• Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar leiab, et alampalk peab olema seotud tööviljakusega.Foto: Andras Kralla
    Jaga lugu:

    Tööandjad ja ametiühingud panid paika järgmise aasta alampalga

    Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit sõlmisid kokkuleppe, mille järgi on töötasu alammäär 2019. aastal 540 eurot kuus ja tunnitasu 3,2 eurot tunnis.

    Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul võimaldab alampalga tõstmist tööviljakuse kasv, mida prognoosib järgmiseks aastaks Eesti Pank.
    "Alampalk peab olema seotud tööviljakusega," ütles Tamsar.
    Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul said ametiühingud kuuajase tagasiside andmise perioodil inimestelt mitu arvamust, mis näitasid, et alampalgaga on vähemalt pealinnas väga keeruline toime tulla.
    2017. aastal sõlmisid tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit kokkuleppe, mille järgi lähtutakse edaspidi töötasu alammäära kehtestamisel põhimõttest, et töötasu alammäära tõstmise alus on prognoositav tööviljakuse kahekordne kasv aastal, mille töötasu alammääras kokku lepitakse. Alammäära ülemine piir on kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv, alumine piir vähemalt 40% prognoositavast keskmisest brutopalgast ja aluseks võetakse Eesti Panga suveprognoosi andmed.
    Eesti Panga suveprognoosi kohaselt vahetavad sõlmitud raamleppes kirjeldatud lagi ja põrand 2019. aastal kohad. Tööviljakuse kahekordne kasv jääks siiski põranda ja lae vahele, kujutades mõlema poole jaoks võimalikku kompromissi.
    Tööviljakus kasvab järgmisel aastal prognoositavalt 4% ja kahekordne näitaja oleks seega 8% aastas. Sellest tulenevalt tuleks alampalka tõsta 540 euroni kuus. Töötasu alammäära tõstmiseks 40%ni keskmisest brutopalgast peaks see 2019. aastal tõusma ligi 10,8%, 554 euroni kuus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Endine minister: kui me toidutootjaid ja põllumehi ei aita, tulevad pankrotid
Käimasolev energiahindade kasv paneb kodumaised põllumehed ja toidutootjad väga suure surve alla. Kui valitsus neile konkreetsete abimeetmetega võimalikult kiiresti appi ei tule, siis ähvardab nimetatud sektori ettevõtteid pankrotilaine, kirjutab endine maaeluminister, riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond).
Käimasolev energiahindade kasv paneb kodumaised põllumehed ja toidutootjad väga suure surve alla. Kui valitsus neile konkreetsete abimeetmetega võimalikult kiiresti appi ei tule, siis ähvardab nimetatud sektori ettevõtteid pankrotilaine, kirjutab endine maaeluminister, riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond).
Helsingi börsil käib valus langus
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.