MTÜ Emajõe Kaitseks vaidlustas halduskohtus valitsuse korralduse, millega algatati puidurafineerimise tehase ja selle toimimiseks vajaliku taristu eriplaneering. Eriplaneeringu eesmärk oli leida tehasele sobivaim asukoht Emajõe vahetus läheduses. Halduskohus tagastas ühingu kaebuse läbivaatamatult.

Riigikohtu halduskolleegium nõustus kohtutega, et eriplaneeringu algatamist kohtus vaidlustada ei saa. Reeglina võib kohtule kaebuse esitada vaid haldusmenetluse lõpptulemuse peale ning lõpplahendi kontrollimisel hinnatakse ka eelneva menetluse õiguspärasust. Haldusmenetluse algatamist ja vahepealseid toiminguid lubab menetlusseadustik vaidlustada vaid erandlikel tingimustel. Need tingimused ei olnud selles asjas täidetud.

Ehitise asukohavalik ei ole edasises planeerimismenetluses piiratud vaid planeeringu algatamise korralduses märgitava esialgse planeeringualaga (praegusel juhul Viljandi ja Tartu maakond Emajõe vahetus läheduses). Ehitise asukoht määratakse kindlaks pärast avalikku arutelu ja keskkonnamõjude väljaselgitamist. Selle käigus võib lisanduda ja valituks osutuda ka asukoht väljaspool algatamise korralduses märgitud ala. See tagab avalikkuse kaasamise asukohavaliku menetlusse ja keskkonnakaalutluste arvestamise.

Planeerimisseadus näeb riigi eriplaneeringu ette juhul, kui ehitise asukoha või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Kolleegium selgitas, et ehitise vastu võib esineda niisugune huvi ka seetõttu, et ehitisel või selle kasutamisel võib olla oluline negatiivne kõrvalmõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele. Kohaliku omavalitsuse üksused asuvad Eesti riigi territooriumil ning riigi planeerimispädevus pole sellise huvi korral põhiseadusega vastuolus.