Bussijuhid võivad otsa saada: "See ei ole hirmutamine, vaid tegelikkus."

Raskused bussisektoris on kasvanud Henri Aaslav-Kaasiku hinnangul juba kriitiliseks, vahendab logistikauudised.ee. “Piltlikult võib öelda, et juba täna seisame kuristiku serval, sest kogu bussisektori probleemiks on bussijuhtide väga kõrge keskmine vanus ning uute bussijuhtide vähesus, sest töötasud on sõna otseses mõttes ajale jalgu jäänud,” nentis Aaslav-Kaasik, kelle sõnul on kõige teravamad käärid Eesti keskmise palga ja bussijuhtide miinimumpalga vahel – lausa 30%.

“Solvavalt madal töötasu ei hoia sektoris tänaseid tublisid bussijuhte, rääkimata uute juurde tulemisest. Selge on see, et kui bussijuhtide palkasid ei korrigeerita vähemalt Eesti keskmiseks, siis uut põlvkonda peale ei tule. Tänased bussijuhiameti fännid ja grand old man’id on väsimas ja seetõttu oleme klientidena tarbimas kõrge riskiga teenust,” ütles Aaslav-Kaasik, kelle sõnul on puhtalt arvutuslik reaalsus, et kui me olukorda piisavalt tõsiselt ei teadvusta ja midagi ette ei võta, siis juba viie aasta pärast meil lihtsalt ei ole bussijuhte. “See ei ole kellegi hirmutamine, vaid tegelikkus.”

Äsja avaldatud bussifirmade konkurentsiraportist selgub, et turu absoluutne liider on Lux Express Estonia AS. See ettevõte moodustas Eesti bussivedude sektori kogukäibest tervelt 19% ja koondkasumist 10%. Üle 10 miljoni eurost aastakäivet näitasid peale Lux Express Estonia AS-i veel vaid neli sektori ettevõtet – GoBus AS, Hansabuss AS, Ecolines Estonia OÜ ja Sebe AS.

Statistikaameti andmetel teenindasid bussiveoettevõtted 2017. aastal 190,4 miljonit sõitjat, neist 87% ehk ligi 165,4 miljonit sõitjat linnaliinidel (sh trammi ja trolliga). Linnatransporti kasutati peagu sama palju kui 2016. aastal. Maakonnaliinidel oli ligi 14,9 miljonit sõitjat (vähenemine võrreldes 2016. aastaga 5%), kaugliinidel 4,1 miljonit sõitjat (langus 3%) ja rahvusvahelistel liinidel ligi 1,4 miljonit sõitjat (kasv 12%).

Maanteetranspordi sõitjatekäive ulatus 2017. aastal ligi 2,9 miljardi sõitjakilomeetrini, vähenedes riigisisestel vedudel 6% ja suurenedes rahvusvahelistel bussivedudel 7%.

Tubli käibekasvu kõrval aga näitas sektori koondkasum 27% suurust langust. Sektori väiksuse tõttu omavad üksikute suuremate ettevõtete finantsnäitajate kõikumised kogu sektori üldnumbritele olulist mõju. Näiteks GoBus AS-i kasumi kahanes 2017. aastal ligi 2,5 miljoni euro ulatuses, tuues sellega kaasa ka sektori üldnäitajate halvenemise.

Samal ajal tõid paljud ettevõtted oma majandusaastaaruannetes välja, et nende ettevõtte kasumlikkusele on olulist survet avaldanud nii tõusnud mootorikütuste aktsiisitõus kui ka järjest tugevnev bussijuhtide palgasurve. Mõnevõrra ootamatu on sektori üsna tagasihoidlik, vaid 3,8% suurune keskmise brutotöötasu kasv. Keskmine kuine brutotöötasu oli 2017. aastal 920 eurot ning varasema aastaga võrreldes suurenes see vaid 34 euro võrra.

Eesti keskmisele palgatõusule (6,5%) jäi sektori palgatõus ligi kolme protsendipunktiga alla ning Eesti keskmisest palgast (1221 eurot) on sektori töötasu lausa veerandi võrra madalam.

„Sektori brutotöötasu tagasihoidlik kasv on tõsine hoiatus tööjõu seisukohast võrreldes riigi keskmise palga kiire kasvuga. Kindlasti on see teema, mis vajab lahendust vähemalt niikaua, kui bussiroolis peab olema juht,“ nentis Autoettevõtete Liidu tegevjuht Villem Tori.

Tema sõnul on kõige üllatavam see, et sõitjateveo turul asutatakse igal aastal 50–80 uut ettevõtet kuid millega nad peale asutamist edasi tegelevad, jääb teadmata. “Aga teame, et liiniveoturule ligipääs on keeruline ja ka juhuveoturul on konkurents küllaltki tihe. Seepärast ei usu, et 2018. aasta suvest mitmetes maakondades kehtestatud tasuta ühistransport on uute ettevõtete loomist kuidagi pidurdanud või et see oleks kuidagi omavahel seotud.”

Mis puudutab tasuta ühistransporti tervikuna, siis on Tori hinnangul vaja ära oodata 12 kuu tulemused sõitjate arvu kohta. “Kasv on olnud eri maakondades erinev. Näiteks Ida-Virumaal isegi kuni 98%. Kui suvi oli erakorraliselt soe ja oli ka neid, kes sõitsid lihtsalt selleks, et veenduda kas tõesti on sõit tasuta ja kuidas see toimib. Igal juhul annab hilisem analüüs tulemuse ka liinivõrgu vajaduste kohta, kasvõi liinigraafikute tiheduse või kasutatavate busside suuruste kohta. Kui ikka mõnel liinil isegi tasuta ei sõideta, tekib õigustatud küsimus, kas seda liini on ikka vaja käigus hoida?”

Bussiettevõtete kasumlikkus on 2017. aasta majandusaasta aruannete põhjal tugevalt kukkunud. Kui veel 2016. aastal oli sektori ettevõtete käiberentaablus 5,6%, siis 2017. aastaks oli see langenud 3,6%le. Bussiveoettevõtete käiberentaablus jääb Eesti keskmisele näitajale 2,5 protsendipunktiga alla.

Sektori ettevõtete varade maht on aasta-aastalt järjest kiirenevas tempos kasvanud. Kui veel 2015. aastal oli aastane varade mahu juurdekasvu tempo 8,9%, siis 2017. aastal näitasid sektori ettevõtted 13,1% suurust varade mahu suurenemist.

Järjest enam panustatakse reisijate ohutusse ja mugavusse ning uuendatakse oma bussiparki, et uute ja säästlikemate sõidukitega kompenseerida kütusehinna tõusu. Kokkuvõttes võib siiski öelda, et 2017. aasta oli sektori suurematele ettevõtetele edukas. 15st suurimat käivet näidanud ettevõttest tabas käibelangus vaid kahte ettevõtet – GoBus AS-i ja Ekspress-Auto L OÜ-d, kelle käive langes aastaga vastavalt 5,8% ja 6,4% võrra.

Suurima protsentuaalse käibekasvu tegi läbi Hansabuss AS, mille käive kasvas aastaga enam kui 34% ehk ligi 3,6 miljoni euro võrra.

Sektori suurimate ettevõtete käive jäi sektori kogukäibe kasvuga samasse suurusjärku – 14% piiresse. Suuremate ettevõtete käive kasvas varasema aastaga võrreldes ligi 15 miljoni euro võrra.

Kui sektori kogukasum langes aastases võrdluses 27% võrra, siis sektori suurimate ettevõtete koondkasum tegi läbi lausa 37% suuruse languse. Kasumi langusesse andsid suurima panuse GoBus AS ja Sebe AS. Varasema aastaga võrreldes langes lausa 11 suurema ettevõtte kasum. 2016. aastaga kõrvutades suutsid oma kasumit parandada vaid Ecolines Estonia OÜ, Atko Bussiliinid AS, Alltours OÜ ja MK Autobuss AS.

Ettevõtte maksuametile esitatud andmete järgi tõusis Miliam Reisid OÜ käive 2016. aastaga võrreldes ligi viiendiku võrra. Varasematel aastatel on ettevõte näidanud ca 50 000 eurost kasumit.

Teine suurem puuduva aruandega ettevõte on Ida- ja Lääne-Virumaal reisijateveo teenust pakkuv Voyage OÜ. MTA andmetel on ettevõtte 2017. aasta käive üle 40% kõrgem kui 2016. aastal. Töötajate arv on püsinud stabiilsel tasemel. 2018. aasta 31. juuli seisuga on ettevõte maksuvõlglane ning võlgneb riigile ligi 4500 euro ulatuses makse. Majandusaasta aruannet ei ole esitanud ka peamiselt riigidotatsioonidest elatuv MRP Bussiliinid OÜ.

Kõrgeimat keskmist töötasu maksis 26 töötajaga MK Autobuss AS. Ettevõte pakub lisaks tavapärasele liiniveole ka regulaarseid erivedusid, sh koolibussiteenust Lääne-Harju vallavalitsusele ning töölisbussi teenust Kaitseväele ja Tallinna Tehnikaülikoolile.

Ettevõtte keskmine kuine brutotöötasu ulatus 1329 euroni ning aastases võrdluses kasvas see 13% võrra. Üle 100 töötajaga ettevõtetest maksis kõrgeimat palka GoBus AS, kelle keskmine palk ulatus 1097 euroni. Alla miinimumpalga (470 eurot kuus) maksis mullu maksu- ja tolliameti andmete järgi 18 ettevõtet. Palkade erinevus ulatus 1000 euroni ehk alates 307 eurost kuni 1329 euroni.

Villem Tori hinnangul on bussifirmade võrdlusesse siiski teatav vastuolu sisse kodeeritud. “Raportist ei ilmne, kui palju on erinevad ettevõtted saanud riigilt dotatsioone. Kui see ettevõtete täiendav käive jääb kajastamata, ei anna see sektorist päris õiglast pilti,” nentis Tori.

Samal põhjusel ei ole raportis kajastatud ka Tallinna Linnatranspordi ASi majandustulemusi. Tegemist on 100% Tallinna Linnakantseleile kuuluva ettevõttega, mis konkurentsiraporti mõistes ei ole turutingimustes teiste äriettevõtetega konkureeriv firma.

TLT ärikasum ulatus 2017. aastal 28,53 miljoni euroni, peamine sissetulekuallikas oli Tallinna linnalt saadav dotatsioon.

Bussiettevõtete konkurentsiraporti saab osta: pood.aripaev.ee/bussid