Allan Rajavee • 27. november 2018
Jaga lugu:

Põhjamaade börsijuht: Brexit annab meile võimaluse kasvada

Nordic Nasdaqi president Lauri Rosendahl leiab, et oktoobris toimunud turgude langus loomulik naasemine normaalsusesse.  Foto: Nordic Nasdaq/Facebook

Kuigi Brexit räsib nii Suurbritannia kui ka Euroopa majandust, leiab Nordic Nasdaqi juht Lauri Rosendahl, et valus lahutus annab kasvuvõimaluse nii Põhjamaade kui ka Baltikumi majandustele.

Põhjamaade edu alus on Rosendahli arvates siinsed investorid, kes on teadlikud maailma sündmustest, kuid pole heitunud turgudele naasnud volatiilsusest. Seejuures arvab Nasdaqi Skandinaavia turgude käekäigu eest vastutav Rosendahl, et siiani on ebakindlust suisa kunstlikult ohjas hoitud.

Järgneb intervjuu Nasdaq Nordic presidendi Lauri Rosendahliga.

CNN ristis möödunud oktoobri hirmsaks oktoobriks, mil maailmaturg näitas langustrende ja analüütikud ennustasid uue krahhi algust. Samas jäid Skandinaavia investorid suhteliselt rahulikuks. Millest selline reaktsioon tulenes?

Tõepoolest saabus oktoobris volatiilsus mõnede jaoks ootamatul viisil, kuid minu arvates on tegemist naasemisega normaalsusesse. Pärast 30 aastat kogemust väärtpaberiturgudel leian, et viimasel kolmel aastal on kapitaliturgudel olnud väga madal volatiilsus. Võiks isegi öelda, et kunstlikult madal. Nüüd on koos ebakindlusega finantsmaailmas ja geopoliitilises sfääris ning just kaubandussõdade tõttu turud hakanud reageerima ning see paneb mõne inimese imestama. Tegelikult näitab kõikumine, et väärtpaberiturgude tervis on hea, kuigi loomulikult on igasugune langus valulik.

Kas Põhjamaade turud on olnud selleks valmis?

Ma arvan, et meil on väga tugevad väärtpaberiturud ja investorid, kes on teadlikud, mis nende ümber toimub. Kõige suurem väljakutse investoritele ja turgudele on intressimäärade tõstmine, mida aga tuleb paratamatult teha. Nagu teame, näitab USA selles juba teed, ja ma arvan, et Euroopa ja Põhjamaade turud tulevad intressimäärade tõstmisega kaasa.

Peame lahti saama kunstlikult madalatest intressidest. Meil peab olema kindlustatud ja riskivaba kasumimäär, mida just kõrgemad intressimäärad pakuksid. Lisaks peame lõpetama keskpankade rahatrüki, millega on turule tulnud meeletus koguses likviidsust.

Näen, et turgudel on hakatud sellele mõtlema ja analüüsitakse, milline mõju on nendel muudatustel väärtpaberiturule ja kapitaliturule.

Eelmise aasta alguses ütlesite, et Euroopal seisab ees keeruline aeg. Ühelt poolt toimusid Prantsusmaal ja Saksamaal valimised ja teisalt sai selgeks, et Euroopa Liidul seisab ees Brexit. Samas intervjuus ütlesite, et pärast Brexitit on Põhjamaadel võimalus oma turgude osatähtsust oluliselt kasvatada. Kuhu need protsessid praeguseks jõudnud on?

Need sündmused lõppesid paljuski nii, nagu eeldasin. Brexit on valus nii Suurbritanniale kui ka kogu Euroopale, kuid peame edasi liikuma. Minu arvates on turud Brexiti sündmuste valguses juba päris hästi kohanenud.

Väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted näevad Brexiti järel just Põhjamaade turge hea kapitali allikana. Siinsetel investoritel on hea kogemus ja sissevaade sellistes valdkondades nagu näiteks mängutarkvara arendamine, loodusteadustega seotud alad, tervishoid, biotehnoloogia ja uut tüüpi finantstehnoloogia. Nendes valdkondades oleme võimelised tõmbama ettevõtete tähelepanu, mis praegu tegutsevad väljaspool Põhjamaade regiooni ja on suutelised panustama ka kohalikele aktsiaturgudele.

Tegelikult me juba näeme seda trendi. Ettevõtjad, kes varem vaatasid Londoni poole, leiavad praegu, et London ei kuulu varsti enam Euroopa Liitu. Seega on neil küsimus – kuhu edasi? Seejuures on Rootsil väga hea infrastrukuuri ja ökosüsteemiga kapitaliturg.

Kuidas te suhtute start-up-kogukonda, mis on saanud Põhjamaade regiooni majanduste üheks visiitkaardiks? Ainuüksi Eesti idu-ettevõtted on sel aastal kogunud üle 300 miljoni euro investeeringuid. Kas teie hinnangul on tegemist jätkusuutliku ärimudeliga?

Laiemas pildis on kindlasti tegu jätkusuutliku ärimudeliga, sest nagu teame, veavad majanduskasvu just väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ning suurettevõtted pigem tagavad kasvu. Start-up-kogukonnad on väga elujõulised kõigis Põhjamaades ja Balti riikides. Kõige paremini on selle kogukonna suurust tunda sellistel konverentsidel nagu Slush. Loomulikult tõmbab nii elujõuline liikumine investeeringuid, mistõttu on meil palju edulugusid ettevõtetest, kes alustavad väikeselt oma kodumaal ja siis vallutavad maailma.

Lisaks sellele toovad nad sisse kapitali, mis ei pärine Põhjamaadest.

Jah, välisinvestorid ja eriti riskikapitalistid üle kogu maailma, isegi kuulsast USA Räniorust, otsivad Põhjamaadest investeerimisvõimalusi, kuna siinsel start-up-kogukonnal on väga hea maine, mida toetavad tulemused. Seega ma arvan, et oleme õigel teel.

Kas teie ei karda mulli lõhkemist idu-ettevõtluses?

Tulemusprognoosid võivad paraneda ja halveneda, kuid ma ei karda tumedat tulevikku, sest oleme loonud start-up-kultuuri, mille väärtust majandustsüklid ei lõhu. Usun, et see kogukond on siin, et jääda. Saame näiteks tagada selle jätkusuutlikkuse uute digitaalsete lahenduste kaudu, nagu näiteks ühisrahastusplatvormidel ja läbipaistvates esmastes mündi pakkumistes (initial coin offering) osaledes. Seega minu hinnangul peaksime hindama kõiki idusid ja aitama neil kasvada.

Kas Põhjamaade turgudel tehakse liiga palju passiivseid investeeringuid indeksiaktsiatesse?

Enamik praegustest jätkusuutlikest investeerimisstrateegiatest põhineb välistamisel ehk sa investeerid turgu, kuid võtad välja ühe jätkusuutliku osa turust. Seejuures passiivsed investeeringud kasvavad, see trend on kestnud juba kümme aastat ja ma usun, et see ka jätkub. See on endiselt kõige kuluefektiivsem viis võtta riski, mida ollakse valmis võtma.

Aga ma arvan, et näeme lähiaastatel ka selles valdkonnas muutusi. Eriti jätkusuutlikkuse juures. Vajame tugevamaid standardindekseid (benchmark index), et luua neist investeerimistooteid. Samuti on tarvidus nutikamate investeerimislahenduste järele, mis on oma loomult passiivsed, aga annavad kasutajatele sissevaate, milliseid riske turul võetakse. Kuid passiivsed investeeringud jätkavad kasvu, sest see vähendab turul võetavaid riske.

Ettevõtjad rahastavad Rootsi koolides finantsõpet

Nordic Nasdaqi juht Lauri Rosendahl kirjaldas, kuidas Rootsis andsid ettevõtjad raha selleks, et koolides õpetataks rohkem rahatarkust.

Rosendahl on Rootsis osaline haridusprojektis „Young private economy“, mida rahastab paljude teiste finantsasutuste seas ka Nasdaq. Tegemist on erakapitalil põhineva ettevõtmisega – projektis osalevad ettevõtjad tundsid, et haridussüsteem ei tee selles valdkonnas piisavalt.

Majandustudengid käivad koolides õpilastele rääkimas, kuidas oma isiklike rahaasjadega tulevikus toime tulla. Projekti kaudu antakse teadmisi umbes 30 000 gümnaasiumiõpilasele aastas.

Rosendahl ütles, et kui tema kolm nüüdseks täiskasvanud tütart koolis käisid, imestas ta alati, et hoolimata Soome suurepärasest haridussüsteemist ei mõelda koolides ega ülikoolides, kuidas harida noori nii, et täiskasvanuks saades oleks neil oskus käia rahaga ringi, säästa ja hiljem saada investoriks, valmistuda tulevikuks. "Me vajame, et haridussüsteemis antaks noortele rohkem majandusteadmisi. Meil on vaja, et see olukord muutuks, ja muutuks kiiresti," nentis ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas