Tallinn ägab veokijuhtide ja koristajate puuduses

Töötukassa värske tööjõuvajaduse baromeeter näitab, et Tallinnas ja Harjumaal valitseb suur puudus puhastusteenindajatest ja hotellide toateenijatest. Kui vaadata aasta jooksul registreeritud töötute arvu, kelle viimane töökogemus pärineb sellest sektorist, ja töötukassa portaalis avaldatud tööpakkumisi, siis tööpakkumisi on veidi rohkem (vastavalt 1539 ja 1935).

Põhjustena, miks tööandja ei leia töötajat, kuigi justkui oleks sobivat tööjõudu, näeb töötukassa eelkõige seda, et töötasu ei vasta ootustele ja kohati pole ka füüsilist valmisolekut. "Puhastusteenindaja töö on osaliselt füüsiliselt nõudlik, samas on see valdkond, kus pakutakse erinevat töökoormust. See on tööturul nõutud võimalus ning seda kasutataks ilmselt rohkem, kui palk oleks veidi konkurentsivõimelisem," selgitas töötukassa pressiteates.

Töötukassa baromeetri järgi on konkurentsitult suur tööjõupuudus veokijuhtide seas: aasta jooksul 1027 tööpakkumist. C-kategooria on tööturul väga nõutud ning näib, et niipea see vajadus ei kao. Ka bussijuhiamet on perspektiivikas – juhte on liiga vähe ning tööpakkumisi leiab kõigis internetiportaalides pidevalt.

Töökäte puudus on suur ka turvasektoris. Seda illustreerib tööpakkumiste ja töötute suhe: 617 pakkumist ja 269 töötut. Töötukassa teatel on siin peamised põhjused taas suurema palga ootus ning füüsiline töö. Kindlasti mängib rolli tööaeg, mis eeldab vahetustega töötamist ja sageli öötööd. Sarnane on olukord päästjate ja tuletõrjujate seas – 50 tööpakkumist ja 5 kogemusega arvel olevat inimest aasta jooksul. Seonduva valdkonnana võiks mainida kaitsejõude, kus valitseb samuti suur tööjõupuudus.

Lisaks toob töötukassa välja ehitussektori, mis ootab nii oskustöölisi kui ka lihttöölisi. Samuti on pidev töökäte puudus tootmissektoris.

"Ei ole üllatus, et suur puudus on lasteaiaõpetaja abidest. Siin võib peamise põhjusena väita, et palgad on liiga madalad, kusjuures töö on vastutusrikas, tarvis on ka spetsiifilisi isikuomadusi," vahendas töötukassa.

Tööjõupuudus valitseb ka toitlustusvaldkonnas. Ei ole piisavalt kokkasid, abikokkasid, ettekandjaid, baaritöötajaid.

"Samas on tööotsijate hulgas suur huvi koka ameti vastu – töötukassa toel on paljud läbinud vastava koolituse. Miks kõik ei jõua tööturule, on peamiselt seotud madala palga ja ka sellega, et koka amet on füüsiliselt raske. Siia liitub klienditeenindus jaekaubanduses – suur tööjõuvajadus, mis osaliselt on tingitud ka sellest, et paljud kandideerijad ei oska riigikeelt," teatas töötukassa.

Ülejääk on tööturul Tallinnas ja Harjumaal juhiabidest, büroojuhtidest, assistentidest, asjaajajatest ehk ametitest, mida töötukassa hinnangul saab võtta kokku ametinimetusega "sekretär". Aasta jooksul on olnud 674 töötut ja 155 tööpakkumist.

Tööandjate ootus valdkonnast sõltumata on üks: otsime inimest, kes tahab tööd teha, oleme valmis välja õpetama ja arendama, kuid inimesel peab olema tahe seda tööd teha.

Töötukassa koostab kaks korda aastas tööjõuvajaduse baromeetrit, mis prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametite kaupa. Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad, kes kaasavad võimalusel ka eksperte väljastpoolt töötukassat.