Aet Trisberg • 7. detsember • 4 min
Jaga lugu:
Jüri tervisekeskuse kujutis. Pidi uksed avama tänavu, aga avamist plaanitakse alles jaanuaris 2020.
Jüri tervisekeskuse kujutis. Pidi uksed avama tänavu, aga avamist plaanitakse alles jaanuaris 2020.  Foto: Kauss Arhitektuur

Enamik tervisekeskusi tähtajaks valmis ei saa

Ligi pooled tänavu avamispidu plaaninud esmatasandi tervisekeskused lükkavad selle edasi, peapõhjuseks on raha, kirjutavad Meditsiiniuudised.

Selle aasta lõpuks peaks Euroopa Regionaalarengu Fondi toel Eestis olema 20 uut tervisekeskust. Tegelikkuses on avatud vaid 6 tervisekeskust, lähiajal jõutakse avada veel 6 ning ülejäänud hilinevad.

Tervisekeskuste rajajad näevad viivituse peamiste põhjustena ehitushindade kallinemist ja sageli just sellest tulenevat hangete nurjumist, aga ka projekteerimisfaasi pikka kestust ning asjaajamisega seotud ajakulu alahindamist.

Näiteks 2018. aasta lõpus valmima pidanud Haabneeme tervisekeskuse rajamiseks taotles Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastust erakliinik Fertilitas, kuid ehitus veel alanud pole. Fertilitase juhatuse liikme Ivo Saarma sõnul nurjus esimene hange ning seetõttu on ka tervisekeskuse valmimine edasi lükkunud. “Plaanime välja kuulutada uue hanke tervisekeskuse ümberprojekteerimiseks ning ehitaja leidmiseks ning usume, et keskus valmib hiljemalt 2021. aasta alguses,” prognoosis Saarma.

Ka Rae vallavalitsuse rajatava Jüri tervisekeskuse ehitus pole veel alanud ja imetleda saab vaid maketti. Abivallavanem Madis Sariku sõnul käib praegu riigihange ehitaja leidmiseks ning leping loodetakse sõlmida veel selle aasta sees. Sariku sõnul valmib keskus kõigi eelduste kohaselt 2020. aasta jaanuariks.

Saue vald võttis aga ette lausa kahe tervisekeskuse rajamise. Laagri tervisekeskusega püsiti tähtajas ning keskus avati selle aasta oktoobris. Sealt 15minutilise autosõidu kaugusel asuvasse Saue linna plaanitav tervisekeskus on aga umbes pool aastat graafikust maas. Saue valla majandusosakonna juhataja Silver Libe sõnul on keskuse lindilõikamine plaanitud enne 2019. aasta jaanipäeva.

Lisaks Haabneeme, Jüri ja Saue tervisekeskusele ei saa tähtajaks valmis ka Loksa, Jõhvi, Valga, Sillamäe ja Kohila tervisekeskus. Kui enamik hilinemisi on suurusjärgus pool aastat, siis Loksa tervisekeskuse valmimistähtaega ei osanud selle rajaja ASi Viru Haigla tegevjuht Meelis Kukk praegu veel prognoosida, kuna käib on alles ehitushange.

Küll aga on juba aktiivset tegevust alustanud teine Viru Haigla tervisekeskus. Tapa tervisekeskus avas uksed juba veebruaris, kuigi tähtaeg oli alles 2018. aasta lõpp. See on erandlik olukord.

Raha määrab kiiruse

Jõhvi esmatasandi tervisekeskuse rajaja OÜ Corrigo juhatuse liikme Tiiu Sepa sõnul seisab nende ehitise valmimine selle taga, et projekt läks plaanitust ligi miljoni euro võrra kallimaks. Kuna keskuse rajajal sellist lisaraha polnud, tehti projektis kärpeid – jäeti välja näiteks lastebassein ja saunad, mistõttu tuli korraldada kordushange ning tervisekeskuse avamine lükkus umbes aasta jagu edasi.

Ehitushindadest tuleneva hanke nurjumise toob Haabneeme tervisekeskuse valmimise viivituse põhjuseks ka Fertilitase juhatuse liige Ivo Saarma: “Tervisekeskuse valmimise lõpptähtaeg lükkub edasi võrreldes algselt kavandatuga, kuna kevadel tehtud ehitushange nurjus, sest ehitustööde maksumus võrreldes projektis kajastatuga oli liiga kõrge.” Ka Viru Haigla rajatava Loksa tervisekeskuse esimene hange luhtus liiga kõrgete ehitushindade tõttu, kuidViru Haigla tegevjuhi Meelis Kuke sõnul loodetakse uue hankega leida odavam pakkuja, kuigi projektis pole kärpeid tehtud.

Trahve ei järgne

Kuna tervisekeskused valmivad tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) märkimisväärsele panusele (toetus kuni 75% projekti abikõlbulikest kuludest – toim), tuleb projekti viivituse korral tegeleda ka aruandlusega ning vajadusel esitata taotlus projekti tähtaja edasilükkamiseks. Kõik taotlused, mis on rahandusministeeriumi hallatavale riigi tugisüsteemide keskusele esitatud, on toetuste rakendamise osakonna talituse juhataja Marek Atoneni sõnul põhjendatud ja ka rahuldatud. Atonen kinnitab, et projekti hilisema valmimise korral trahve ei järgne ning toetusi ära ei võeta, kuna projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp on alles aastal 2023.

Kahekümnest 2018. aastal valmima pidanud tervisekeskusest on novembri lõpu seisuga tööd alustatud kuues tervisekeskuses, kuid Meditsiiniuudiste andmetel on projekti lõppfaasis ehk tegeleb lubade taotlemise või kolimisega praegu veel lisaks kuus tervisekeskust – Kuressaare, Otepää, Kehra, Narva, Suure-Jaani ja Mustvee, kes plaanivad tööd alustada veel selle aasta detsembris või äärmisel juhul järgmise aasta algul, mis on ka tingimustes aktsepteeritav aeg.

Ajahädas pole vaid 2018. aastal valmima pidanud projektid. Kokku peaks Euroopa Regionaalarengu Fondi toel kahes voorus Eestisse lähiaastatel valmima 61 tervisekeskust, millest enamiku algne valmimistähtaeg on edasi lükkunud. “Kokku on esialgse investeeringute kava suhtes vähemal või olulisemal määral selles osas muudatusi teinud 35 projekti,” nentis Atonen.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt