Kõige rohkem kasutatakse eelarve tegemiseks ja tuludel-kuludel silma peal hoidmiseks Excelit või kaustikuid. Mobiilirakendusi ja pankade rahaplaneerijaid kasutatakse vähem. Ülejäänud, kes ütlesid, et nad eelarvet peavad, on pigem sellised, kellel on aimu, kui palju neil iga kuu läheb kommunaalmaksetele, lasteaiale, söögile ja trennidele, aga neil pole ülevaadet, mis summa millele kulub. Aagi sõnul tasub aga iga päev see aeg leida, et kulutused üle vaadata.

Kui palju madratsi all hoida, kui palju investeerida?

Skvortsovi sõnul peaks olema 20% varadest säästudes ehk lühiajalistes turvalistes toodetes, kust raha kiiresti kätte saaks. Tagavara peaks katma 3–6 kuud inimese kuludest. „Tagavararaha peab alati alles olema. Enne eelmist kriisi investeerisid paljud kogu oma raha fondidesse ja pidid hiljem väga odavalt müüma. Neile on jäänud kehv tunne investeerimisest. Kui nad oleks hoidnud neid fonde, oleksid need praegu plussis,“ ütles ta.

Tema sõnul näitas eelmises kriisis saadud kogemus, kui oluline on rahapuhver enne investeerimisega alustamist. „Näeme, et inimesed on selle hästi selgeks saanud, sest puhvrid kasvavad. Nüüd on vaja edasi liikuda ja investeerimisega alustada. Raha on vaja raha teenima panna,“ rääkis Skvortsov. Investeerimise peale võiks mõelda siis, kui raha saab kinni olla vähemalt kolm aastat. Ideaalis oleks minimaalne aeg aga vähemalt kuus aastat.

Instrumentide valik oleneb sellest, kui palju on inimesed valmis oma aega investeerimisele panustama ning kui palju teadmisi ja kogemusi neil on. Nende jaoks, kellel neid pole, tasub minna oma kodupanka, kus inimesi nõustatakse. „Nii seadusest kui ka panga huvidest tulenevalt ei toimu toodete müüki. Ka panga huvides on, et kliendil kasvaks heaolu ja et ta oleks pangale pikaajaline partner,“ sõnas Skvortsov.

Kuhu raha paigutada?

Kuigi paljud leibkonnad kinnisvarasse investeerinud veel ei ole, peetakse seda arvelduskonto kõrval teiseks parimaks kohaks, kuhu oma raha paigutada. Seda peetakse kõige pikemaajaliselt investeeringuks: ühelt poolt soovitaks saada üüritulu, teiselt poolt saaks selle näiteks kümne aasta pärast lastele pärandada. See tundub olevat ka kõige lihtsam viis, kuidas raha paigutada.

Skvortsovi sõnul on põhjus selles, et inimestele meeldib, et asi, mida nad ostavad, on käega katsutav. „Aktsiad on ju lihtsalt internetipangas, aga inimesed võiksid aru saada, et aktsiaid ostes saad sa ka ettevõtte omanikuks,“ sõnas Skvortsov. Kinnisvara on tema sõnul ilmselt ka seepärast populaarne, et hinnad on kiiresti kasvanud. Igaühel on tuttavaid, kes on sellega korralikult teeninud.

„Aga kui pikaajalist perspektiivi vaadata, siis tootlus, mis kinnisvarast tuleb, on aktsiate ja teiste varadega küllaltki sarnane,“ sõnas Skvortsov. Ta ütles, et tasuks mõelda ka likviidsusele. Kinnisvaraga on palju keerulisem kiiresti väljuda: pead hinnas alla tulema ja selleks rohkem tegevusi tegema. Samuti on kinnisvara investeerimise eesmärgil ostes vaja teha rohkem tegevusi kui aktsiaid või fonde ostes: peab leidma üürniku ja käima kohal, kui midagi juhtub. Samuti ei tasu investeerimise mõttes ära ainult üks korter. Tulu, mis sealt tuleb, on suhteliselt sarnane finantsinvesteeringuga, tööd aga oluliselt rohkem. Hinnatõusuga samuti hetkel väga ei tasu arvestada, sest praegu on hinnad juba niigi kõrged.

Kolmandal kohal raha säästmise viisidest on sularaha kodus hoidmine: lausa 38% peredest hoiavad praegu sularaha veel kodus. Kõik muud viisid tunduvad võib-olla natuke keerulised, eeldavad riskivalmidust ja teatud teadmisi. Aktsiatesse ja fondidesse investeerimist natuke kardetakse. „Kuigi pankadel on lahendused olemas, kardetakse teemat arutama minna, sest inimesed arvavad, et nad pole sel teemal kaasarääkimiseks piisavalt targad või et neil peab investeerimiseks kohe palju raha olema,“ sõnas Aak.

Samuti kardetakse meediast palju läbi käinud krüptoraha ja ühisrahastusplatvorme. Aagi sõnul on need seotud suurema riskiga ja teiselt poolt on need keerulised ja nõuavad lisateadmisi. Avatumad nendele teemadele on mehed ja noored (kuni 24aastased) ning kõrgema sissetulekuga inimesed. Konservatiivsemad on naised, vanemad inimesed ja madala sissetulekuga inimesed, toetus Aak uuringule.

Loe ka edasi finantsuudiste portaalist.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. September 2018, 09:06

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing