Kui algselt plaaniti alustada pandikirjade emissiooniga 2019. aasta alul, siis valitsus lükkas väljastamise algusel järgmise aasta oktoobrisse, viidates vajadusele anda aega kõigile asjaosalisetele.

Pandikiri on eriliigiline ja madala riskiga võlakiri, mida saab emiteerida üksnes pank. Selle võlakirja tagatiseks on eelkõige nõuded eluasemelaenu võtjate vastu.

Eelnõu eluasemelaenu võtjate jaoks emissioon midagi ei muuda. Kui laenuvõtja laen lisatakse pandikirjaportfelli, siis jätkab ta laenu- ja intressimakseid samadel tingimustel kui enne. Pandikirju välja andnud panga maksejõuetuse korral ei lähe laenuga soetatud kinnisvara nõuete tagamiseks müüki, vaid see eraldatakse muust pankrotivarast.

Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul on pandikiri mitmes Euroopa riigis pika ajalooga instrument. "Pandikirjad on laialt kasutusel ja populaarsed üle kogu Euroopa ja sellest saab loodetavasti ka Eestis atraktiivne investeerimisvõimalus. Madala riskiga investeerimistootena võiks see sobida hästi näiteks meie pensionifondidele,“ ütles Tõniste.

„Laiemalt aitab pandikirjade turule tulek kindlasti kaasa Eesti kohaliku kapitalituru arengule ja meelitada siia rohkem ka välisinvesteeringuid,“ lisas rahandusminister.

Pandikirju emiteerinud panga makseraskuste korral laenuvõtja kinnisvara realiseerimisele ei lähe.

Pandikirjad on ühed väikseima riskiga investeerimistooted, kuna pandikirja investoritele on tagatud eeliskohtlemine teiste investorite ees. Pangad peaksid pandikirjade emiteerimiseks uue seaduse kohaselt taotlema finantsinspektsioonilt täiendava tegevusloa.

Balti riikide rahandusministrid leppisid 2017. aasta novembris kokku ka Balti riikide ülese pandikirja turu loomises. Toona allkirjastatud Balti kapitaliturgude edendamise koostööleppe eesmärgiks on kohalik kapitaliturg senisest efektiivsemaks muuta. Lisaks Eestile nõustab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ka Lätit ja Leedut pandikirjaregulatsiooni uuendamisel.