Allan Rajavee • 8. november 2018
Jaga lugu:

Kütus kuumutas hinnatõusu

Hinnatõusu üks põhitegijaid on kütus.  Foto: Rauno Volmar, Scanpix

„Sel sügisel on meil hinnad igal pool tõusnud,“ tunnistas kaugkütet pakkuva Utilitas Eesti juhatuse liige Andres Veske. Ta möönab, et hinnatõus on piirkonniti erinev, kuid ettevõtte põhiturul Tallinnas on kaugkütte tasu tõstetud juba kaks korda.

„Tõstsime septembris ja oktoobris, kuid novembris me hinda ei tõsta. Sellegipoolest on hind kahe tõusu koosmõjul kasvanud 7 protsenti,“ nentis Veske.

Sellest tulenevalt peavad Veske arvutuste kohaselt kahetoalise korteri omanikud hakkama maksma 5 kuni 6 eurot kuus rohkem. „See praeguses majanduskeskkonnas väga valusalt ei löö,“ leidis Veske.

Utilitase juhi hinnangul on tarbijad küttehindade tõusule reageerinud üsna rahulikult. „Kuna kõik hinnad kasvavad, siis pole klientidelt negatiivset tagasisidet tulnud,“ ütles Veske.

Kodusoojuse kallinemine pole nii tuntav

Ta märkis, et kaugkütte puhul ei tunneta kliendid hinnatõusu nii valusalt, kuna tegemist on suhteliselt väikese kuluartikliga. „Kütuste hinna tõus on kasvatanud üldiselt väljaminekuid, kuid kaugkütte osakaal pole suur, ehk kuskil 3–4 protsenti, mis jääb märkimisväärselt alla isegi sidekulude hindadele,“ täpsustas Veske.

Diisli ja bensiini 20protsendine hinnatõus on valusalt löönud transpordisektorit, aga kütuse hinna kiire kasv tõstnud Veske sõnul ka kaugküttefirmade sisendkulusid.

„Puit on väga väga kalliks läinud," lisas ta. "Meie näeme aasta algusest kuni 20protsendist hinnatõusu.“

Kaugkütjatele läheb tema sõnul korda gaasi, põlevkiviõli ja CO2 kvoodi hind. Veske avaldas lootust, et vähemalt sel sügisel enam hindu tõstma ei pea. „Põlevkiviõli hind on küll siin tõusnud, kuid gaasi ja CO2 hind on peatunud,“ selgitas Veske.

Ta tunnistas, et Utilitas on sisendhindade kasvamist vaadanud mureliku pilguga. „Meil oli juba avaldus konkurentsiametile valmis, et peaks hind tõstma hakama, kuid võtsime taotluse tagasi, sest hinnatõusuks polnud põhjust,“ ütles Veske novembri kohta ja avaldas lootust, et järgmisel sügisel saame rääkida juba langevatest hindadest.

Rahvas otsustab kommertsliinide saatuse

Langevaid hindu ei saa aga loota reisijateveol. Peaasjalikult linnadevahelisi kommertsliine teenindava MK Autobussi juhatuse liikme Margus Korka sõnul otsustas ettevõte just eile, et piletihinnad lähevad korrigeerimisele.

„Praegu ei oska me veel hinnatõusu prognoosida, sest võrdleme tänavusi reisijate numbreid eelmiste aastatega,“ selgitas Korka. Teisalt nentis ta, et hindu tõstes tuleb alati arvestada konkurentidega.

Peale küttehindade ralli on Korka sõnul üldse reisijateveo turul praegu segased ajad. „Tasuta transport maakondades on mõnevõrra mõjutanud reisijate arvu tasulistel kommertsliinidel,“ möönis Korka.

Tema hinnangul on kommertsliinide reisijate arv vähenenud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti maakondi läbivatel liinidel. „Praegu me veel ei torma ühtegi liini sulgema ja pigem vaatame, mida rahvas otsustab,“ ütles Korka, kelle sõnul jäädakse praegu ootama eelkõige neljanda kvartali tulemusi.

Tihe konkurents tekitab kahjumit

Kaubavedude sektoris Võru Transi juhi Hanno Järve sõnul hinnatõusu näha pole. „Tihe konkurents transporditurul hoiab teenuse hinnad paigal,“ kinnitas Järve.

Seega kui kütusehinnad tõusevad viiendiku võrra, siis jääb Järve sõnul veofirmadel lihtsalt raha vähemaks. „Üldine hinnatase on paika pandud ja mina ei näe, et see hakkaks lähiajal muutuma,“ möönis Võru Transi juht.

Tarbijahinnaindeksit mõjutas oktoobris enim transport

Tarbijahinnaindeks tõusis oli 2018. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,4%, teatas statistikaamet. Viimati oli tõus nii kiire 2012. aasta märtsis

2017. aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport, mis andis kogutõusust ligi kolmandiku. Kolmveerandi sellest andsid 20,1% kallinenud bensiin ning 20,4% kallinenud diislikütus.

Elekter, soojusenergia ja küte andsid indeksi kogutõusust ligi viiendiku. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on kodudesse jõudnud elekter kallinenud 11,7%, tahkekütused 24,5%, soojusenergia 3,4% ja gaas 8,9%.

Kaubad olid 2017. aasta oktoobriga võrreldes 3,7% ja teenused 5,7% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusnud 9,1% ja mittereguleeritavad hinnad 3,1%.

Järgmisel aastal võtab hinnatõus tempot maha

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas märkis, et oktoobris saavutati viimase kuue aasta kõrgeim tase nii Eestis kui ka euroalal laiemalt.

„Valdavalt on selle taga kiirelt tõusnud naftahinnad, mis kerkisid oktoobri alguses nelja aasta kõrgeimale tasemele – 85 dollarini barreli kohta – Iraanile kehtestatud sanktsioonide mõjul,“ selgitas Pungas. „Eestis oli hinnatõus laiapõhjalisem, sest lisaks naftale on hindu kergitanud ka teised energiatooted nagu elekter, küttepuud ning alanud küttehooaja algusest ka kaugkütte kallinemine Tallinnas.“

Pungas toob põhjusena ära ka maksumeetmed.

Rahandusministeeriumi hinnangul jääb oktoobri 4,4protsendiline inflatsioon aasta kõrgeimaks.

Swedbank ennustab hinnatõusu aeglustumist ka järgmiseks aastaks, siis jääb see alla 3%, kuna energia hinnatõus peatub ja alkoholi aktsiisitõus jäetakse suure tõenäosusega ära.

Hinnatõus küündib sel aastal üle 3%, see on umbes samapalju kui eelmisel aastal, ütles panga pressiteates Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. "Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu eelkõige sundkulutused: eluase, toit, transport. Lisaks mõjutab hinnaindeksit alkoholi ja tubaka kallinemine," selgitas ta.

Kiirest hinnatõusust hoolimata leiab Elmik, et töötajate elatustase paraneb – keskmine brutopalk kasvab hindadest ligikaudu kaks korda kiiremini. 2018. aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki hinnangul ligi 7% ja 2019. aastal umbes 6%. Hindadega korrigeeritud ehk niinimetatud reaalne netopalk tõuseb Swedbanki hinnangul sel aastal tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule umbes kümnendiku võrra ja järgmisel aastal oluliselt vähem, umbes 2%.

Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti sõnul vähendab edasist tarbijahindade survet see, et nafta hind maailmaturul on pööranud langusse. Samal ajal on jõulisemalt hakanud hindu kergitama teenuste kallinemine, mis ulatus oktoobris ligi 5 protsendini. „Osa teenuste kallinemisest tuleneb transpordi, eelkõige lennupiletite suurest hinnakõikumisest,“ märkis ta.

Kiire palgakasv on Eesti Panga hinnangul mõjutanud ka teenuste hindu. Tööjõupuudus teenuste sektoris on ettevõtete hinnangul praegu sama suur kui kümne aasta taguse majandusbuumi ajal ja on muutunud palgasurvete allikaks. 2018. aasta keskmine tarbijahindade kasv kujuneb kiireks ja ületab 3%, leiab keskpank.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas