Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul võimaldab alampalga tõstmist tööviljakuse kasv, mida prognoosib järgmiseks aastaks Eesti Pank.

"Alampalk peab olema seotud tööviljakusega," ütles Tamsar.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul said ametiühingud kuuajase tagasiside andmise perioodil inimestelt mitu arvamust, mis näitasid, et alampalgaga on vähemalt pealinnas väga keeruline toime tulla.

2017. aastal sõlmisid tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit kokkuleppe, mille järgi lähtutakse edaspidi töötasu alammäära kehtestamisel põhimõttest, et töötasu alammäära tõstmise alus on prognoositav tööviljakuse kahekordne kasv aastal, mille töötasu alammääras kokku lepitakse. Alammäära ülemine piir on kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv, alumine piir vähemalt 40% prognoositavast keskmisest brutopalgast ja aluseks võetakse Eesti Panga suveprognoosi andmed.

Eesti Panga suveprognoosi kohaselt vahetavad sõlmitud raamleppes kirjeldatud lagi ja põrand 2019. aastal kohad. Tööviljakuse kahekordne kasv jääks siiski põranda ja lae vahele, kujutades mõlema poole jaoks võimalikku kompromissi.

Tööviljakus kasvab järgmisel aastal prognoositavalt 4% ja kahekordne näitaja oleks seega 8% aastas. Sellest tulenevalt tuleks alampalka tõsta 540 euroni kuus. Töötasu alammäära tõstmiseks 40%ni keskmisest brutopalgast peaks see 2019. aastal tõusma ligi 10,8%, 554 euroni kuus.