• OMX Baltic−0,45%321,31
  • OMX Riga1,48%981,33
  • OMX Tallinn−0,6%2 264,31
  • OMX Vilnius−0,43%1 499,61
  • S&P 500−0,52%7 623,68
  • DOW 30−1,23%52 215,16
  • Nasdaq −0,21%25 955,34
  • FTSE 1000,47%10 740,93
  • Nikkei 225−0,8%62 189,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,29
  • OMX Baltic−0,45%321,31
  • OMX Riga1,48%981,33
  • OMX Tallinn−0,6%2 264,31
  • OMX Vilnius−0,43%1 499,61
  • S&P 500−0,52%7 623,68
  • DOW 30−1,23%52 215,16
  • Nasdaq −0,21%25 955,34
  • FTSE 1000,47%10 740,93
  • Nikkei 225−0,8%62 189,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,29
Tuleva aasta eelarve tõuseb küll rekordilise 11 miljardini, aga võrreldes kevadel kokkulepitud tõusudega valimiseelsesse eelarvesse enam suurt midagi ei mahu, kärpida tuleks hoopis 50 miljonit eurot.
Vähemalt 50 miljoni euro võrra tuleks rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu sõnul riigieelarvet kärpida, kui soovida see strukturaalsesse tasakaalu viia.
  • Vähemalt 50 miljoni euro võrra tuleks rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu sõnul riigieelarvet kärpida, kui soovida see strukturaalsesse tasakaalu viia.
  • Foto: Andras Kralla
Kuivõrd kevadel lubati riigieelarvestrateegia vastuvõtmisel eelarve struktuurne tasakaal nulli saada, siis tähendab see ka eelarvekulutuste kärpimist ligikaudu 50 miljoni euro võrra, rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu suvist majandusprognoosi tutvustades. Kirsipuu möönis, et kuna ministeerium ei saanud arvestada alkoholiaktsiisi tõusude ärajätmisega, mida praeguseks valitsus lubanud on, siis võib see arv tulla ka mõnevõrra suurem.
Rahandusminister Toomas Tõniste märkis, et tema sõnum on koalitsioonipartneritele lihtne: tuleb jääda kokkulepitud tasakaalu eelarve juurde. See tähendab järgmise aasta kontekstis 50 miljonile katte leidmist või kulude vähendamist. Iseenesest võiks eelnevate aastate ülelaekumise arvelt minna eelarve ka defitsiiti, kuid Tõniste seda majandustsükli praeguses järgus mõistlikuks ei pea.
Tugev majanduskeskkond küll toetab maksulaekumist ning tänavu tõuseb laekumine isegi 12,2 protsenti, kuid tuleva aasta prognoosidesse tuleb teha parandusi seoses töövõimereformi kasvanud kulude ja indekseeritud kulude kasvuga, märkis minister.
Küsimus, kas erasektori vähesed investeeringud Eesti majanduskasvu edaspidi piirama ei hakka, on esile kutsunud vastakaid arvamusi. Ühest küljest ei pruugi lihtsalt betooni investeerima üldse anda soovitud tõusu SKPs, teisalt on minister Tõniste sõnul Eesti puhul tegemist noore riigiga, mida tabanud viimane kriis ongi inimesed teinud väga konservatiivseks ja olulist kindlust praeguse majandusedu jätkumisse on vajaka.
Tõniste märkis veel, et üks kindlusallikas tuleviku suhtes võiksid olla sisenõudluse mõttes riiklikud investeeringud. Nende osakaal SKPst jääb lähiaastatel küll ühetaoliseks, kuid absoluutarvudes tähendab see siiski mõne aasta pärast üle miljardi euro kasvavaid tellimusi.
„Me peaksime vaatama ka seda, et Eesti riigis kulutused teadusele on väga kõrged, aga äkki need ei jõua piisavalt kiiresti sinna, kus nende abil võiks kasvada ka majandus. Äkki meil kulub raha teadusele, aga ettevõtetel pole nende teadmistega miskit peale hakata,“ kommenteeris ta.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele