Kristjan Pruul • 11. september 2018
Jaga lugu:
Vähemalt 50 miljoni euro võrra tuleks rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu sõnul riigieelarvet kärpida, kui soovida see strukturaalsesse tasakaalu viia.
Vähemalt 50 miljoni euro võrra tuleks rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu sõnul riigieelarvet kärpida, kui soovida see strukturaalsesse tasakaalu viia.  Foto: Andras Kralla

Riigieelarve valimistele ruttavaid poliitikuid ei rõõmusta

Tuleva aasta eelarve tõuseb küll rekordilise 11 miljardini, aga võrreldes kevadel kokkulepitud tõusudega valimiseelsesse eelarvesse enam suurt midagi ei mahu, kärpida tuleks hoopis 50 miljonit eurot.

Kuivõrd kevadel lubati riigieelarvestrateegia vastuvõtmisel eelarve struktuurne tasakaal nulli saada, siis tähendab see ka eelarvekulutuste kärpimist ligikaudu 50 miljoni euro võrra, rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu suvist majandusprognoosi tutvustades. Kirsipuu möönis, et kuna ministeerium ei saanud arvestada alkoholiaktsiisi tõusude ärajätmisega, mida praeguseks valitsus lubanud on, siis võib see arv tulla ka mõnevõrra suurem.

Rahandusminister Toomas Tõniste märkis, et tema sõnum on koalitsioonipartneritele lihtne: tuleb jääda kokkulepitud tasakaalu eelarve juurde. See tähendab järgmise aasta kontekstis 50 miljonile katte leidmist või kulude vähendamist. Iseenesest võiks eelnevate aastate ülelaekumise arvelt minna eelarve ka defitsiiti, kuid Tõniste seda majandustsükli praeguses järgus mõistlikuks ei pea.

Tugev majanduskeskkond küll toetab maksulaekumist ning tänavu tõuseb laekumine isegi 12,2 protsenti, kuid tuleva aasta prognoosidesse tuleb teha parandusi seoses töövõimereformi kasvanud kulude ja indekseeritud kulude kasvuga, märkis minister.

Eesti majandus kasvab rahandusministeeriumi prognoosi järgi tänavu 3,6 protsenti, veel kevadel ootas ministeerium, et kasv ulatub nelja protsendini.

Samas on uus prognoos kooskõlas kommertspankade prognooside konsensusega, mis samuti prognoosivad Eestile tänavu 3,2-3,6 protsendi suurust kasvu. Sarnase hinnangu andis tänavusele kasvule ka Eesti Pank juunis.

Tulevaks aastaks, mille järgi koostatakse ka järgmise aasta riigieelarve, ootas riik kevadel, et majandus kasvab 3,2 protsenti, nüüd oodatakse rahulikumat, kolmeprotsendilist kasvu. Kommertspangad ootavad järgmise aasta majanduskasv on siiski toekam, pigem 3,2-3,6 protsenti.

Maksulaekumise kasv varjutas aktsiisiprobleemi

Sven Kirsipuu märkis, et alkoholiaktsiisi on eelarvega võrreldes laekumas kümnetes miljonites vähem, kuid teiste maksude laekumist on tänavu tulnud veel suuremas koguses üles hinnata.

Nii on füüsilise isiku tulumaksu tänavu laekumas 47 miljonit eurot oodatust rohkem ja käibemaksu 36 miljonit eurot. Alla ootusi on laekunud küll juriidilise isiku tulumaksu, kuid arvestades ettevõtete tulumaksuga tehtud ohtraid muudatusi ning selle laekumistrendi ebakindlust ei ole ka selge, miks seda praegu on eeldatust vähem laekunud.

Majandusolud pole kurta

Eesti majandusel läheb samas hästi. Nõudlusega ettevõtetel probleeme ei ole, kuigi positiivsete ootuste tipp jääb pigem eelmise aasta lõppu. Tööhõive kasv on tegelikult ministeeriumi hinnangul juba pikemat aega ületanud ootusi, kommenteeris ministeeriumi analüütik Madis Aben.

Põhjus, miks ministeerium tänavust ja tuleva aasta kasvuprognoose kärpis, viimast isegi teistest prognoosidest pessimistlikumale 3 protsendi tasemele, seisab välisnõudluses. Möödunud aastal rekordiliselt tõusnud nõudlus on osutunud juba tänavu oodatust nõrgemaks. Kuigi lähiaastatel oodatav neljaprotsendiline kasv on endiselt hea, siis koos kartustega kaubanduspiirangutega seoses kipub areng siiski Eesti majanduskasvu tagasi hoidma, lisas Aben.

Oma osa rahulikul majanduskasvul on ka otseselt ettevõtjate ja eraisikute konservatiivses lähenemises. Seda on näha nii laenujäägi suhtest palkadesse kui üldse laenukoormuse osakaalust SKP-s. Rääkimata tulumaksureformi järel toimunud fenomenist, kus inimesed otsustasid igaks juhuks jooksvalt rohkem tulumaksu maksta, kui neil vaja oleks.

Suur majanduskindlus pole investeeringuid kaasa toonud

Küsimus, kas erasektori vähesed investeeringud Eesti majanduskasvu edaspidi piirama ei hakka, on esile kutsunud vastakaid arvamusi. Ühest küljest ei pruugi lihtsalt betooni investeerima üldse anda soovitud tõusu SKPs, teisalt on minister Tõniste sõnul Eesti puhul tegemist noore riigiga, mida tabanud viimane kriis ongi inimesed teinud väga konservatiivseks ja olulist kindlust praeguse majandusedu jätkumisse on vajaka.

Tõniste märkis veel, et üks kindlusallikas tuleviku suhtes võiksid olla sisenõudluse mõttes riiklikud investeeringud. Nende osakaal SKPst jääb lähiaastatel küll ühetaoliseks, kuid absoluutarvudes tähendab see siiski mõne aasta pärast üle miljardi euro kasvavaid tellimusi.

„Me peaksime vaatama ka seda, et Eesti riigis kulutused teadusele on väga kõrged, aga äkki need ei jõua piisavalt kiiresti sinna, kus nende abil võiks kasvada ka majandus. Äkki meil kulub raha teadusele, aga ettevõtetel pole nende teadmistega miskit peale hakata,“ kommenteeris ta.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt