• Jaga lugu:

    Valitsus kiitis heaks pandikirjade eelnõu

    Rahandusminister Toomas TõnisteFoto: Madis Sinivee

    Rahandusminister Toomas Tõniste palvel lisati tänase valitsuse istungil 13. päevakorrapunktina "Pandikirjaseaduse eelnõu", mille kabinetiliikmed otsustasid esitatud kujul vastu võtta.

    Kui algselt plaaniti alustada pandikirjade emissiooniga 2019. aasta alul, siis valitsus lükkas väljastamise algusel järgmise aasta oktoobrisse, viidates vajadusele anda aega kõigile asjaosalisetele.
    Pandikiri on eriliigiline ja madala riskiga võlakiri, mida saab emiteerida üksnes pank. Selle võlakirja tagatiseks on eelkõige nõuded eluasemelaenu võtjate vastu.
    Eelnõu eluasemelaenu võtjate jaoks emissioon midagi ei muuda. Kui laenuvõtja laen lisatakse pandikirjaportfelli, siis jätkab ta laenu- ja intressimakseid samadel tingimustel kui enne. Pandikirju välja andnud panga maksejõuetuse korral ei lähe laenuga soetatud kinnisvara nõuete tagamiseks müüki, vaid see eraldatakse muust pankrotivarast.
    Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul on pandikiri mitmes Euroopa riigis pika ajalooga instrument. "Pandikirjad on laialt kasutusel ja populaarsed üle kogu Euroopa ja sellest saab loodetavasti ka Eestis atraktiivne investeerimisvõimalus. Madala riskiga investeerimistootena võiks see sobida hästi näiteks meie pensionifondidele,“ ütles Tõniste.
    „Laiemalt aitab pandikirjade turule tulek kindlasti kaasa Eesti kohaliku kapitalituru arengule ja meelitada siia rohkem ka välisinvesteeringuid,“ lisas rahandusminister.
    Pandikirju emiteerinud panga makseraskuste korral laenuvõtja kinnisvara realiseerimisele ei lähe.
    Pandikirjad on ühed väikseima riskiga investeerimistooted, kuna pandikirja investoritele on tagatud eeliskohtlemine teiste investorite ees. Pangad peaksid pandikirjade emiteerimiseks uue seaduse kohaselt taotlema finantsinspektsioonilt täiendava tegevusloa.
    Balti riikide rahandusministrid leppisid 2017. aasta novembris kokku ka Balti riikide ülese pandikirja turu loomises. Toona allkirjastatud Balti kapitaliturgude edendamise koostööleppe eesmärgiks on kohalik kapitaliturg senisest efektiivsemaks muuta. Lisaks Eestile nõustab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ka Lätit ja Leedut pandikirjaregulatsiooni uuendamisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Saario soovitab investoril panustada lotovõidu asemel aega ja kasvupotentsiaaliga ettevõttesse
Termoriietus, mida on testinud ja heakskiitnud kümned tuhanded kliendid
Erinevate uuenduste, koostöö ja muutuste ajal leiavad aset hämmastavad asjad. Ette­võtted, kus eile toodeti soomustehnikat, valmistavad täna kombaine. Kalameeste, jahimeeste ja reisimeeste varustust tootnud ettevõte pakub tänasel päeval vormirõivaste komplekte absoluutselt igasuguse profiiliga ettevõtete töötajatele. Rahvusvahelise ette­võtte SALMO esindaja Aleksei Antiptšik räägib Äripäevale, kuidas nad jõuavad täna oma ärikliendini.
Erinevate uuenduste, koostöö ja muutuste ajal leiavad aset hämmastavad asjad. Ette­võtted, kus eile toodeti soomustehnikat, valmistavad täna kombaine. Kalameeste, jahimeeste ja reisimeeste varustust tootnud ettevõte pakub tänasel päeval vormirõivaste komplekte absoluutselt igasuguse profiiliga ettevõtete töötajatele. Rahvusvahelise ette­võtte SALMO esindaja Aleksei Antiptšik räägib Äripäevale, kuidas nad jõuavad täna oma ärikliendini.
Tondilossistunud Linnahall ootab uut võimalust
Tallinna Linnahall on oodanud aastaid suletuna renoveerimist ning taas on antud lootust, et hoone võib lõpuks korda saada. Sel puhul külastas Äripäeva fotograaf loodetavasti viimast korda enne ehitustööde algust massiivseks tondilossiks muutunud maamärki.
Tallinna Linnahall on oodanud aastaid suletuna renoveerimist ning taas on antud lootust, et hoone võib lõpuks korda saada. Sel puhul külastas Äripäeva fotograaf loodetavasti viimast korda enne ehitustööde algust massiivseks tondilossiks muutunud maamärki.