Merit Pärnpuu • 24. september 2018
Jaga lugu:
Ise oma meeleolu reguleerimine ning ärevusest ja rahutusest väljumine peaksid kuuluma hariduse baasväärtuste juurde.  Foto: Sarah Pflug / Burst

Iseendaga hakkama saav laps ongi klassi priimus

Muutunud maailm ei nõua uusi oskusi mitte ainult täiskasvanutelt nende karjääris ja tööelus, vaid ka väikestelt õppuritelt koolielus.

Välistest stiimulitest pungil argiilm on ühes keskendumisvõimega röövinud lastelt midagi hapniku sarnast – oskuse juhtida oma emotsioone ja tähelepanu.

Pealesuruva infomüra ajastu kasvukeskkond võib olla suurepärane pinnas, et kasvada osavaks rööprähklejaks, kuid mitte üks teps ei maksa loota, et lapsed omandaksid selles alatist tähelepanu neelavas elu sigrimigris oskuse kontrollida ka oma meelt.

Õnneks on Eestis tänaseks väga palju ära tehtud, et neid hariduse lünki lapsevanemate, õpetajate ja koolijuhtidena edukalt täitma hakata. Meil ei ole vaja hakata leiutama jalgratast, vaid lihtsalt probleemi teadvustada ja ärgitada lapsi enda eeskujul ennast paremini juhtima. Teisisõnu – harjutada end iga päev endale meelepäraste harjutuste abil lõdvaks laskma ja olema hoolivam nii enda kui ka teiste suhtes.

Enesejuhtimisoskus saagu ühiskonnas normaalseks baasoskuseks

Haridussüsteemi värskendamise ja ajakohastamise on võtnud oma südameasjaks MTÜ Vaikuseminutid eestvejada Jannus Jaska, kes ütleb, et nende eesmärk on, et iseendaga hakkama saamine ja enesejuhtimine kuuluksid hariduse baasväärtuste juurde.

„Kui me veame lapsed koolisüsteemist läbi ilma, et oleksime õpetanud neile baasoskusi, nagu enesejuhtimine ja teadvelolek, siis oleme neid tegelikult alt vedanud,“ märgib ta, lisades, et Vaikuseminutid soovivad pakkuda mudelit, mis töötaks kogu haridussüsteemi ulatuses.

Kogu ettevõtmise laiem siht on veelgi mastaapsem: muuta enesejuhtimise oskused ühiskonnas normaalseks baasoskuseks.Ent hoogne algus on juba üritusele antud – mindfulness’il põhinevad Vaikuseminutite harjutused on juba jõudnud paljudesse Eestimaa koolidesse ja lasteaedadesse ning tagasiside nii õpetajatelt kui ka kasvandikelt on olnud üdini positiivne. See on tunnistuseks sellele, et Eesti ühiskond on uudseks arendamiseks haridussüsteemi parandamisel valmis.

Just koolijuht saab palju ära teha

MTÜ Vaikuseminutid tegevust kõrgelt hindav riigikogu liige, arhitekt, linnaplaneerija ja nelja lapse ema Yoko Alender peab uute oskuste kooliellu integreerimisel suurimaks väljakutseks mahukaid õppekavasid ning õpetajate niigi tihedat ajagraafikut. „Peale selle, et lapsed on stressis, töötavad ka õpetajad väga stressirohkes keskkonnas, mistõttu peab just koolijuht oskama veenda õpetajaid, et nad lisaks ainetundidele hakkaksid veel ennast koolitama,“ räägib Alender. Ent tugev koolijuht oskab õpetajatele selgeks teha, et meelerahu harjutused aitavad tegelikult oma tööga paremini hakkama saada, sest õpetaja saab nende harjutustega ka enda stressitaset alla viia ja teiseks on lapsed rahulikumad, lisab ta.

Randvere kooli HEV klassiõpetaja Liina Selgis räägib oma kogemusest, kuidas vanema generatsiooni õpetajatel võtab tõepoolest veidi rohkem aega, et tähelepanu- ja meelerahuharjutused oma õpetamise arsenali lülitada. „Ikka kohtab arusaama, et mul ei ole aega ja see on lisatöö,“ lausub klassiõpetaja ja leiab samuti, et vastutus lasub koolijuhil.

"Kooli ülesanne on kujundada ennast juhtivat õppijat," sekundeerib Jaska Selgise sõnadele, "ehk õpetaja ülesanne ei ole mitte kulbiga ajusagarate vahele informatsiooni valada, vaid kujundada ka lapse õpivõimekust. Sa ei saa ennast juhtida, kui sa ei tea, kes sa oled!"

Jaska jätkab, et nende ettevõtmist kannustab kurb tõsiasi, et õpetajad ei saa õpilastega tunnis enam hakkama ja õpilased ei saa endaga hakkama. Nii on meelerahu harjutused vajalikud ka õpetajatele, et nad saaksid oma tundi pidada ja et nad oleksid võimelised õpilasi ümber häälestama. "Nendest eesmärkidest lähtudes panimegi esmase programmi kokku ja sealt oleme edasi arenenud. See vajadus on väga selgelt Eesti hariduspoliitikasse ja -strateegiasse sisse kirjutatud."

Teadveloleku praktikatest võidavad ka erivajadustega lapsed. „HEV (hariduslike erivajadustega – toim) laste puhul on need harjutused olulised, sest HEV laste seas on palju autismispektri ja aktiivsus-tähelepanuhäirega lapsi, kelle tähelepanu on keeruline juhtida,“ kommenteerib Selgis ja märgib, et regulaarne vaikuseminutite pidamine on muutnud tema klassi, kus alguses valitses tõeline kaos, palju rahulikumaks. Ja meenutab siis toredat seika õpetajaelust, kuidas vanemad olid talle rääkima tulnud, et kui kodus läksid emotsioonid lõkkele, oli laps öelnud: „Hinga, ema, hinga!“

Teadveloleku harjutuste mõju on teaduslikult tõestatud

Liina Selgis, kes on kaitsnud magistritöö teemal "Teadveloleku harjutuste tõhusus klassirahu tagamisel hariduslike erivajadustega õpilastega väikeklassis – tegevusuuring" jõudis uurimustööd kirjutades teaduslikult tõestatud faktini, et teadveloleku harjutuste praktiseerimise järel otsmikusagar suureneb, mille tulemusel suudab inimene paremini oma tähelepanu fokusseerida ja keskenduda käesolevale ülesandele.

Samas on oluline mõista, et tulemused ei tule üleöö ja kõige tähtsam komponent harjutuste juures on nende järjepidev praktiseerimine. "Distsipliin on oluline, olen seda kogenud enda peal, sest olen juba aastaid praktiseerinud neid harjutusi," märgib klassiõpetaja Selgis ja soovitab kõigil alla laadida toreda äpi nimega "Headspace".

Nendele lapsevanematele ja õpetajatele, kes harjutuste juurutamises oma laste ja õpilaste ellu kahtlevad, võib julgustuseks öelda, et tähelepanu juhtimise harjutusi on terve hulk – alustades hingamisest lõpetades oma keha tunnetamise ja šokolaadiharjutusega. Nii ei teki kahtlustki, et laps ei leiaks omale meelepärast harjutust.

Mis on mis

MTÜ Vaikuseminutid

Pakub kvaliteetseid koolitusi ja supervisiooni, et lapsevanem või õpetaja saaks alustada või edasi arendada enda oskusi tähelepanu ja meelerahu harjutuste kasutamiseks koos lastega.

Koolituste fookuses on praktilised teadmised ja oskused, mille omandamine aitab teha harjutusi mugavamalt ja paremate tulemustega. Palju tähelepanu pööratakse erinevate harjutuste läbi tegemisele ja praktikult-praktikule soovituste jagamisele.

Vaikuseminutite metoodika põhineb mindfulness’il ehk tähelepanu teadvustatud suunamisel nii sise- kui ka välismaailma objektidele, aktsepteerides kogetavat sellisena, nagu see on.

Alates 2015. aastast on MTÜ Vaikuseminutid koolitanud ligikaudu 1800 õpetajat nii koolis kui ka lasteaias, kokku umbes 400 Eesti haridusasutuses. Koolitajate andmete põhjal on juba ligi 35 000 Eesti last haridusasutuste kaudu tähelepanu ja meelerahu harjutustega kokku puutunud.

MTÜ Vaikuseminutid eestvedaja on haridustehnoloog, disainer ja koolitaja Jannus Jaska.

Hea teada

Vaikuseminuteid on hea pidada:

Enne tähtsat eksamit, etteastet või spordivõistlust pingete mahavõtmiseks ja saavutusvõime suurendamiseks;

Koolitunni alguses või kodus, et täiel määral häälestuda ja keskenduda õppimisele vm tegevusele;

Grupis parema suhtekliima loomiseks ja konfliktide ennetamiseks;

Stressirohkete või konfliktsete olukordadega hoolivamalt toimetulekuks;

Puhkeseisundisse minekuks, sh rahunemiseks, muremõtetest väljumiseks ja magama jäämiseks.

Pane tähele

Vaikuseminutid võimaldavad

Kasvatada lastes eneseusku läbi kogemuse, et nad saaksid teha tähendusrikkaid valikuid;

Harjutada endas toimuvat kõrvalpilguga jälgima, et asendada tundesööste ja halbu käitumismustreid aina enam enesejuhtimisega;

Harjutada tundekasvatust, nii et igaüks õpiks aru saama, miks ta käitub just nii, nagu ta käitub;

Toetada hoolivust, füüsilise ja vaimse tervise eest hoolitsemist, iseseisvust ja sallivust.

Ave Eero, Vaikuseminutite koolitaja, NLP treener

Psühholoog William James täheldas juba saja aasta eest: „Tahtlikult uitava tähelepanu tagasitoomine, tehes seda järjest uuesti, on otsuste langetamise, iseloomu ja tahte aluseks ... Haridus, mis seda valdkonda arendada suudaks, oleks just see ületamatu haridus.“

Tänapäeva kiiret infoküllast ja muutusterohket aega iseloomustab „klikkiv elulaad“ – keskendumiseks, süvenemiseks, läbitunnetamiseks aega napib, tähelepanu röövivate segajate hulk on tohutu ja nii „klikitakse“ ühest olukorrast teise. Seesama toimub ka koolis. Kui aga tähelepanu ei ole, siis õppimist ei toimu. Ajal, mil paljud õpetajad kurdavad õpilaste tähelepanuulatuse drastilise vähenemise üle, on igasuguse õppimise aluseks olev märkamis- ja keskendumisvõime arendamine ülioluline.

Tähelepanu teadlik suunamine ja keskendumine on aluseks igasugusele õppimisele ja seda saab treenida.

Miks meeletreeningu ja teadveloleku harjutused head on?

Nüüdisaegsete aju-uuringute valguses teame, et aju on neuroplastiline: korduv kogemus muudab aju, sihipärase harjutamisega saame tugevdada ajuvõrgustikke, mis vastutavad tähelepanu tahtliku suunamise, keskendumise ja teadveloleku eest. Me saame treenida oma aju samamoodi, nagu treenime lihaseid. Kasutegur kasvab koos sellega, kui palju ja arukalt harjutada.

Märkamise ja keskendumise harjutuste lisaväärtus koolis peitub selles, et nende kaudu saame õpilastes arendada uuriv-avastavat hoiakut (mis on vastandiks laialt levinud hinnangulisele – tulemuskesksele hoiakule). Avatud-uudishimulik hoiak aitab ülesannete lahendamisel ootustest, hinnangutest ja kiindumusest mingi kindla tulemuse suhtes vabaneda. Sa lihtsalt lahendad ülesannet nii hästi kui suudad ja paned tähele, mis selle lahendamise käigus toimub ning õpid toimuvast. Sa ei otsusta juba ette tulemuse üle ning sa pole ühegi tulemuse puhul pettunud. Oled suuteline märkama toimuvat palju selgemini ning oled uue õppimisele avatud.

Sellise hoiaku puhul võib iga ettetulev olukord osutuda elutarkuste kasvulavaks. Kõige tulemuslikumalt õpib inimene siis, kui kasutab avastamisraamistikku ja säilitab hea õppimisseisundi, olles ergas ja tähelepanelik.

Kuidas harjutusi õppetöösse integreerida?

Ajuvõrgustikke saab juhtida parimas suunas järjepidevalt harjutades. Kui õpetaja võtab oma ainetundides tähelepanu, keskendumist ja teadvelolekut tugevdavad harjutused kasutusele, saab ta aidata õpilastel neid omadusi kasvatada ning seeläbi tõhusamalt ka oma ainet õpetada.

Harjutamiseks piisab paarist-kolmest minutist. Ideaalis võiks seda teha igas tunnis (näiteks tunni alguses või lõpus), sest põgusad harjutamise hetked ja korduvad väikesed tegevused tugevdavad jõudsasti õpilaste keskendumis- ja teadvelolekumusklit.

Kui altid on lapsed neid harjutusi omaks võtma?

Siin on määrava tähtsusega õpetaja eeskuju ja õpetatavate oskuste kehastamine. Kui õpetaja ise on teadveloleku harjutamise vilju maitsnud, siis on tal lihtsam anda õpilastele kätte vajalik suund, innustada neid aktiivselt kogemusi saama ning harjutada ja stimuleerida küsimuste kaudu. Nii nakatab õpetaja oma vaimustusega õpilasedki.

Millist kasu saab õpetaja teadveloleku harjutustest?

Erling Kagge ütleb oma raamatus „Vaikus müraajastul“: „Oleks hea, kui me inimestena suudaksime vältida kogu-aeg-sisse-lülitatud-olekut. Peatuda ja panna imeks, millega tegelikult tegeldakse.“

Meelt treenides saab õpetaja harjutada jalga tõstma gaasipedaalilt, minema üle käsitsijuhtimisele ning vajadusel pidurit vajutama. See annab kingitusena aega toimuvat mõtestada, välja uurida, mis tõeliselt teoksil on, tuua kainet mõtlemist kuumadesse tunnetesse, rahuneda ja keskenduda.

Jaga lugu:
Hetkel kuum