Äripäev • 16. oktoober 2018 • 2 min
Jaga lugu:

Ratas: miinus piirikaubandusest 129 miljonit

Peaminister Jüri Ratas.  Foto: Andras Kralla

Peaminister võttis eile Reformierakonna arupärimisele vastates kokku numbrid, kui palju on Eesti riik saanud vähem makse Läti piirikaubanduse tõttu. Ratase toodud numbrid kokku liites, tuleb aktsiiside ja käibemaksu kahanemise kogusummaks sel aastal 129,1 miljonit eurot.

Jüri Ratase vastus riigikogu istungil:

"Kui suur on Eesti maksutulu kaotus kasvanud aktsiisidest ja piirikaubandusest?" Vastus. Piirikaubanduse tõttu saamata jäänud maksulaekumise arvestus on teoreetiline ning lähtub eeldusest, et aktsiisikaup, mis osteti mujalt, oleks sellisel juhul ostetud Eestist. Samas on Lätist ostetud kogused suured just eelkõige madala hinna tõttu ning need kogused oleksid väiksemad kõrgema hinna korral.

Alkoholi puhul hõlmab piirikaubandus lõuna- ja põhjapiiril toimuvat. Lõunapiiril toimuv piirikaubandus on kasvanud ning põhjapiiril väheneb, seega Eesti maksutulu kahaneb mõlemal piiril toimuva tõttu. Põhja piirikaubanduse moodustavad peamiselt soomlaste ostud, mis on kahanenud käesoleval aastal umbes 23% võrreldes eelmise aastaga. Ja Läti piirikaubandus moodustab 24,7% Eestis legaalselt müüdud liitritest koos eestlaste ostudega Lätis. Nüüd, Läti piirimüük sisaldab ka soomlaste oste ja tõenäoliselt suur osa põhjapiirilt vähenenud ostudest on tehtud Lätis.

Läti piirimüügi koguseid aluseks võttes hindame käesoleva aasta piirikaubandusest tulenevat saamata aktsiisi ca 66 miljonile eurole, koos käibemaksuga 89 miljonit eurot.

Tubakatoodete hinna erinevus Lätiga ei ole suur, mistõttu on piirikaubanduse maht üsna tagasihoidlik. Käesoleval aastal hindame tubaka piirikaubandusest tulenevat saamata aktsiisi 5,4 miljonile eurole, mis koos käibemaksuga on 6,8 miljonit.

Kütuseaktsiisi piirikaubandus puudutab eelkõige diislikütust ning positiivne majandusolukord on suurendanud nii diislikütuse deklareeritavaid koguseid kui ka piirikaubanduse mahtusid. Hüppeline piirikaubanduse kasv kütusesektoris toimus alates 2016. aastast.

Kütuse tankimine Leedust, Lätist suurenes oluliselt ning selle tulemusena jääb riigile 2018. aastal saamata aktsiisitulu summas 33,3 miljonit.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt